See lugu siin oma pildiga fotokaardist, mida saab teiste fototoodete juures lehel  fotomeened.ee valmistada.

Kui Sul see juba niigi plaanis oli,  siis võid asuda kohe ühte sellist kujundama. Või siis lugeda lähemalt, miks arvan mina: kellegi sõber, lapselaps ja kolleeg, et oma fotoga postkaart päris väärt mõte on.

Ehk oled ka Sina kiirustanud lähimasse toidupoodi sõbrale lahedat sünnipäevakaarti otsima ja siis poole tunni pärast sealt sama nõutuna tagasi jalutanud. Paremal juhul valinud sealt mõne armsa kiisu-kutsu (üsna kindla peale minek), tavalise rahatasku (kannab vähemasti praktilist väärtust) või enam-vähem õnnestunud stereotüüpse nalja stiilis “Lohutuseks olgu seegi, et nooremaks ei saa meist keegi”.

No ja siis hüppavad veel pähe mingid ahvid ja muud naljakad loomad ning avaldan kaastunnet kaardid, mida eesmärgipäraselt vananemise puhul hoopis sünnipäevalapsele pihku surutakse.

Neid kaarte vaadates valdab mind kerge apaatsus, emotsioonitus, sest need kõik on juba eranditult nähtud ja tehtud. Siiski – üks erand leidub. Seda erandit kutsun mina vanaemaks.

Naine, kes alati kõige ilusamad kaardid poodide ja postkontorite üüratust õnnitluskaarti-heinakuhjast välja suudab tõmmata. Eks neil vanaemadel ka kogemustepagas postkaartidega märksa suurem on. Usun aga siiralt, et idee oma pildiga fotokaardist meeldiks isegi mu postkaardi-eksperdist vanaemale.

 

Lips läbi

Isegi kui olen lõpuks poelettidelt parima võimaliku postkaardi välja valinud, on nukker tõsiasi see, et enamusel juhul loetakse “palju õnne sünnipäevaks” endale ette ja järgmisel päeval (või suurematel “kogujatel” järgmisel kuul) lendab see tagasi vaatamata lähimasse sahtlisse või prügikasti.

Hiljemalt kevadise suurpuhastuse ajaks on kaardil kindlasti lips läbi. Seda lihtsal põhjusel, et see neljakandiline värviline paberitükk on masstoodang, millel puudub sentimentaalne väärtus. See tekitab aga küsimuse, et miks üldse sellist kaarti on vaja sõbrale kinkida? Saab ju ka suusõnaliselt oma naljad räägitud ja õnnesoovid edasi antud.

 

 

Hea pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

 

Ehk siis lähtuda juba põhimõttest, et kui juba siis juba? Teeks õige midagi nii lahedat, mille keskmine eluiga on pikem kui üks 24-tunnine öö-päev. Võtame prototüübiks ja eeskujuks emadepäevaks käsitsi kritseldatud kaardid, mis kindlasti kõigil emadel kuskil aaretelaekas hoiul on. No ja kui sul erilist joonistamiskätt geenipaketiga kaasa antud pole, siis aitabki sind fotokaamera ja tehnoloogia. Tehnoloogia, mis asub fotomeened.ee lehel, kus saab käsitöökaarti ise lihtsasti disainida.

 

 

Poe südamesse

Vaata oma tähtpäevakalender nüüd hoolega üle, kogu kõik parimad palad ühte kausta kokku ja pane need fotokaardile. Vali millist õnnitluskaardi tüüpi tahad: valikus on nii klassikalisi valgeid kahe-, ühepoolseid kui ka disainitud taustaga fotokaarte. Samuti leiad sealt mittut sorti jõulukaarte.

Kui pildid kaardile paigutatud tuleb veel pisut vaeva näha sõnumiga ja ainulaadne, vägev ning väärtuslik kaart ongi valmis! Olen päris kindel, et selline kaart juba naljalt prügimäele elama ei koli. Pigem leiab ta tee ilusasse pildiraami, magnetiga külmkapi uksele ja kohe kindlasti sõbra sooja südamesse.

Sinu poolt disainitud fotokaardid prinditakse Baltimaade moodsamates Noritsu kuivlaborites kvaliteetsele fotopaberile, mis on tuntud oma puhaste värvide poolest ja garanteerib fotokaartidele enam kui saja aasta pikkuse eluea.

Vaata ise, kuidas sellise postkaardi loomine käib>

(3141)