Panasonicu GH-seeria hübriidkaamerate fotovõimekus on olnud läbi aegade väga hea. See headus on aga huvitaval kombel jäänud profiklassi videorežiimi varju ja nii on aja jooksul ei-tea-kust tekkinud arusaam, mille kohaselt on videomeeste jaoks hea Panasonic ja foto jaoks hea Olympus. Panasonic G9 on siin, et see dogma lõplikult purustada.

Panasonic G9 hübriidkaamera eesmärgiks pole midagi vähemat, kui olla fotograafide jaoks sama populaarne ja autoriteetne, nagu GH5 on praegu videograafide seas. Paljud videotegijad eelistavad ju GH5 kaamerat mitu korda kallimatele profiklassi videokaameratele. Samamoodi peaks hulk asjaarmastajaid ja profifotograafe nüüd Panasonicu arvates ostma G9 aparaadi, eelistades seda kõhklusteta näiteks 7D Mark II või Nikon D500 peegelkaameratele. Või miks mitte isegi Canon EOS-1D X Mark II või Nikon D5 peegelkaameratele.

Ambitsioonikad arvamused sel Panasonicul, kas pole? Aga kui sa oled proovinud natuke G9 kaameraga pildistada, siis need eelpoolmainitud võrdlused enam nii utoopilisena ei tundugi. Võtame selle poolkaadersensoriga relva karbist välja ja vaatame veidi lähemalt milline see on ja milleks võimeline on.

 

Panasonicu kõige uhkemaks ja kallimaks hübriidkaameraks oli senimaani Lumix GH5. Tänu selle kaamera pretsedenditult professionaalsele videovõimekusele on see tõeline müügihitt – aga justnimelt videograafide seas. Panasonic G9 ei ole GH5 kaameraga võrreldes klass kõrgemal ega madalamal, vaid võtab koha sisse otse selle kõrval. G9 kaamerast on eemaldatud mitmed GH5 videospetsiifilised omadused, mis on olulised eelkõige väga tõsistele videomeestele. Nende kompenseerimiseks on Panasonic G9 kaamerasse lisanud aga päris palju erinevaid omadusi ja funktsioone, mis on olulised just fotografeerimisel. Eriti just kiirel fotografeerimisel, aga mitte ainult.

 

Allpool on lühike kokkuvõttev tabel mis võrdleb Panasonic Lumix GH5 sarnasusi ja erinevusi uue Panasonic Lumix G9 kaameraga. Nagu tabelist näha võib, ei saa kumbagi pidada objektiivselt paremaks või halvemaks. Mõlemal on oma puudused ja miinused ja olenevalt sellest, kas sinu jaoks on oluline foto või video, on sinu jaoks õige kas G9 või GH5. Või kui asjad päris segaseks ajada, siis videomeestele peaks olema parim hoopis ultra-videoomadustega GH5s… Keskendume aga hetkel siiski kahe kaamera võrdlusele sest GH5s oma 10,2 MP sensoriga on juba hoopis spetsiifilisem kaamera.

	Panasonic GH5	Panasonic G9
Pildisensor	20.3 MP poolkaadersensor, ilma madalpääsfiltrita
ISO	200-25600 (võimendusega alates ISO 100)
LCD-ekraan kaamera peal	Ei ole	Suur, taustvalgustusega lisaekraan
Pildiotsija	3 680 000 px OLED ekraan. 0,76x suurendus, 60 fps kaadrisagedus	3 680 000 px OLED ekraan. Valitav suurendus 0,83x/0,77x/o,70x, 120 fps kaadrisagedus
LCD-ekraan	3,2″ 1620 000 px RGBW LCD	3,2″ 1040 000 px LCD
High Resolution režiim	–	80 MP JPG/RAW 10368 x 7776 px
Autofookus	Advanced DFD, umbes 0,05 sekundit	Advanced DFD, umbes 0,04 sekundit (praktiliselt sama nagu GH5 kaameral)
Sarivõte (RAW)	Ilma jälgiva teravustamiseta 12 fps Jälgiva teravustamisega 9 fps	Ilma jälgiva teravustamiseta 60 fps Jälgiva teravustamisega 20 fps
Elektrooniline katik	1/16 000	1/32 000
Värinastabilisaator	5-teljeline, 5 EV astet tõhususega	5-teljeline, 6,5 EV astet tõhususega
Videorežiimid	MOV, AVCHD, MP4	AVCHD, MP4
4K 60/50p	4K 60/50p (4:2:0 08-bit) 150Mbps. Piiramatu salvestusaeg	4K 60/50p (4:2:0 08-bit) 150Mbps. Maksimaalne salvestusaeg 10 min
4K 30/25/24p	Cinema 4K/4K 30/25/24p (4:2:2 10 bit) All-I 400Mbps. Piiramatu salvestusaeg	4K 30/25/24p (4:2:0 8 bit) 100Mbps. Maksimaalne salvestusaeg 29 min 59 sek
Video kaadrisagedused	4K: max 60 fps Full HD: max 180 fps Kaadrisagedust saab muuta aeglasemaks	4K: max 60 fps Full HD: max 180 fps Kaadrisagedused on fikseeritud
HDMI väljundi kaudu salvestamine	4:2.2 10-bit välisele andmekandjale või mälukaardile 4K 60/50p salvestamine ainult välisele andmekandjale	4:2.2 8-bit välisele andmekandjale 4:2:0 8-bit salvestamine mälukaardile
Ilmastikukindlus	Mõlemad kaamerad on pritsmekindlad, vihmakindlad ja külmakindlad kuni -10 kraadi
Mälukaardipesad	Kaks pesa, mõlemad toetavad kiireimat UHS-II standardit
Kaal	725 g	685 g (70g kergem)

Lisaks neile võrreldavatele parameetritele on G9 kaameral mitmeid omadusi, mis muudavad fotode pildistamise lihtsamaks. Näiteks öörežiim, mis lööb nii elektroonilise pildiotsija kui ka LCD-ekraani kumama ainult punase värvitooniga – et oleks hea ilma silmi pimestamata seadistusi vaadata. Või siis võimalus kaamerat USB pesa kaudu pildistamise/filmimise ajal laadida. Samuti on G9 kaameral kaks programmeeritavat sarivõtterežiimi, Fn lüliti kaamera esiküljel ja täiustatud JPG värvitoonide täpsus

Samas ei ole ka GH5 lisaomaduste poolest kitsi – need tulevad aga jällegi rohkem kasuks video filmimisel. Näiteks ühilduvus XLR 1 adapteriga, mis võimaldab kasutada kaameraga profiklassi XLR ühendusega helitehnikat. Samuti V-Log L värviprofiil, Anamorphic külgede suhe, Master Pedestal, Synchro Scan (võimaldab sünkroniseerida kaadrisageduse valgusallika vilkumisega), võimalus kuvada ekraanil Waveform ja Vectroscope graafikuid videopildi tehniliseks hindamiseks…

 

Karbis on: Panasonic Lumix G9 hübriidkaamera, USB 3.0 kaabel, aku, akulaadija koos USB-kaabli ja adapteriga ning ülilaia profiiliga kaamerarihm.

 

Panasonic Lumix G9 pildisensoriks on täpselt sama sensor, mida kasutab GH5 – 2x äralõikefaktoriga 4/3 formaadis kiip, millel lahutusvõimet rahuldavad 20.3 MP. Fotokvaliteedilt peaks G9 aga siiski GH5 kaamerast veidi parem olema – vähemalt mis puudutab JPG formaati. Panasonicu sõnul on nimelt pilditöötlusalgoritmide kallal kõvasti vaeva nähtud, et värvid oleksid elutruumad ja müravähendus efektiivsem. Selles võrdlusvideos on näha, et G9 värvitoonid on tõesti täpsemad.

Üks kommentaar sarivõtte kohta. Esmapilgul võib tunduda, et G9 pakutav jälgiva teravustamisega 20 fps sarivõte on sama mis poole kallimal Sony A9 kaameral. Päris nii see siiski pole, sest G9 pildistab 20 fps sarivõttel järjest maksimaalselt 60 RAW kaadrit. See tähendab, et pärast kolme sekundit sarivõtet hakkab kaamera neid kaadreid kaardile kirjutama ja kui sellel hetkel toimub mingi oluline sündmus, siis sa seda pildistada ei saa. Sony A9 eriline sensoritehnoloogia võimaldab aga pildistada 241 RAW kaaadrit järjest. Maksimaalseks sarivõtte kiiruseks on seega 12 sekundit. Viiesekundilised RAW seeriad väikeste vahedega pole A9 jaoks mingi probleem.

Seega on 20 fps kiirus on küll uhke, aga RAW failide pildistamisel ei ole see G9 puhul eriti professionaalne valik. JPG failide sarivõte on siiski tasemel.

 

G9 tugev pritsme- ja külmakindel korpus sarnaneb üldjoontes GH5 hübriidkaamerale. Siiski on siin juhtnuppude paigutusel ja ka korpuse ergonoomikas mitmeid erinevusi. GH5 ei ole üldse ebamugav kaamera, kuid G9 on veel ergonoomilisem ja peos veel mugavam. Sa tunned seda kohe, kui sa selle aparaadi kätte võtad – see justkui sulab sulle pihku, peaaegu juba nagu pisut suuremad täiskaadersensoriga peegelkaamerad. Ühe suhteliselt väikse korpusega hübriidkaamera kohta on see väga oluline pluss.

 

Mugavuse peamist põhjust näed ülal vasakpoolsel pildil. G9 käepide on päris suur ja hästi sügava õnarusega. Just see õnarus koos heldelt kummeeritud pinnaga mis jätkub küljel ja ulatub kaamera taha välja, muudab kaamera nii mugavaks. Lisaks on kaamera taga pöidla jaoks piisavalt libisemiskindlat toetuspinda.

 

 

Panasonic G9 koos 12-60mm f/3.5-5.6 Power O.I.S objektiiviga on hea tasakaalustatud komplekt. Aste parem suumobjektiiv (aga ka 2x kallim) on valgusjõulise läbiva 2.8 avaga Lumix G X Vario 12-35mm f/2.8 II POWER O.I.S. Mõlemad on täiskaadersensoriga kaamerate standardsuumidega võrreldes ikka väga palju pisemad ja muidugi ka oluliselt soodsamad.

 

Sony A7R III koos 24-70mm f/2.8 G objektiiviga vasakul ja Panasonic Lumix G9 paremal. Läbiva 2.8 avaga objektiivi pole küll väga aus Panasonicu f/3.5-5.6 objektiiviga võrrelda, kuid üldise suurussuhte just objektiivide osas annab see võrdlus siiski kätte. Panasonicu ja Olympuse Micro 4/3 süsteemi objektiivid on oluliselt pisemad nii täiskaadersensoriga aparaatide kui ka ka Fujifilmi/Sony APS-C sensoriga hübriidkaamerate objektiividest. Ja see on oluline pluss Panasonicu kasuks olukordades, kus on oluline võimalikult kompaktne kaamerakomplekt.

 

Täiskaadersensoriga Sony A7R III vasakul ja poole väiksema 4/3 formaadis sensoriga Panasonic Lumix G9 paremal. Hoolimata väiksemast sensorist paistab Panasonic G9 kaamera isegi suurem. Ilmselgelt ei ole Panasonicu eesmärgiks olnud luua võimalikult pisikest, vaid võimalikult ergonoomilist profikaamera korpust.

 

Siin veel üks võrdluspilt. Vasakul Panasonic G9 ja paremal selle otsene konkurent, Fujifilmi uus lipulaev X-H1. Mõõtmetelt praktiliselt identsed, ergonoomiliselt üsna sarnased, kuigi Panasonicu käepideme mugavus ja juhtnuppude valik/paigutus on minu käe jaoks meeldivamad.

 

USB pesa on Micro-B tüüpi – selline peenike ja piklik nagu näiteks Pentax K-1 kaameral või välistel kõvaketastel. Pigem oleks tahtnud näha, et ka panasonic oleks läinud aina tavalisemaks muutuvad Type-C standardi peale. Oluline on aga see et sarnaselt näiteks Sony hübriidkaameratele saab ka Panasonic G9 kaamerat selle pesa kaudu laadida – isegi samal ajal pildistades või filmides.

 

 

Kogu Panasonic G9 kaamera korpus jätab mulje nagu oleks iga detail peensusteni läbi mõeldud just nimelt kasutamismigavusest (mitte niivõrd disainist) lähtuvalt. Sellest tulenevalt ei pretendeeri G9 ilusaima hübriidkaamera tiitlile, kuid võib samas vabalt olla kõige mugavamalt kasutatav hübriidkaamera.

 

Panasonic G9 tagaküljel laiutab 3″ LCD-ekraan, mida saab pesast välja tõmmata ja igas suunas keerata. Võrdluses teiste hübriidkaameratootjate lipulaevadega ei ole see LCD just kõige kõrgema lahutusvõimega, aga piisavaga, et oleks hea. Lahutusvõimest olulisem on selle ekraani juures aga hoopis puutetundlikkus. Lisaks teravustamispunkti valimisele saab siin näpu abil valida kõiki kiirmenüüde seadistusi ja kasutada ka peamenüüd. Puutetundlikkus toimib väga hästi – isegi peaaegu sama hästi nagu Canoni kaameratel. See lisab G9 kaamerale kasutamismugavuse osas veel ühe dimensiooni juurde.

 

Ekraani saab oma pesast välja tõmmata ja igas suunas keerata. Väga vajalik omadus näiteks siis, kui pead enda filmimisel kadreeringut jälgima.

 

 

Panasonic G9 kaamera pealmine osa on tihedalt juhtnuppe, kettaid ja muud träni täis. Midagi muud siia ära ei mahukski, sest ruumi lihtsalt ei ole. Kahele asjale tahaks eriliselt tähelepanu juhtida. Esiteks: eesmine valikuketas pole mitte päästiku all käepideme peal (nagu nt Fujifilmi, Pentaxi, Sony jne kaameratel) vaid hoopis Canoni peegelkaameratele sarnaselt päästiku kohal kaamera peal. See asukohavalik muudab eesmise valikuketta käsitlemise oluliselt lihtsamaks. Teiseks: GH5 kaameral on tagumine valikuketas korpuse sees, G9 kaameral on see kaamera ülemises nurgas ja pöidlaga lihtsamini ligi pääsetav.

 

Kõikide Canoni ja Nikoni profikaamerate peal on on lisa-LCD olulisemate seadistuste jälgimiseks. Kuna Panasonic soovis teha kaamera, mis konkureeriks parimate peegelkaameratega, siis on ta lisanud samasuguse pealmise ekraani ja G9 hübriidkaamerale. See on suur, taustvalgustusega ja mahutab palju informatsiooni.

 

Piisab nimetissõrme päästikult vaid veidi pöidla suunas liigutada ja juba on see valmis keerama valikuketast ning vajutama olulisi nuppe värvustasakaalu, ISO ja särikompensatsiooni seadistamiseks.

 

Üks Panasonic G9 peamisi trumpe on elektrooniline pildiotsija. Selle artikli kirjutamise hetkel on see kõige suurema suurendusega (0,83 x) elektrooniline pildiotsija maailmas – ja peab ütlema et see ekraan seal kaamera sees on tõesti päris muljetavaldav. Tegelikult võib see mõnedel juhtudel isegi liiga suureks osutuda. Näiteks juhul kui prillikandja ei saa oma silma okulaari kummiserva vastu suruda ja vaatab eemalt, siis ei pruugi ta kogu ekraani näha. Selle vastu on aga Panasonicul rohtu.

 

Pildiotsija paremal küljel (tagant vaadates) on väike nupp, millele vajutades saab ekraanilt paistvat pilti väiksemaks muuta. Ehk teisisõnu maksimaalse 0,83 x suurenduse saab muuta omal valikul kas 0,77 x (Sony uuemad täiskaadersensoriga kaamerad) või 0,70 x standardile vastavaks.

 

Akulaadija koosneb kolmest erinevas osast: laadija, USB-kaabel (ühes otsas Micro USB, teises täissuuruses USB pistik), laadimisadapter.  Neid kolme osa saab erinevates olukordades kaamera aku laadimiseks kombineerida. Kõigi kolme ühendamisel (nagu ülaloleval pildil näha) saab akut laadida akulaadijas, seinakontaktist. Kui adapter eemaldada, siis saab akulaadijas olevat akut laadida arvuti või akupanga USB-pesast. Kui laadija eemaldada, siis saab kaabli ühendada kaamera Micro-B USB pessa ja laadida kaameras olevat akut seniakontaktist või Arvuti USB-pesast.

Selline väga paindlik lähenemine laadimisele võib sind võtteplatsil päästa, kui akud on tühjad ja vooluvõrku läheduses pole. Ei pea isegi pildistamist (ühe akuga) katkestama, vaid saad teise aku akulaadija abil sülearvutiga ühendada ja laadima panna.

 

Panasonic G9 on tõenäoliselt kõige parema kasutamismugavusega hübriidkaamera üldse. Selle ilmastiku- ja külmakindel korpus on täis tuubitud omadusi ja funktsioone, mis teeksid au ükskõik millisele profikaamerale. Sellel on ülikiire 20 fps sarivõte, 6,5 EV astme vääriline värinastabilisaator, imepäraselt tõhus lock-on jälgiv autofookus, parim elektrooniline pildiotsija, kaks UHS-II mälukaardipesa, läbinisti puutetundlik LCD…

See kõik jätab Panasonic G9 kaamerast mulje kui üliheast kompaktsest aparaadist näiteks lindude või spordi pildistamisel – olukordades, kus on vaja pikka suumiulatust, kiiret sarivõtet ja autofookust. Maastikupildistajatele mõeldes on aga G9 kaameras olemas 80 MP faile tootev režiim, mille keskformaatkaamera-väärilist tulemust kiidavad kõik ülevaated ja arvustused. Ja kui läheb video tegemiseks, siis ei pea G9 kaamerat samuti nurka viskama, sest 4K UHD 50 fps 100 Mbps videoklipp on rohkem, kui enamik meist tegelikult vajab.

Kui palju paremaks peaks üks poolkaadersensoriga hübriidkaamera veel minema, et sa seda osta tahaksid?

• Panasonic Lumix DC-G9 hübriidkaamerad Photopointis.

(1088)