
Google’i korporatiivse kiskja ohvriks on langenud järjekordne tagasihoidlik ja endassetõmbunud kääbus – Eesti. Juba paar päeva on kogu maailmale nähtav see, mida Google sõidukite halastamatud kaamerad eelmisel aastal meie Maarjamaal jäädvustasid. Nii nagu mujal maailmas, on kõnealune ‘toode’ tekitanud vastakaid emotsioone ka Eestis. Kui mõnda muudab oma koduõue kustumatu päikese käes kuivava pesu arvutekraanilt jälgimine härdaks, siis teisele tundub juba oma majanumbri sealtsamast avastamine lubamatu tungimisena tema privaatsfääri. Kui kellegi jaoks tõstab tema maja(pidamise) kaamerasilma jäämine kinnisvara väärtust, siis teised seevastu hindavad enam seda, et potentsiaalsed kurjategijad ei pääse nende kinnisvara läbi arvutiekraani hindavalt silmitsema.
Meie isiklikult mingit seisukohta ei võta. Samas aga kui ikka süda puhas on, siis pole ka varjata eriti midagi. Mida toredat Google Street View teie maja, auto vms juures lõbusat jäädvustas? Kui teid paranoia ei piina, siis jagage seda teistega kommentaarides.

Lenovo paljastas hiljuti oma juba üle aasta turul olnud populaarse rüperaali X1 järeltulija – Lenovo X1 Carbon. Võsuke annab mitmel alal oma eelkäijale silmad ette. Nii on kunagisest tagasihoidlikust 13-tollisest saanud 14-tolline Ultrabook. Hoolimata kasvanud ekraanipinnast on arvuti oma eelkäijast nii kergem kui õhem. Nagu nimi meil arvata laseb, on sellise arengu põhjuseks salajane komponent – süsinikkiud. Kuigi ilmselt on vähe inimesi, kes neid kahte (Lenovo X1 ja Lenovo X1 Carbon) reaalses elus võrrelda saavad, on erinevus täiesti silmatorkav nii välimuses kui võimsuses.
Lisaks saledale joonele on X1 Carbonil varuks veel teisigi maiuspalu. Nii on ekraani resolutsioon kasvanud varasema 1376x×68 pealt 1600×900 peale – vau! “Kapoti all” on Ivy Bridge emaplaat, klaviatuur on taustvalgustusega ja pritsmekindel, 3G on põhivarustuses ning Rapid Charge-süsteem lubab laadida aku 80% peale kõigest 30 minutiga. Aku mahtuvuse on Lenovo aga esialgu enda teada jätnud.
Ilmselt pakub nüüd kõigile huvi, mis selline tubli tööriist ka maksta võib, kuid ka hinda pole emafirma veel paljastanud, teada on vaid see, et müügile jõuab X1 Carbon juba sel suvel.

Dieedipidajal on kaalulangetamisel nüüd silmadest rohkem kasu kui vaid nendega kaalu või peeglit jõllitades. Vastavalt ajalehe Yomiuri Shinbun uudisele on Tokio ülikooli teadlased on kaalulangetajatele välja töötanud spetsiaalsed videoprillid, mis virtuaalselt suurendavad söödava toidu kogust. Vidina ideeks on silmade abil petta aju söödud toidu kogusega, suurendades viimast.
Tulemused on võiks öelda, et silmaga märgatavad. Kui katsealuste grupi küpsiseid suurendati virtuaalselt 50%, siis sõid katsealused neid 9,3% vähem. kui aga küpsiste suurust vähendati 33% võrra, siis manustasid retsipiendid neid 15% rohkem. Kuna nimetatud aparaati veel kaubandusvõrgust saada ei ole, siis tasuks ülekaalulistel kaaluda ehk suuremõõtmelise luubi kaasamist söögiriistade hulka. Pilt artikli juures on illustratiivse tähendusega. Ingliskeelne artikkel asub siin.

Erinevalt paljudest oma varasematest toodetest-teenustest tuli Google oma pilveteenuse Google Drive’iga välja suhteliselt märkamatult. Me ei tea, kas selle põhjuseks oli mitme ohtralt üleshaibitud teenuse (nt Google Wave, Google+) jahe vastuvõtt avalikkuse poolt või see, et mitmed teenusepakkujad on ennast juba mõnusalt turul sisse söönud. Suurimad ja populaarseimad nende seast on Dropbox, Box, Sugarsync ja Microsofti SkyDrive. Loe kogu postitust »

Kui rääkida kultuslikest kaamerafirmadest, siis ilmselt umbes 90% meist meenub esimese nimena Leica. Paraku paneb antud firma fotoaparaatide hinnaskaala enamuse fotohuvilistest vaid kadedalt ja nukralt õhkama. Viinamarjad on teadagi hapud. Leica moodsaim mudel M9-P hind algab ju kuskil 6000 euro juurest. Kuigi see pole eriti märkimisväärne võrreldes näiteks 32 000 eurose Hasselblad’iga, siis absoluutne hinnarekord kuulub siiski Leicale. Täpsemalt Leica O-seeria mudelile aastast 1923. Nimetatud eksemplari hind kerkis nelja minutiga 300 000 eurolt 2,16 miljoni euroni. Muuseas, eelmise hinnarekordi 1,5 miljonit eurot – püstitas sama mudeliseeria kaamera. Kui eelmise kaamera ostjaks oli “tundmatu Aasia ärimees”, siis uue hinnarekordi püstitaja otsustas jääda täiesti anonüümseks.
Kõnealuse Leica kaamera muudab eriliseks fakt, et tegu on prototüübiga, mida valmistati kokku vaid 25 eksemplari ning säilinud on neist vaid 12. Lisaks sellele on kaamera täielikus töökorras.
Viinis toimunud oksjoni kulgu võib jälgida siin.

Canoni 2012 aasta PowerShot kompaktkaamerate soodsas S-seerias ei ole ühtegi programmirattaga aparaati. Programmiratas – teate küll – on see ketas kaamera peal, millest saab mugavalt ilma menüüsse kaevumata valida erinevaid pildistamisrežiime. Mulle programmiratas meeldib – ja ma usun, et ka paljud teised jagavad minuga sama arvamust. Niisiis on ainult tervitatav, et Photopoint sai käpad külge rariteetsele eelmise aasta mudelile PowerShot A3350 IS. Just mõned päevad tagasi jõudsid need kaamerad Photopointi poodidesse. Optilise värinastabilisaatori, 5x suumiga objektiivi ja 3.0″ LCD-ekraaniga on see üks paremaid hinna ja kvaliteedi suhtega PowerShot kaameraid Canoni valikus. Vaatame lähemalt:
Loe kogu postitust »