Me kõik oleme ühel või teisel viisil kokku puutunud videote loomisega – olgu selleks kaameraga või telefoniga filmitud lapse sünnipäev või tore hetk reisist. Paraku jääb tihtipeale filmitu kaamerasse seisma ning halvimal juhul kaob koos telefoniga. Võtame aga kokku liikuva pildi loomise ning harutame lahti, mis on video ning kuidas seda luua.

Selleks, et jõuda videote monteerimiseni ning järelevaatamiseni, peame me välja selgitama millega ja kuidas videot filmida. Saame selgeks põhitõed ning valime nende järgi endale sobiva kaamera ning vajaliku abitehnika. Videograafia ABC esimeses blogipostituses keskendume põhitõdedele ning kaamera valikule.

Mis on video ja mida tähendab kaadrisagedus

Inimsilm ning aju registreerivad sujuva liikumisena pilte, mis vahetuvad 23,976 korda sekundis. Nii moodustub liikuv pilt, ehk video. Antud numbrit võib teisisõnu nimetada kaadrisageduseks. Ehk video näol on tegemist kaadritega, mis vahetuvad sagedusega 23.976 korda sekundis. Fotokaameraga pilti tehes teeme me vaid ühe foto teatud aja jooksul ent videorežiim salvestab pilte vastava kaadrisagedusega sekundis.

Kaadrisagedus on videokaamerate puhul üheks mõõdetavaks parameetriks, mida kaamera ostul jälgitakse. Peamised kaadrisagedused, mis on kaamerate spetsifikatsioonidesse kirjutatud, on 24/25/50/60/120. Kui kaamera on võimeline filmima enam kui 23.976 kaadrit sekundis, siis lisaks sujuvamale pildile on meil võimalik järeltöötluses videot aeglasemaks panna ilma, et sujuvus kaoks. Mida suurem kaadrisagedus, seda suurema kordajaga saame videot aeglasemaks muuta.

Mis on pildi lahutusvõime?

Telerit valides kuulame, kuidas klienditeenindaja räägib erinevatest numbritest ning Full HD’st – kuid mida see õigupoolest tähendab?

Kui vaadata telerit luubiga, siis on näha kuidas teleris on väikesed tulukesed, millest igaüks näitab erinevat valgust. Kõik need pisikesed tulukesed on võimalik kokku lugeda ning kutsume neid piksliteks. Vastavalt teleri lahutusvõimele on teleril kindel arv piksleid, millest populaarseim arv on 1920×1080. Praeguseks on väga levinud ka 4K, mis vastab 3840×2160 pikslile.

Suurem arv piksleid moodustab pildi horisontaalse osa ning väiksem arv pikselid moodustab pildi vertikaalse osa. Mida rohkem piksleid kaameral või teleril on, seda kvaliteetsemat videopilti meil võimalik näha on. Muidugi sõltub pildi kvaliteet ka teleri suurusest. Suurema teleri korral jääb pikslite arv samaks ent teleri suuruse tõttu on iga nn. tuluke suurem.

Kompakt-, hübriid- või peegelkaamera?

Kaamerad jagunevad 3 põhilisse klassi: kompaktkaamerad, hübriidkaamerad ning peegelkaamerad. Kompaktkaamerate puhul on tegemist kõige lihtsamate ning käepärastema kaameratega. Viimaste puhul ei ole võimalik vahetada objektiive ning tihtipeale on neil väiksemad sensorid ning kehvem pildikvaliteet, kui hübriid- või peegelkaameratel.

Hübriidkaamerate ja peegelkaamerate suurim erinevus on pildiotsija ehk koht kaamera taga, kust sisse vaadates pildistaja näeb pilti. Hübriidkaamera puhul jõuab pilt pildiotsijasse elektrooniliselt kuid peegelkaamera puhul on see lahendatud – nagu nimigi ütleb – peeglitega. Vastavalt kliendi harjumustele toob antud valikuvariant sisse ühe olulise aspekti kaamera valiku puhul. Kui tänu elektroonilisele pildiotsijale näeb pildistaja juba enne päästikule vajutamist, milline pilt saab välja nägema, siis peegelkaamera puhul näeb pildistaja vaid seda, mida ka inimsilm näeb.

Hübriid-, ning peegelkaamera vahe seletab hästi lahti varasem Photopoint Blogi postitus, mis tasub kindlasti ennem kaamera soetamist läbi lugeda.

Täiskaader või poolkaader?

Oleme nüüdseks aru saanud, mida tähendab näiteks 4K 60fps või Full HD 120fps ning sellega on põhitõdedele algus sisse tehtud. Nüüd aga heidame pilgu peale fraasidele poolkaader/täiskaader/keskformaat.

Kaamera sensorist võib rääkida väga keeruliselt ent Videograafia ABC mõte on teha kogu valdkond võimalikult lihtsaks ning seetõttu jääme väga lihtsate terminite juurde.

Kaamera sensori puhul on tegemist selle kõige tähtsama osaga, milleni jõuab valgus. Sisuliselt on tegemist kaamera silmaga. Mida suurem on kaamera sensor, seda parem lahutusvõime on reeglina kaamera piltidel ning üldjoontes seda paremini tuleb kaamera toime ka kehvades valgusoludes.

Sensorid jagunevad erinevatesse suurustesse, millest kõige suurem on keskformaat. Photopointis kõige populaarseim keskformaatkaamera on Fujifilm GFX 50S . Antud kaamera sensori suuruseks on 53,7×40,2mm ning see võimaldab teha 51.4 megapiksliseid fotosid mõõtmetega 8256×6192 pikslit.

Järgmine klass on täiskaaderkaamerad, mille sensori suuruseks on 35,8×23,9mm. Just täiskaaderkaamerate turg on poolprofi videograafide seas üha levinum. Täiskaaderkaamerad tulevad väga hästi toime pimedates valgusoludes, kui ISO väärtused viiakse väga kõrgele. 2018. aasta enimmüüdud täiskaaderkaamera Photopoint kauplustes oli Sony A7 III, kuid nüüdseks on täiskaader hübriidkaamerate turule tulnud lisaks Sonyle ka Nikon ning Canon.

Soodsamas hinnaklassis on kaamerasensorite valik oluliselt suurem ning põhimõtteliselt on iga suurem tootja välja tulnud kaamera sensorisuurusega, mis sobib kõige paremini just nende kaameratega.  Tuntuimad väiksemad sensorisuurused on näiteks APS-C (23.6×15.6mm), mida kasutab Sony, Fujifilm, Nikon ja Pentax.

Pildiprofiilid ning nende seadistamine

Just nagu inimesed võivad näha värve erinevalt, näevad ka kaamerad värve erinevalt, kuid erinevalt inimestest on kaamerate puhul võimalik seadistada kuidas nad värve näevad. Vastavaid seadistusi võib kutsuda kaamera pildiprofiilideks.

Läbi objektiivi sensorile jõudev valgus genereeritakse esmalt kaamera poolt andmefailiks ning seejärel kujuneb failist pildifail. Hübriid- ning peegelkaamerate puhul on võimalik salvestada mälukaardile pildiandmefail, mida kutsutakse RAW failiks. Sõltuvalt pildikvaliteedist on RAW faili suurus ligikaudu 50Mb.  Kuna video on oluliselt suuremamahulisem, siis video puhul peab kaamera teisendama andmed pildiks ning selle töö teeb kaamera pildiprotsessor. Nagu varem mainitud, siis pildiprotsessori erinevuste tõttu näevadki kõikide kaamerate pildid välja erinevad.

RAW failiformaadi muutmisel on järeltöötluses oluliselt rohkem võimalusi ning seetõttu on antud fail ka suuremahulisem. Suurematel kinokaameratel on võimalik ka filmida RAW formaati ning see teeb neist palju võimekamad ning kallimad kaamerad. Enamikel poolprofi hübriidkaameratel seda võimalust ei ole.

Nagu varasemalt mainitud, siis on võimalik muuta seda, kuidas kaamera andmeid failiks teisendab. Filmimisel kasutatakse väga palju neutraalset pildiformaati, mis annab järeltöötluses oluliselt rohkem võimalusi tuua välja varje või helendeid. Sõltuvalt kaameratootjast kutsutakse antud pildiprofiili erinevalt (Clog, Flog, Slog).

Kokkuvõtteks

Sobiva kaamera leidmine on keeruline protsess, mille ühest küljest peab arvestama väga peenete detailidega ent lõppkokkuvõtteks jääb maitse küsimuseks. Eelpool välja toodud detaile teades on aga võimalik valida sobiv kaamera.

Järgmises Videograafia ABC osas vaatame aga üle abitehnika, mis aitab kaasa kvaliteetse videosisu püüdmisel.

Tutvu kaamerate valikuga Photopoint veebikaubamajas

 

(906)