Mul on üks asi südamel ja tahan ära rääkida. Seepärast seekord pildistamise kodusest poolest. Teame, et RAW on nö ilmutamata digifail kui filmiajastu mõistes rääkida. RAW failidega töötades on loomulik, et konverteris avatud failidega tuleb midagi teha, ei piisa ainult export nupule vajutamisest ja ongi fail ilmutatud. Lisada tuleb kontrasti ja värve. Tihti küsitakse minult, millised on sinu standardseaded RAW faili avamisel.

RAW failidega tööd alustades on väga hea, kui oma kaamera ja RAW tarkvara kasutamisel on tekkinud teatud tunnetus, mis aitab tarkvara seadistada niimoodi, et pilt oleks avamisel juba täitsa valmis või siis sellele väga lähedal. Mina olen viimastel aastatel kasutanud Adobe RAW konvertereid eesotsas Lightroomi erinevate versioonidega. Praegu on mul kasutuses Lightroom 4. Minu tunnetus ütleb, et head sätted foto avamiseks on järgmised:

• Clarity +10;
• Vibrance +10;
• Saturation +10;
• RAW info tõlgendamiseks valitud Camera Standard profiil (Vaikesättena pakutav  “Adobe standard” tundub kuidagi lame ja liiga soe. Vähemalt minu Nikoni kaameratega).

 Ülejäänud sätted on nii nagu konverter need ise pakub, kõik on nullis ja valge tasakaal on tarkvara enda tõlgendatud. Varasemad tarkvara versioonid pakkusid kontrasti vaikeväärtuseks 25, uuemates on see nulli viidud. 25 ja 0 on ühtlustatud, kuid mulle tundub, et umbes +10 kontrasti lisamine uuemates versioonides on täiesti õigustatud. Minu salvestatud sätetesse pole see aga veel jõudnud.

Viimastel aastatel olen märganud, et RAW töötlemise tarkvara tootjad on hakanud kehvemat tööd tegema. Funktsionaalsusi tuleb juurde, aga pildi algse tõlgendamise oskus pidevalt halveneb. Ma mäletan aastaid 2005-2007, kui kasutasin Capture One tarkvara, versioone 3.x.x. Kui säritus oli paigas, siis ei tulnud absoluutselt mitte midagi failiga teha, pilt oli kohe selline nagu ma looduses nägin. Praegu tuleb selliseid juhuseid harva ette. Suvel rohelist muru pildistades küll, aga ilusat päikesetõusu valgust kaamerasse püüdes võib kindel olla, et pärast tuleb selle tõeselt esitamiseks tublisti vaeva näha.

Ma ei tea millest selline allakäik tuleneb. Minu teooria on see, et praegu paisatakse turule liiga palju kaameraid, mille failide kasutamist kõik tarkvaratootjad jubedalt lubada soovivad. Selles virvarris ei suuda nad enam tarkvara piisavalt optimeerida, et see kõigi nende erinevate kaamerate tulemusi tõlgendada oskaks. Kõiki lüüakse nö ühe keskmise puuga, et oleks enam vähem. Peamine paistab olevat see, et tarkvara faili avada suudaks – milline pilt sealt avades vastu vaatab, paistab olevat jäänud vähem tähtsaks momendiks. Kvantiteet on kvaliteeti välja tõrjumas. Väga kahju!

Tihti juhtub nii, et olles näinud looduses võimast värvidemängu ja tules õhinal koju arvuti taha, võtab kiiresti võimust pettumus. RAW konverter justkui ei taha uskuda, et selline punane värv taevas olemas oli ja tõmbab selle jõuga maha. Kaamera ekraanil oli see olemas, aga ka kaameraga kaasas olnud RAW tarkvara ei suuda seda värvi taasesitada! Müsteerium! Siis on ikka tükk tegemist, et õige värv tagasi saada. Peab mässama värvikanalite jms tööriistadega, mida esimestes RAW konverteites üldse polnudki, sest neid polnud tarvis, kuna tulemus oli kohe paigas.

Vahepeal juhtub ka vastupidi, et tarkvara ei taha uskuda värvide puudumist, eriti paistab konverteritele meeldivat sinise värvi lisamine ja moonutamine. Kui tehes pilti tõusu või loojangu ajal, mil domineerivad pikad varjud, juhtub aastaajaks olema talv ja motiiviks midagi lume ning jääga seotut, siis võib kindel olla, et koju arvuti taha jõudes võib müsteeriumsiniseid näha. Sama kehtib ka öövõtete puhul.

Ma loodan, et tulevikus tehakse konverterite vallas edasiminekuid. Minu pärast võiks kasvõi midagi niisugust olla, et saab soetada endale ainult paari fotoaparaadi profiilid, mis on tõesed ning ainult nende eest maksta. Ostes uue kaamera, ostan ka uue kaamera profiili. Mul pole vaja osta tarkvara, mis oskab minu arvutis avada sadade aparaatide RAW-faile, kuid tõlgendab neid kõiki ühtemoodi valesti.

Pildi esitlus ja andmed

Motiiv – Päikesetõus pärast tuisku. Varjualad ongi sinised, kuid peegelsile jääpind edastas nii intensiivset kollast, et sain terve pildi osas värviküllastust vähendada ilma eraldi sinise kanali kallale minemata.

Valgus – päikesetõus, päike on ennast umbes 15 minutit tagasi üle horisondi upitanud;

Kadreering – esiplaanil tuisutuulte poolt töödeldud lumekoorik, keskplaanil lumetuks puhutud jää jlainetavate pilvedega tagaplaanil;

Säritus – F11, 1/25s, ISO 100. Päike ja peegeldus on nimelt ülesärisse lastud, sest nad paistsid sellistena ka silmale.

 

Tehnika – Nikon D800E + Nikkor PC-E 24mm F3,5 + Lee 3-astmeline kiilfilter.

 

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvaraga.

(2600)