Droonid ja seeläbi aerofotograafia on saanud Eestis tohutult populaarseks ning tänasel päeval näeme nii väiksemaid kui suuremaid droone lendamas igal väliüritusel (seda võiksid teha ainult professionaalid) ja sageli ka erinevatel matkaradadel (eriti rabades).

Antud artikkel on järg siinsamas Photopointi blogis ilmunud I osale, kus toon välja minu arvates olulisemad aspektid nii droonidega lendamisel kui nende ostuvaliku tegemisel.

 

Ära kaota silmsidet

Otsepilt ja andurid ei pruugi anda lennates täit ülevaadet pisikestest okstest, pikeerivatest lindudest, antennidest, elektriliinidest ja muust, mistõttu on oluline hoida droonil silm peal. Eriti ettevaatlik tuleks olla tagurpidi ja kaamera suhtes külgsuunas sõites.

 

Levi loeb

Lennul sõltub palju ka levist. Selle tugevust mõjutavad kümned pisiasjad, alates objektidest, mis jäävad lennutaja ja drooni vahele ning lõpetades kaugusega. Levi võivad mõjutada ka ilm ja maastiku eripära.

 

Ettevaatust krati koju käsutamisel!

Paljude tänapäeva droonide nupu „tule koju“ ehk RTH käivitamisel suundub droon varem GPS-ilt saadud info põhjal punkti, kust õhku tõusti. Uuemad mudelid suudavad seda üha täpsemalt, kuid ka sellise turvalise funktsiooni puhul tuleb olla teadlik seadistustest.

Kui oled viinud drooni küllalt kaugele ja andnud käskluse „tule koju“, naaseb ta vastavalt sinu varem määratud seadetele. Näiteks tõuseb droon 20 meetri kõrgusele ja hakkab siis tagasi liikuma. Kui aga sel teekonnal peaks ette jääma mõni kõrgem ehitis, puu või muu takistus, on kokkupõrge vältimatu (kui sa just käsklust ei tühista).

 

Kui palju droon maksab?

Valdav osa meil müüdavatest populaarsematest droonidest jäävad hinnalt vahemikku 300-2000 eurot. Kõrgema hinnaklassiga droonidel kaamerad pakuvad mõistagi paremat pildikvaliteeti. Kallimate droonide puhul saab kaameraid ja objektiivegi vahetada.

Ka soodsamad droonid pakuvad tänasel päeval juba igati kvaliteetset pilti. Uuemate mudelite seas on nii kompaktseid, mida saab kokku voltida ja mis mahuvad taskussegi (näiteks DJI Mavic Air). Osad droonid reageerivad viipamisele, mõne akud võimaldavad jällegi pikemat lennuaega. Uusi versioone ja mudeleid tuleb juurde igal aastal. Tänane uus on homne vana.

See, milline droon endale valida, sõltub eesmärkidest ja need tuleb enda jaoks hästi läbi mõelda. Kas droon peaks reisil taskusse mahtuma, kuid pakkuma ka head pildikvaliteeti? Või peab riistal hoopiski olema piisavalt pikk lennuaeg ja lai saatja tööraadius? Või soovid teha aeg-ajalt vaid mõned fotod isiklikuks tarbeks ja määravaks saab hind?

 

Valik võtab silme eest kirjuks

Kaameraga droonide valik on väga eripalgeline. Silma hakkavad brändid nagu Yuneec ja Parrot, kuid n-ö karbidroone pakkuvatest tootjatest on peajagu üle DJI, kes suutnud viimastel aastatel haarata turul liidrirolli. Nende tooted tõepoolest toimivad ja on siiani parima hinna-kvaliteedi suhtega. Minagi olen ´jäänud kindlaks DJI droonidele.

Ootasin pikemat aega seda, et turule ilmuks droon, mis vastaks minu ootustele ja nõudmistele ning seetõttu oli minu esimeseks drooniks DJI Phantom 4 Pro, mida kasutan siiani.

Minu käsutuses olev DJI Phantom 4 Pro

 

Droone leidub kaameraga ja ilma

Pildistamiseks/filmimiseks mõeldud droonidel on kaamera üldjuhul poest soetades kohe küljes. Soodsamate puhul on kaameral lainurkobjektiiv. Veidi kallimatel, näiteks DJI Inspire 2, saab vahetada nii kaameraid kui objektiive.

Kui soovid suurema peegelkaamera kõrgustesse viia, siis selleks tuleb kas lasta valmistada või tellida multirootor. Tavapärasest fotopoest selliseid lennumasinaid ei leia. Enamasti on peegelkaameraid õhku tõstvad multirootorid suured ja nende loodusesse tirimine nõuab vaeva. N-ö karbidroonid, mida saab kas või otse poest loodusesse viia ja lennutama asuda, pakuvad ses suuremat liikumisvabadust.

 

Mugavuse tagab lisavarustus

Oluline lisatarvik on korralik droonikott. Minu kott mahutab peale kõige muu ka lühema objektiiviga peegelkaamera ja sellel on rohkelt taskuid. Kriteeriumid on sõltuvalt droonist erinevad, kuid poest kaasasaadav kast pole küll kõige mugavam viis drooni transpordiks.

Droonide lennuaeg sõltub paljuski akudest. Keskeltläbi jääb akude tööaeg 15‒30 minuti vahele, kuid see sõltub siiski konkreetsest akust. Varem või hiljem jõuab iga lennutaja seisu, mil vajab lisaakusid.

Kes juba drooniga looduskeskkonda suundunud, märkab peagi ka vajadust tasase maa järele. Selle mure võib lahendada kokkuvolditav maandumisplats. Mina olen selle asendanud nii kokkuvolditava peegeldi kui ka plastkaanega. Tasane ja kindel maapind on nii õhkutõusmisel kui ka maandumisel väga oluline.

Aegamisi võib tekkida vajadus veel nii mõnegi lisavidina järele. Mõnikord läheb vaja autolaadijat, teinekord aga päikesesirmi, et paremini näha ekraanil toimuvat.

---

Droonidega lendamine ja pildistamine on tohutult põnev ning see annab senisele fotograafiale hoopis uue perspektiivi. Samas ei tohi lennutuhinas ära unustada elementaarset ohutust ja liialt uljaks minna ning kui sa esialgu ei ole kõikides piirangutes ja/või nõudmistes kindel, siis targem on küsida nõu spetsialistidel. Ohutut lendu ja ilusaid pilte!

 

Artikkel ilmus algselt ajakirja “Looduses” 2018. aasta juulinumbris.

 

Karli tööde ja tegemiste saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebook’is või veebilehel karladami.com

 

Photopoint on DJI droonide ametlik lennubaas ja partner Eestis – photopoint.ee/djidroonid ››

(539)