Veel kümme aasta tagasi lõppesid mu esimesed katsetused näha maastikku kõrgemalt ja teisest vaatenurgast kahemeetrise kukkumisega õunapuu otsast. Täna on igaühele kättesaadavad droonid teinud aerofotograafia võrratult lihtsamaks.

Iga kord, kui märkan kaunis looduses pea kohal põrisemas drooni, loodan, et selle lennutaja teab, mida ta teeb ja arvestab vajadusel ka ümbritsevaga.

 

Alati tee ära eeltöö

Kaameraga varustatud droon on kui mobiilse ja väga pika statiivi otsa asetatud kaamera. Nii et varasem pildistamiskogemus tuleb algajale droonifotograafile igal juhul kasuks, nüüd tuleb selgeks saada vaid lennutamine. Tõsisema droonifotohuvi tekkimisel saab aga fotoalased põhitõed endale selgeks teha ka pärast drooni funktsioonidega tutvumist.

Enne pildistama asumist sea mõttes paika, mida ja kuidas soovid jäädvustada. Nii mõnigi kord tutvun enne uude kohta pildistama minekut kaartidega, muuhulgas uurin maastiku kohta. Loodusmaastike jäädvustamisel mõtlen läbi, milline on praegu taimestik (rohu kõrgus, lehtede olemasolu või värvus, õitsejad jne) või kas on ilmast ja aastaajast tulenevaid eripärasid. Need pisidetailid võivad ettekujutatust kohapeal tugevalt erineda või suisa üllatada.

Eeltöö juurde kuulub mõistagi ka ilmateatega tutvumine ning vastava riietuse ja varustuse pakkimine. Kontrolli üle akude seis, pisividinate olemasolu ja ühtlasi ka see, kas need vidinad on korras (näiteks ega propelleritel mõrasid ole). Veendu, kas paik, kuhu lendama minnakse, on kontrollitav õhuruum või mitte.

 

Droonieetika ja regulatsioonid

Droonide lennutamisel kehtivad Eestis selged reeglid. Õhuruum jaguneb kaheks: kontrollitav ja kontrollimata õhuruum. Kontrollitavas õhuruumis, mis asub näiteks lennujaamade ümber, ei tohi drooni lennutada ilma lennuloata, olenemata drooni suurusest või lendamise kõrgusest. Drooni lennutamine on lubatud ainult lennuameti loaga, mida saab taotleda veebiaadressil: www.lennuluba.ee

Kontrollimata õhuruumis tohib lennata kuni 500 jala ehk ligi 150 meetri kõrguseni ilma lennuloata. Luba on eelkõige vaja, et vältida õnnetusi ja kokkupõrkeohtu teiste lennumasinatega (helikopterid ja lennukid). Kui drooni lennutamiseks on olemas lennuameti luba, juhatatakse lennuliiklus droonist mööda.

Paljud arvavad, et piirangud on tänu lennuliiklusele vaid suuremate asulate kohal. Siiski kehtivad lisaks kontrollaladele lennukeelu alad, kuhu kuuluvad nii riigipiir, sõjaväelised objektid, lennujaamad kui ka Matsalu ja Vilsandi rahvuspargid (muuhulgas Kiipsaare tuletorni ümbrus). Täpsemate piirangute kohta looduskaitsealadel leiab infot näiteks Riigi Teatajast. Seega ei tohi kõikjal sugugi tuju tulles spontaanselt drooni lennutama asuda.

Lisaks lennupiirangutele pea silmas, et sa ei tegeleks jälitustegevusega ‒ võimaluse korral väldi inimeste kohal lendamist ja arvesta ümbritsevate inimeste soovidega lendamine lõpetada.

Looduskeskkonda suundumisel tuleb peale lennupiirangute pidada silmas looduskaitseseadust. Ära häiri ülemäära elusloodust ja suhtu lugupidamisega kõigesse ümbritsevasse. Ära piira pesitsevaid linde ega aja taga põgenevaid metskitsi. Looduses jäta enda ambitsioonid tagaplaanile.

 

Jälgi ilma ja valgust

Droonifotograafia puhul mängib olulist rolli ilm. Mõnel kuul võib head lennutamisilma oodata nädalaid. Olulisim märksõna on tuul. Väldi lendamist tugeva tuulega, sest kõrgel on harilikult tuul veel tugevam ja iil võib drooni enda haardesse rabada. Mida suurem, raskem ja „targem“ aparaat, seda vähem mõjutab lendamist tuul, kuid päris tormiga ei tasu drooni sellegipoolest lennutada. Mere kohal jälgi, et tuul poleks mere poole.

Ära lenda vihmaga. Ole ettevaatlik paksu uduga, mis võib droonis leiduvat elektroonikat kahjustada. Ka nullilähedased temperatuurid, mil õhuniiskus on suur, võivad propellerile tekitada rohked jääkristallid, mis võtavad ära kandevõime. Ka krõbedad külmakraadid pole head. Nii nagu väriseb külmaga lennutaja, väriseb ka droon. Suure külmaga hakkab droon vibreerima ning see kandub kaamerasse ja lõpuks ka piltidele. Pikema aja jooksul väljas olles märkad, et nii optika kui ka liikuvad osad muutuvad kangemaks.

Et droon külmal ajal õhku tõuseks, on näiteks DJI (üks levinumaid droonimarke) akudel tarvis saavutada teatud temperatuur. Seda on vaja, et aku ei lõpetaks külmumise tõttu lennu ajal töötamist. Aku peab soojaks minema töötamise ajal, et vajalik protsess toimiks. Külmaga lendu alustades peab aku laetuse tase olema kõrge, sest droon tarbib õhkutõusudel enam voolu kui lihtsalt lennutades. Jahedama ilmaga väheneb aku ressurss oluliselt ning siis tuleb laetuse taset jälgida tähelepanelikumalt kui muidu, pidades meeles, et iga lennuvahend ja selle aku on erinev. Pisut aitab nii drooni, puldi kui ka akude hoidmine enne lennutamist veidi soojemas keskkonnas.

Olgu pildistamisvahendiks peegelkaamera või n-ö karbidroon, keskpäevane valgus õigustab end pildi efektsust silmas pidades üsna harva. Hea ja sageli mahedam valgus esineb nii enne kui ka pärast päikesetõusu ja -loojangut. Valguse eelistused sõltuvad suuresti ka pildistamisobjektist, aastaajast ja sellest, kas valgus peaks pildil midagi rõhutama või mitte. Näiteks pildistades suvist metsa keskpäevase valgusega lagipähe võib tähele panna, et pildile jäävad sügavad varjud ning ka metsapõrand on peaaegu süsimust. Ent talvisel ajal lumega ei pruugi püütud pilt nii vastumeelsena mõjuda. Ka pilves ilmal on oma võlu, see pehmendab nii mõnigi kord varjualasid.

Terava keskpäevase valgusega jäävad pildile sageli sügavad varjud, mis aga ei pruugi kõikide piltide puhul töötada.

 

Võttenurgad ja motiivid

Õhust pildistamine annab lugude jutustamisele ja jagamisele täiesti uue, põneva ja tavapäratu nurga. Tornist, puu otsast või kõrghoonest pildistamisel on motiivide valik ja võttenurgadki küllalt piiratud. Ka lennukist või helikopterist pildistades võib sind tabada ahastus, kui objekt jääb selja taha ja päris hetkega ju ei saa lennuaparaati ümber pöörata. Drooniga võid nii võttenurkasid kui ka objekte valida, nagu soovid ‒ mõistagi lubatu piirides.

Uus vaatenurk on põnevam nii pildistajale kui ka vaatajatele ning annab fotograafile pildistamiseks lausa uue mõõtme. Ent ei tasu siirduda drooniga kohe 150 meetri kõrgusele kaardipilte tegema, sest juba paar meetrit annavad mõne objekti või hetke puhul täiesti uue nurga. Madalamalt pildistades saab edasi anda rohkem detaili, osaliselt ka dünaamikat ja keskenduda objektile.

Kõrgemalt tehtud fotodega on võimalik koos objektiga edasi anda konteksti ja ümbritsevat ruumi ning põlde, metsi ja muud maastikku pildistades ka mustreid. Tunnetus, mida ja mis kõrguselt pildistada, tuleb ajapikku. Mina ei lähe just sageli kõrgemale kui 40 meetrit.

Alati ei pea drooni lennutama saja meetri kõrgusel, vaid piisab ka kümnest, et tuua pilti uus lähenemine.

 

Ole valvas!

See võib küll tunduda ülemäärase soovitusena, kuid drooni lennutamise ajal ei tasu tegelda kõrvaliste asjadega. Kogu tähelepanu suuna drooni juhtimisele, nagu autoga liikluses. Ära lase end häirida kõrvalolevatest isikutest, kui selleks pole tungivat põhjust. Tekkivate probleemide eest vastutab siiski lennutaja.

Mul on ette tulnud kaks apsakat. Kord lasin droonil automaatselt õhkutõusmispunkti naasta, tema soovis aga maanduda läbi okste. Teisel korral jäin Lapimaal juttu ajama aimamata, et näpud jäid puldile, mispeale prantsatas droon ligi pooleteise meetri sügavusse lumme. Mõlemad olukorrad tekkisid liigselt uljusest ja osaliselt ka teadmatusest.

Algajal droonilennutajal on kindlasti huvi proovida, kui kaugele ja kõrgele suudab renditud või soetatud vidin lennata. Kui mul lubati paar aastat tagasi esimest korda droonipulti hoida, tekkis minulgi sama küsimus. Õnneks oli drooniomanik toona ohtudest küllalt teadlik ja nüüd tean isegi soovitada, et harjutamiseks vali mõni tühi väli ning lennuta aparaati kuni 50 meetri kaugusel ja kõrgusel, mõistagi kontrollimata õhuruumis. Kui viid edasijõudnuna drooni veidi kaugemale, arvesta aku tasemega. Kui oled kaugemal, võiksid alustada naasmist juba varem, eriti kui kodutee on vastutuult ja väljas on külmakraadid. Tühja akuga droonil on vähem jõudu. Aku tühjenedes võid end soojemalt riidesse panna, et drooni otsima minna. Sellist „seiklust“ pole aga kellelegi tarvis.

---

Need on minu jaoks kõige esmasemad punktid, mida droonifotograafiaga tegelemisel võiks pidada silmas, kuid juba peagi ilmub siinsamas Photopointi ajaveebis antud artikli II osa, kus toon veel välja erinevaid aspekte, millele tähelepanu pöörata. Lugemiseni!

Artikkel ilmus algselt ajakirja “Looduses” 2018. aasta juulinumbris.

 

Karli tööde ja tegemiste saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebook’is või veebilehel karladami.com

 

Photopoint on DJI droonide ametlik lennubaas ja partner Eestis – photopoint.ee/djidroonid ››

(645)