Kui Olympus kuus aastat tagasi oma esimese OM-D seeria kaameraga lagedale tuli, oli see parim hübriid, mida tõsisem fotohuviline endale hankida võis. Kuus aastat on kaameratööstuses terve igavik. Selle aja jooksul on konkurents hübriidkaamerate turul muutunud päris vihaseks. Fujifilmi poolkaadersensoriga X-T seeria on järsku videograafide lemmik, Sony täiskaadersensor ruulib profiturul. Canonil on kaks hübriidkaamerasüsteemi, Nikonil samuti. Fujifilm riisub keskformaadiga stuudiofotograafide koore…

Kogu selle möllu keskel on Olympus leidnud oma unikaalse niši. Panustades jätkuvalt suhteliselt väikeste mõõtmetega 4/3 süsteemi pildisensoritele saab Olympus teha kaameraid, mis on mõõtmetelt kompaktsed, hinna poolest soodsamad, toimimise poolest ülikiired, parima värinastabilisaatori ja profiklassi tasemel ergonoomilisusega. Sellised, mis sobiksid suurepäraselt tõsistele fotohuvilistele, kelle kireks on pildistada loodust, sporti ja kõike muud, mis vajab võimsat suumi, head autofookust ja kiiret sarivõtet. See on Olympuse püha üritus, mille värskeimaks sakramendiks on OM-D E-M1 Mark III hübriidkaamera. 

OM-D E-M1 Mark III võtab Olympuse kaamerate hulgas koha sisse aste soodsama OM-D E-M5 Mark III ja pea 3000-eurose lipulaeva OM-D E-M1X vahel. E-M1 Mark III on uuendatud mudel kolme aasta tagusest E-M1 Mark II aparaadist. Viimasega võrreldes on täiustused pigem tagasihoidlikku laadi. Olulisemad neist (tõhusam autofookus ning võimekam värinsatabilisaator) tulenevad senise protsessori asendamisest uue, poole võimsamaga. 20,4 MP sensor on jäänud kolme aasta tagusega võrreldes samaks.

Kas tehtud uuendustest tõesti järgmiseks kolmeks aastaks piisab ja kuidas saab uus OM-D hakkama võrdluses teiste kaameratootjate samas hinnaklassis olevate kaameratega nagu näiteks Fujifilm X-T4, Nikon Z6 või Sony A7 III? Sa saad juba praegu aru, et ega Olympusel selles konkurentsis lihtne pole. Siiski on Olympusel hulk unikaalseid omadusi, mis võivad spetsiifilisematel puhkudel nimetatud kaamerate hüved üle kaaluda. Kõige markantsemaks omaduseks võiks olla kasvõi eestikeelne kasutajaliides. Võtame karbist välja ja vaatame lähemalt. 

 

Võrreldes eelkäijaga – E-M1 Mark II hübriidkaameraga – on E-M1 Mark III aparaadil täpselt sama sensor, pildiotsija, LCD-ekraan, sarivõte, videokvaliteet ja suures osas ka korpus. Kõik uued omadused nagu näiteks parem katiku mehhanism, stabilisaator, pildiprotsessor, joystick kaamera taga jne on E-M1 Mark III pärinud E-M1X hübriidkaameralt. Ausalt öeldes on E-M1 Mark III nüüd pea 1000 euro võrra kallimale E-M1X hübriidkaamerale nii sarnane, et tõenäoliselt on peagi lipulaevast oodata uut versiooni. Loodetavasti tuleb see siis juba ka uue, senisest kõrgema lahutusvõimega pildisensoriga. Vaatame allpool üle kõik Olympus E-M1 Mark III täiustused:

Täiustused võrreldes Olympus OM-D E-M1 II kaameraga

• Uus TruePic IX pildiprotsessor on Olympuse sõnul sama kiire nagu E-M1X kaameras kasutatavad kaks TruePic VIII protsessorit
• Täiustatud autofookus – riistvara on senine, samuti on uuel kaameral sama palju teravustamispunkte (121). Kiirem protsessor ja uued teravustamisalgoritmid muudavad nägude ja muude objektide tundmise tõhusamaks ja nende teravana hoidmise kiiremaks. Lisaks on kaameral uus võimalus – kasutaja saab ise enda vajaduste järgi teravustamispunktide gruppe luua
• 1 EV astme võrra tõhusam värinastabilisaator
• “High-Res Multi-Shot” režiimis pildistades oli seni võimalik teravaid pilte pildistada ainult statiivilt. Nüüd on kaameral ka “Handheld High-Res Multi-Shot”, mis võimaldab 50-megapiksliseid fotosid pildistada käest
• Focus Stacking ja Focus Bracketing režiimid toimivad senisest täpsemalt ja kiiremini
• Video salvestamise režiimid on täpselt samad, nagu E-M1 Mark II ja E-M1X kaamerates. Kuid võrreldes E-M1 Mark II kaameraga on uus mudel juurde saanud OM-Log400 pildiprofiili
• Videorežiimil on nüüd võimalik ISO seadistada automaatseks. Sina valid ava ja säriaja ning kaamera kasutab ISO taset särituse automaatseks muutmiseks
• Live ND filter (ND32) teeb võimalikuks pildistada kuni 32 stoppi aeglasema säriajaga
• Kaamera taha on lisatud joystick. Senine AF nupp on muutunud ISO seadistamise nupuks
• B ehk Bulb režiim on lisatud programmirattale
• Uus katik – katiku eluiga on muljetavaldavad 400 000 fotot (Mark II kaameral oli 200 000)
• Ekraanile saab soovi korral kuvada lisaks kiirseadistuste menüüle ka olulisemaid seadistusi näitava “Super Control” paneeli.

 

E-M1 kaamerate puhul Olympus tavaliselt tehniliste andmete ja omadustega end tagasi ei hoia. Võrreldes eelkäijaga on uue kaamera juures täiustusi küll vähe, kuid juhtnuppude ja -rataste rohkus ning seadistusvõimaluste paindlikkus ajab ka kogenumal fotograafil alguses pea sassi. Pärast pakub rõõmu. 

Olympus OM-D E-M1 III olulisemad tehnilised andmed

• 20,4 MP 4/3 formaadis CMOS sensor, ISO ulatus: 200-25600 (lisavõimendusega alates ISO 64)
• TruePic IX pildiprotsessor
• 5-suunaline mehaaniline värinastabilisaator on CIPA standardse testi kohaselt kuni 7,5 EV astet efektiivsusega
• Täpselt sama elektrooniline pildiotsija (2,36 miljonit pikslit, 1,48x suurendus) nagu eelkäijal
• Sarivõte (mehaanilise katiku ja jälgiva autofookusega) (täissuuruses RAW+ JPG) on 18 kaadrit sekundis. Ilma jälgiva autofookuseta (täissuuruses RAW+ JPG pildistamisel) on sarivõtte kiirus 60 kaadrit sekundis
• Kahefunktsiooniline autofookus – lisaks kontrasttuvastusega teravustamisele on pildisensoril 121 faasituvastusega teravustamispunkti
• Korpus on valmistatud üleni magneesiumsulamist ning on külma- tolmu- ja vihmakindel. Vastab IPX1 veekindluse standardile
• 3.0″ puutetundlik, keeratav ja pööratav LCD-ekraan. Ekraanil on tavalised 1 037 000 pikslit
• Tolmueemaldussüsteem
• Säriaegade vahemik: 60 – 1/8000 sekundit. Elektroonilise katikuga on kiireim säriaeg 1/32000 sekundit
• Katiku eluiga: 400000 laksu. See on 2x rohkem kui EM-1 Mark II kaameral
• Integreeritud 5GHz WiFi + Bluetooth – kiirem WiFi kui eelkäijal
• E-M1 Mark III on esimene Olympuse kaamera, mis võimaldab teha tarkvarauuendusi nutiseadme kaudu üle WiFi
• Digifiltrid ja loovat pildistamist abistavad režiimid
  • Starry Sky AF – võimaldab kasutada automaatset teravustamist tähistaeva pildistamisel
• Videorežiim
  • Saab kasutada Flat või OM‑Log400 pildiprofiile
  • Digital Cinema standard 4096 x 2160 lahutusvõimega 24 kaadrit sekundis andmesagedusega 237 Mbps
  • 4K 3840 x 2160 kaadrisagedusega 25 või 30 kaadrit sekundis, andmesagedusega 102 Mbps
  • Full HD 1920 x 1080 kaadrisagedusega kuni 50 või 60 kaadrit sekundis, andmesagedusega 102 Mbps
  • Aegluubis video salvestamiseks on 1920 x 1080 120fps režiim
  • Integreeritud stereomikrofon, 3,5mm audio sisend ja väljund
• Aku vastupidavus: kuni 420 fotot ühe laadimiskorraga. See on 20 fotot vähem, kui eelkäijal
• Kiirlaadimine USB-C pesa kaudu (laadimisaeg 2 tundi)
• Mõõtmed: 134 x 91 x 69 mm
• Kaal koos aku ja mälukaardiga: 580 g.

 

Karbis on: Olympus OM-D E-M1 Mark III hübriidkaamera, kaamerarihm, akulaadija, BLH-1 aku, 12-40mm f/2.8 PRO objektiiv koos päikesevarjukiga, USB-C kaabel, klamber USB kaabli kinnitamiseks, objektiivi vutlar ja toitekaabel. 

NB! Kas panite tähele, et Olympus E-M1 Mark III kaameraga ei ole enam väikest eraldiseisvat välklampi kaasa pandud. 

 

Lisaks on karbis ka kiirjuhend väga paljudes keeltes. Kaasa arvatud eesti keel. 

 

Olympuse kaamerate nõrkuseks – ja samal ajal ka tugevuseks – on pildisensor. 4/3 ehk Four Thirds süsteemi sensor on poolkaadersensorist (mida kasutab näiteks Fujifilm X-T4) umbes 30-40% väiksem. Väiksema sensori kõige olulisemaks miinuseks on halvem pildikvaliteet hämaramas, kõrgemate ISO tasemete puhul. Samas võimaldab väike sensor hoida kõikide objektiivide (eriti just teleobjektiivide) mõõtmeid väiksetena ja hinda soodsamana. Samuti teeb väiksem pildisensor lihtsamaks parema värinastabilisaatori loomise ja kiirema sarivõtte. Väikest sensorit peaks olema ka lihtsam tolmust puhastada. 

Olympus OM-D E-M1 Mark III kaamera pildisensor on täpselt seesama 20 MP CMOS kiip, mis on kasutusel nii kolme aasta taguses E-M1 Mark II kaameras kui ka aasta eest esitletud OM-D E-M1X hübriidkaameras. See vana sensor on minu hinnangul OM-D E-M1 Mark III kõige olulisem nõrkus, sest võrreldes näiteks Sony a6600 ja Fujifilm X-T3 hübriididega hakkavad E-M1 Mark II (ja samuti siis ka Mark III) kaamera JPG failid müraeemalduse tõttu pehmemaks minema juba ISO 1600 tasemest alates. Väike megapikslite lisa, parem dünaamiline ulatus ja paremad müraeemaldusalgoritmid oleksid uue kaamera puhul olnud vägagi oodatud. Ma saan aru, et 4/3 sensor on poolkaadriga võrreldes pisem ja et fotokvaliteet seetõttu ongi halvem jne jne. Aga imetillukestest sensoritest hoolimata on ju näiteks nutitelefonid ometi võimelised üllatavalt headeks piltideks. Mille taha siis jääb kinni pea 2000 eurot maksva hübriidkaamera pildikvaliteedi parandamine pärast kolme aastat?!

 

Olympus OM-D E-M1 Mark III kaamerat on Photopointis kolmes erinevas versioonis. Ilma objektiivita; 12-100mm f/4 IS PRO objektiiviga ja 12-40mm f/2.8 PRO objektiiviga. Siin postituses võtame karbist välja komplekti, milles on kaasas 12-40mm objektiiv. 

Just selle 12-40mm objektiiviga testitult (40mm fookuskaugusel) on kaamera värinastabilisaatori efektiivsuseks saadud 7 EV astet. Kui aga otsustate 12-100mm objektiiviga komplekti kasuks, siis peaks stabilisaatori efekt 100mm juures olema veel 0,5 EV astet suurem. 

 

M.Zuiko Digital ED 12-40mm f/2.8 PRO on korraliku klaasiga PRO seeria objektiiv – vastab umbes samasugustele kvaliteedistandarditele nagu Canoni L seeria või Sony G seeria. Selle ilmastikukindlate tihenditega objektiivi ekvivalentseks fookuskauguseks on 24-80mm – seega on sel suumi pisut enamgi, kui standardsel 24-70mm täiskaadriobjektiivil. 

 

Objektiivi teravustamisrõngast kaamera poole tõmmates saab autofookuse välja lülitada – rõnga alt paljastub teravustamisskaala. Lisaks sellele “lülitile” on objektiivi peal veel üks L-Fn nupp, mille abil saab autofookuse kiirelt ajutiselt välja lülitada – näiteks siis, kui kasutad filmimisel jälgivat autofookust ja mingi objekt ilmub äkki filmitava ette. 

 

Objektiivi jaoks on komplektis kaasas korralik vastupidavast tekstiilist ja tugeva põhjaga vutlar. 

 

Kaamera kere mõõtmete poolest OM-D E-M1 Mark III oma suurema sensoriga konkurentidest palju ei erinegi. Sony a6600 kaameraga võrreldes on OM-D ju isegi tunduvalt suurem ja raskem. Kompaktsus tuleb aga ilmsiks just nimelt koos objektiividega. Olympuse 12-40mm objektiivile oleks Sony objektiivide valikus ekvivalentseks tooteks Sony E 16-55mm f/2.8 G – see on Olympuse objektiivist umbes 2 cm pikem ja 112g raskem. Täiskaadersensorile sobiv Sony 24-70mm f/2.8 G on aga juba 52 cm võrra pikem. Niisiis moodustab Olympus OM-D E-M1 Mark III koos 12-40mm objektiiviga mõnusalt kompaktse komplekti. Kusjuures suumi on veel pisut rohkemgi kui konkurentide standardsuumobjektiiviga komplektidel. 

 

Kere on küll väike, kuid aku on suur. Nagu Olympus OM-D E-M II ja OM-D E-M1X kaameratel, nii on ka uuel mudelil seesama suur BLH-1 liitiumaku. CIPA testide kohaselt saab sellega pildistada maksimaalselt 420 kaadrit (900 kaadrit “Quick sleep mode” režiimis). See on hübriidkaamerate puhul tugev keskmine tulemus, sest näiteks Fujifilm X-T4 kestab 500 kaadrit, Panasonic GH5 410, Sony a6600 koguni 720. 

Ka akulaadija on sama nagu OM-D E-M1 II kaameral. See on hea laadija, sest laeb aku kiiresti täis ja näitab laetuse taset kolmeastmeliselt. Kaamera kiirlaadimise funktsioon on aga nüüd olemas ka kaameral endal – läbi USB-C pesa laeb aku 0% tasemelt täis kahe tunniga. 

 

OM-D EM-1 näeb välja tõsine ja robustne ning tundub käes tugev nagu tank. Kest on valmistatud üleni magneesiumsulamist ning avaused on jäetud vaid nendesse kohtadesse, kus neid tõepoolest tarvis on. Avauste ääred on tihendatud nii, et kaamera korpusesse ei pääseks niiskust, tolmu, liiva ega vett. OM-D E-M1 III kaamerat ei maksaks visata päris vee alla (veekindel see ei ole), aga paduvihmas võib sellega pildistada küll. 

 

Kaamera peal on nauditavalt palju rattaid-kettaid, nuppe ja lüliteid, nii et kõik olulisemad toimingud saaks ka ilma peamenüüta ära toimetada. Ülemisel paneelil torkab võrdluses senise OM-D versiooniga silma ainult väike muudatus programmirattal. Sinna on ilmunud B ehk Bulb režiim ning neljas seadistatav režiim C4. Senine Art Filters režiim on programmirattalt kadunud – digifiltreid saab nüüd valida peamenüü või kiirmenüü abil. 

 

Kaamera taga on kõige olulisem kasutamismugavust mõjutav täiustus – senise INFO nupu asemel on joystick, mille abil saab valida teravustamispunkti ja teostada erinevaid valikuid menüüdes ja mujal. Menüünupp on liikunud vasakule poole välgukinga ja üleval paremal nurgas olnud teravustamisala valiku nupp on nüüd ISO seadistamise teenistuses. 

 

Oma pesast välja keeratav ja pööratav LCD-ekraan on täpselt samasugune nagu eelkäijal. Ekraan on tagasihoidlikult puutetundlik – võimaldab valida autofookuspunkti, teostada kiirmenüüs (ülal pildil) mingi funktsiooni aktiveerimist ja taasesitusrežiimil pilte paremale-vasakule vedada. Erinevatele nuppudele vajutades ekraanile kuvatavad kiirvalikud ja peamenüü ei ole puutetundlikult kasutatavad. 

 

Elektrooniline pildiotsija on jätkuvalt 2 360 000 piksliga ja 0.74x suurendusega LCD-paneel. Ka E-M1X pildiotsijas on täpselt sama paneel – ainult veidi kõrgema suurendusega. Kui teised tootjad kasutavad oma tippklassi kaamerates OLED ekraane, siis Olympus on otsustanud LCD kasuks. Viimane annab küll väiksema lahutusvõime ja tuhmimad värvid, kuid võimaldab kiiremat kaadrisagedust ja seega mugavamat pildistamist just kaamerat kiirelt liigutades – näiteks spordivõistlustel või lindude pildistamisel kiirelt liikuvat objekti jälgides. Tundub loogiline valik. 

 

Ergonoomilisus on üks OM-D E-M1 Mark III olulisemaid iseloomustajaid. Korpus pole ju väga suur, kuid selle käepide ja nuppude asetus on nii kuratlikult hästi õnnestunud, et sellega pildistamine on lihtne ja nauditav. Sony A7R seeria kaamerate kasutajana võin isegi öelda, et vabastav. 

 

Nagu tagaküljel ja peal veel nuppe vähe oleks, on ka kaamera esiküljele, käepideme ja bajoneti vahele kaks nuppu peidetud. Neid on mugav keskmiste sõrmedega vajutada. Ülemine on vaikimisi seadistatud värvustasakaalu manuaalseks mõõtmiseks. Alumine teravusulatuse eelvaate jaoks. Nagu vanal heal peegelkaamerate ajal. 

 

Paremal pool kaamera külje peal on enamik ühenduspesi. Ülevalt alla: 3,5 mm mikrofonipesa, 3,5 mm kõrvaklappide pesa, HDMI pesa ja USB-C pesa. Nagu ka ülal mainisin, siis USB-C pesa kaudu saab akut nüüd ka laadida: 0% tasemelt täis kahe tunniga. Kahjuks ei saa aga laadimise ajal pildistada ega filmida. 

Paremal pool küljel on suur luuk ja selle all kaks pesa SD mälukaartide jaoks. Neid kaarte saab seal siis kasutada nagu ikka – eraldi RAW ja JPG või piltide ja video salvestamiseks või seadistada üks kaart näiteks varukoopiate jaoks.

Tähele peaks aga panema, et kui eesmärgiks on maksimaalne kirjutamiskiirus, siis tasuks kasutada UHS II mälukaarti ja ainult ülemist kaardipesa. Miks? Sest täpselt samamoodi nagu E-M1 Mark II kaameral, ühildub ka E-M1 Mark III aparaadil ainult ülemine pesa kiirete UHS II mälukaartidega. Olympuse sõnul oleks alumise mälukaardipesa UHS-II ühildatavaks tegemine tähendanud korpuse disaini muutmist ehk selle suuremaks tegemist. 

Vasakul tavaline SD kaart, paremal UHS-II standardile vastav SD kaart. OM-D E-M1 III kaamera ülemisel kaardipesal on olemas ka need alumised kontaktid, mis tõstavad teoreetilise kirjutamiskiiruse kuni 260 Mb/s.

Juhtnuppude kaskaad vasakul pool kaamera taga ja filmikaamerate stiilis kõrgendus vasakul pool kaamera peal. ON/OFF lüliti on disainitud nagu filmi kerimise hoob. 

 

Kui tavapärane kiirdeadistuste menüü (vasakul) tundub pildistaja jaoks liiga segane, siis ta pole ilmselt oma segasuses üksinda. Isegi Olympus on saanud aru, et see kiirmenüü võib paljude jaoks olla liig mis liig ja nõnda on E-M1 Mark III kaameral nüüd olemas puhtam ja selgem olulisemate seadistuste kuva (paremal). Need on sellised suured ilusad ikoonid nii et mõnda neist tahaks lausa näpuga valida, aga ei saa. Puutetundlikku funktsiooni, ega üldse mingit interaktiivset rakendust see paneel endas ei kanna. See on ainult andmete vaatamiseks, mitte andmete muutmiseks. 

Erinevatele funktsiooninuppudele vajutades ilmuvad ekraani äärtesse vastavad kiirseadistused – Canoni stiilis saab siis eesmise valikurattaga ülemist ja tagumisega alumist muuta (vasakul).

Põhimenüü on nagu Olympusel ikka – pikk ja segane. Kuid Olympusele peab au andma, sest eesmise ja tagumise valikurattaga saab selles menüüs nii vahelehti kui ka sisu mööda ülikiirelt navigeerida. Põhimõte on selles, et eesmisel valikukettal on menüüs tase üles ja tase alla funktsioon. Tagumise kettaga saab aga valitud taseme siseselt liikuda. Keeruline seletada, aga lihtne proovida. Ja kui selline navigeerimine lihasmällu kulub, siis on niiviisi menüüd oluliselt mugavam ja kiirem kasutada kui näpuga ekraanil pisikesi kirjeid taga ajades. 

Olympus on ainuke kaameratootja, kelle hübriidkaameraid saab seadistada ka eestikeelseks. Väga südantsoendav. Harjumuse ohvrina lülitan ise siiski kiirelt inglise keele peale tagasi :) 

 

Olympus OM-D E-M1 Mark III on kahtlemata ülimalt võimekas kaamera. Peabki olema, sest sellises hinnaklassis konkureerides muudmoodi ei saa. Eriti just amatöörfotograafile, kes pildistab loodust või sporti; aga ka pikemale reisile või matkadele kaasa võtmiseks on OM-D E-M1 Mark III lausa ideaalne. Ilmastikukindel tugev ja kompaktne korpus, pisikesed objektiivid, muljetavaldav värinastabilisaator, peaaegu Sony-tasemel jälgiv autofookus koos silmatuvastusega, 60 fps sarivõte, erinevad režiimid nagu focus stacking, 50 MP high resolution, Live ND filter, lihtne teravustamine tähistaeva pildistamisel, väga paindlik intervalomeeter time-lapse jaoks jne jne. Kõik need omadused – ja veel paljud teised – muudavad EM-1 Mark III kaamera kõik-ühes superrelvaks absoluutselt kõige pildistamiseks sinu ümber. Ja mitte ainult pildistamiseks, vaid ka filmimiseks, sest DCI 4K 24 fps klippe saab salvestada väga kõrge andmesagedusega ja Flat või OM‑Log400 pildiprofiilide abil. Ja käest filmitud video tuleb tänu võimekale stabilisaatorile üllatavalt sujuv – nagu oleksid kasutanud elektroonilist stabilisaatorit. 

Olympus OM-D E-M1 Mark III ei ole aga ainus kaamera kusagil üksikul saarel. Päris magus alternatiiv sellele uuele mudelile on tegelikult ka aste väiksemas hinnaklassis olev Olympuse hübriidkaamera E-M5 Mark III. Pisema korpusega ja täpselt sama sensoriga pildistab see sama kvaliteediga fotosid ja enam-vähem sama kvaliteediga videot. Sel on sama LCD-ekraan ja pildiotsija ning võrreldav juhtnuppude kasutamismugavus. Muidugi ei ole sel uusi režiime tähistaeva pildistamiseks ja ilma statiivita 50MP failide pildistamiseks. Ka sarivõtte maksimumkiirus on 60 fps asemel 30 fps ja jälgiv autofookus pole päris nii kiire nagu aste kallimal mudelil. Kuid ligi 600 eurot soodsamana võib see olla päris hea hinna ja kvaliteedi suhtega alternatiiv neile fotohuvilistele, kes kõiki E-M1 Mark III kellasid ja vilesid ei vaja. 

Jätkuvalt on Photopointis müügil ka vanem mudel E-M1 Mark II, kuid selle artikli kirjutamise hetkel on uue ja vanema kaamera kere hinnavahe vaid 150 eurot. Nii väikse erinevuse puhul soovitaksin kindlasti maksta pisut rohkem ja võtta täiustatud omadustega uus kaamera. 

Olympus OM-D E-M1 Mark III on unikaalne kaamera, mis ei konkureeri otseselt pool- ega täiskaadersensoriga hübriidkaameratega vaid käib uhkelt püstipäi oma valitud rada mööda. Kui sa soovid pildistada kiiret liikumist ja kaugemal asuvaid objekte, mis vajavad võimalikult suure fookuskaugusega objektiivi, siis peaks just Olympuse süsteemi kaamerad olema sinu esimeseks valikuks. Ja kui sa tahad Olympuse valikust parimat, siis hetkel on hinda ja omadusi arvestades selleks parimaks OM-D E-M1 Mark III. 

• Olympus OM-D E-M1 Mark III Photopointis

 

 

 

(544)