Loading...
Aeg lendab linnutiivul ning juba ongi käes september. Suur soe on möödas. Mul on väga hea meel, et tänavu on meil olnud nii uhke talv, kevad, kui ka suvi. Jääb üle loota, et ka sügis tuleb tõeline – pakkudes päikest, süngeid sügispilvi, tormi, esimesi hallahommikuid ning ka värve. Elame, näeme!
Värvuliste minek
Sügisene ränne on saanud sisse täie hoo. Toimumas on värvuliste massränne – seda nii rannikul kui sisemaal. Mulle see aeg meeldib, sest võttes koha sisse kusagil metsaserval ning passides seal mõned tunnid võib kohata kümneid ja kümneid erinevaid liike. Üles on vaja leida vaid see õige metsaserv. Avatud silmade ja kõrvadega liikumine juhatab selle õnneks kiirelt kätte.
Sellise koha läheduses, ühe koha peal passides on suur võimalus, et mõned rändel olevad linnud satuvad ka sobivasse pildistamiskaugusesse. Sellel ajal tasub neid oodata kaamera statiivil, et sobiva hetke avanemisel oleks pildiaparaat juba laskevalmis, silmadele tõstetud. Käest pildistades võib sobiv hetk enne mööda saada, kui kaamera vaikselt ja sujuva liigutusega lõpuks silme ette saab.
Sellise varitsemise puhul tuleb kasuks ka varjevõrgu alla varjumine. Mina olen end tavaliselt sisse seadnud sobiva metsaserva lähedal paikneva põõsa või madalama puu lähedusse – oodates rändel toitu otsivate lindude sattumist just sinna. Sellisel juhul on ka võttenurk sobiv ja ei jää alt-üles. Tuleb olla vaid valmis, et ootamatult võib vaid mõne meetri peal peatuda linnuke, kelle puhul on vaja kiirelt reageerida. Rändel olevaid värvulisi jälitavad sageli ka kullid, näiteks raudkull.
Sobiv ilm selliseks vaatluseks on päikesepaisteline hommikupoolik.
Mets-lehelind, kes on teel talvituma troopilistele aladele
Üks meie väiksemaid linde – käblik
Kübarakandjad
Olen tänavu käinud juba mitmeid kordi seenel, kuid fotoaparaadist ma seal suurt puudust ei tundnud. Nüüd, viimaste käikude ajal aga küll, sest metsas on lahti läinud tõeline seenetrall! Seente valik on lai ning välja on ilmunud palju põnevaid kübarakandjaid. Seened on tänuväärsed modellid ning väga fotogeenilised, nagu näiteks konnadki. Neile võib läheneda nii lainurga, tele- kui ka makro-objektiiviga. Motiive ja sobivaid modelle otsides ununeb seente korjamine aga sootuks. Järgmisel korral seenele minnes panen rõhu juba pildistamisele.
Parimad modellid on need, kes süüa hoopiski ei kõlba. Näiteks juuspeene jalaga nööbikud, mütsikud jms. Ilma osas soovitan sombust ja seenevihmaga ilma. See lisab keskkonna fotodele meeleolu ning märg metsaalune toob välja erilised toonid.
Kännumamplid – ühed maitsvamad omasuguste seas
Määramiseks seenehuvilistele. Seenekübaralt võib leida kuulsust kogunud lumekirbu
Põtrade pulmapidu
Septembris, esimeste külmade saabumisega saab hoo sisse ka põtrade pulmapidu. See on aeg, mida nii mõnigi loodusfotograaf ootab. Sellel ajal on põdrad kõige enam nähtaval. Kui muidu kipuvad nad ikka kusagil tihedas padrikus või võserikus toimetama, siis nüüd võib neid sagedamini kohata just lagedamates kohtades – näiteks luhal. Pulmade ajal mõlgub põdrapullidel peas üks suur mõte ja hinges tung: leida paariline, jätkata sugu.
Tavapäraselt krõbedamal hommikul võib põtrade territooriumilt kostuda ohkimist ja puhkimist. Seda heli oskuslikult järele imiteerides võib mõne armuvalus põdravana endale päris lähedale kutsuda. Veelgi parem on jääda aga põtrade jaoks üldse märkamatuks ning jälgida neid vaikselt, häirimata. Küll Loodus ise etenduse etendab. Põtrade jooksuajal on mul silme ees ikka kaadrid põdrapullidest piimjas udus, mõõduvõtt, tagaajamine, eelmäng, paaritumine. Olles tunnistajaks kasvõi ühele neist episoodidest, võib end juba õnnelikuks pidada.
Noorte põdrapullide omavaheline mõõduvõtt
Varahommik ning metsaserval silkav põdrapull.
Toredat septembrit ja värvide püüdmist!
(684)
Kommentaarid