Viimase poole aastaga on Sony täiskaadersensoriga hübriidkaamerad teinud võimsa arenguhüppe. See algas suvel, siis kui Sony tõi lagedale ülikiire teravustamise ja sarivõttega Sony A9 ning jätkus aasta lõpul, mil Jaapani tehastest saadeti välja esimesed Sony A7R Mark III hübriidkaamerad. Kui A9 on omaduste ja hinna tõttu pigem spetsiaalkaamera, siis A7R Mark III peaks huvitama väga laia kasutajaskonda profi- ja amatöörfotograafe. See kuulub samasse hinnaklassi nagu Canon 5D Mark IV ja Nikon D850 ning on ka omaduste poolest loodud nimetatud peegelkaameraduoga konkureerima. A7R Mark III tehniline võimekus on optimeeritud nii, et sellega saaks profitasemel jäädvustada kõike. Kõrge lahutusvõimega nõelteravaid maastiku- ja stuudiofotosid. Head teravustamiskiirust ja head ISO taluvust nõudvaid üritusi ja pulmi. Korralikku sarivõtet vajavaid spordivõistlusi. Spetsiifiliste seadistustega 4K videokaadreid. Ja kõike muud, mis nimetatud žanride vahele ja kõrvale jääb.

Photopointi jõudsid esimesed A7R III aparaadid juba detsembri algul. Suure nõudluse tõttu piiratud koguses, mis kohe ka esimestele huvilistele maha müüdi. Nüüd on tarned stabiliseerumas, eeltellimused täidetud ja A7R Mark III ka Photopointi laos sagedamini saadaval. Seega on aeg võtta see profikaamera karbist välja ja vaadata lähemalt, miks seda peetakse üheks kõige paremaks fotokaameraks, mida üldse praegu osta saab.

 

Sony A7R Mark III on täiustatud versioon senisest A7R Mark II kaamerast. Väliselt paistavad need kaks esimesel pilgul hästi sarnased. Tegelikult on uuel versioonil nii väliselt kui ka seesmiselt nii palju täiustusi, et Mark II omanikel tasub vana mudel kindlasti müüki panna ja uue peale üle minna. Allpool kirjutan nende kahe mudeli erinevustest ja sarnasustest täpsemalt.

 

Profikaameratele omaselt ei ole karbis just väga palju asju. Sony A7R Mark III kaamerakere, akulaadija BC-QZ1, aku NP-FZ100, kaablifikseerija, kaamerarihm, toitekaabel ja USB-C kaabel.

 

Üks olulisemaid täiustusi võrreldes Sony A7R II kaameraga on aku. Kõik Sony täiskaadersensoriga kaamerad (välja arvatud A9) kasutavad ju pisikest ja väikese mahtuvusega NP-FW50 akut – see on nagu lastekaamera seest pärit, saab liiga kiiresti tühjaks ja ei sobi profikontseptsiooniga kuidagi kokku. Uus NP-FZ100 aku on veidi rohkem kui kaks korda suurema mahtuvusega. Muidugi peab pikemal fotosessioonil ka A7R Mark III kaameraga olema kaasas enam kui mitu akut, kuid neid ei ole vaja nüüd nii tihti vahetada ja laadida.

Ja veel: lisaks akule on Sony A7R Mark III kaameraga kohe kaasas ka laadimisadapter. Kui sul on näiteks kaks akut, siis saad ühega pildistades samal ajal teise aku laadima panna. Üks asi vähem, mida kohe kaamera juurde lisaks ostma peab.

 

A7R III sensor on täpselt sama, nagu A7R II kaameral: täiskaader ja 42 MP. Seega võib uuelt aparaadilt oodata senisega võrreldes üsna sarnast pildikvaliteeti. Siiski on Sony ise öelnud, et tänu muudatustele pildiandmete töötlemisel on saavutatud uue kaamera juures senisest parem dünaamiline ulatus ning värvide käsitlemine. Seda väidet on kinnitanud ka esimesed ülevaated – näiteks Dpreview.com ütleb oma põhjaliku arvustuse kokkuvõttes, et “dünaamiline ulatus on mõõdetavalt paranenud ja sarnaneb baasISO juures isegi Nikon D850 kaamera pildile” ja “värivedastus on tuntavalt paranenud – seda just nahatoonide osas – ning leidsime, et enamus ajast toimib automaatne värvustasakaal hästi”.

 

Sarnaselt Sony A9 kaamerale on ka A7R Mark III hübriidil nüüd kaks SD mälukaardipesa. Neist alumine toetab ülikiiret UHS-II mälukaardistandardit (UHS-II mälukaartidel on ühe rea asemel kaks rida kontakte ning nende teoreetiline kirjutamiskiirus on kuni 299 MB/s). Kui sul juba A7R III on, siis soovitan kindlasti osta juurde ka vähemalt üks Sony UHS II mälukaart. Hinnad on neil üsna soolased, kuid suurte failide kirjutamiskiirus – eriti just sarivõttel – muutub oluliselt paremaks. Ja pealegi – seda “filmirulli” saab ju korduvalt kasutada ;) . Kõige optimaalsema mahu/hinnaga on ilmselt 64 GB UHS-II SD-kaart.

Mälukaardipesa luugi osas tahaksin esitada kaebuse. Nimelt jääb kaamerarihma kinnitus selle pika luugi avamisel alatasa ette. Eriti, kui kasutad kaamerarihma.

 

Pidu jätkub kaamera parempoolsel küljel, sest siin on lisaks tavalisele nasvärgile (Micro USB, HDMI, audio 3.1 sisend ja väljund) nüüd ka välgusünkro pesa ja USB-C pesa. USB-C kaabel on ka kaameraga kaasas – selle abil saab kaamerat laadida ning samuti ka kiirelt pilte mälukaardilt arvutisse tõmmata. Kõige olulisemalt võimaldab USB-C standardi ülikiire ühendus aga head toimimist arvutisse pildistamisel ja arvutiga kaamera juhtimisel. “Tethered shooting” võimalus on olemas Sony enda tasuta tarkvarapaketis – seal on rakendus nimega “Remote”, mis võimaldab jälgida arvutist kaamera kadreeringut, muuta arvutist kaamera seadeid ning tõmmata pildid esmase kontrolli jaoks fotosessiooni ajal kohe arvutisse.

 

Karbis on kaasas plastikust seadeldis, mille otstarve ja kasutamisviis esmapilgul segadusse võib ajada. Tegemist on nö kaablifikseerijaga. See kinnitub mõningase pusimise peale (kolm luuki tuleb painutada oma õigetele kohtadele) HDMI pesa all olevasse keermesse ning võimaldab fikseerida kaablid nii, et need pildistamise või filmimise käigus oma pesast välja ei loksuks. Või enda liikumisega pesi paigast ei veaks. Päris kasulik vidin, kui pildistad näiteks videorakiste abil või kasutad stuudios arvutisse pildistamisel USB-C ühendust.

 

Sarnaselt A9 ja RX10 IV aparaatidele on ka Sony A7R III peamenüü muudetud lihtsamini kasutatavaks. Valikud on korrastatud eri värviga ja ikoonidega tähistatud kuuele vahelehele. Iga vaheleht koosneb lisaks veel mitmest alamlehest – Quality/Image Size1 puhul on näiteks 14 lehte valikuid.

Uute disaininüanssidega menüü kasutamismugavus minu arvamuse kohaselt senisest oluliselt parem pole. Alamlehtedele nimede andmine navigeerimist kiiremaks ei muuda. Pigem oleks soovinud, et saaks kuue vahelehe vahel liikuda näiteks eesmise valikukettaga ning alamlehtede vahel tagumise valikukettaga. Nii nagu näiteks Pentax peegelkaamerate puhul. Hetkel ma A7R Mark III puhul sellist võimalust leidnud ei ole.

 

LCD-ekraan on korraliku lahutusvõimega. Sama nagu A7R Mark II kaameral, ja liigub Sonyle omaselt üles-alla.

 

Joystick ja valikuratas kaamera tagumisel küljel.

 

 

Tagumiselt küljelt vaatab tegelikult vastu veel üks oluline muutus A7R II kaameraga võrreldes. Elektrooniline pildiotsija on oluliselt suurema lahutusvõimega (teravam pilt) ja suurema vaatenurgaga. Lahutusvõime erineb oluliselt, sest kui vana mudeli elektroonilise pildiotsija ekraanil on 2 359 296 pikslit, siis uuel  3 686 400 pikslit. Ehk senisega võrreldes enam kui poole rohkem.

 

Oleme jõudnud oma vaatlusretkel kaamera peale. Siin on olukord üsna lakooniline, sest võrreldes A7R II kaameraga siin midagi uut ei ole. Programmiratas on kogu aeg lukustatud asendis ja selle keeramiseks tuleb vajutada alla ratta peal olev nupp. Kahel pool välgukinga, piklike aukude taga on võimekas stereomikrofon, Vasakul pool 4K tähistuse kõrval pisikesed augukesed kõlari jaoks.

 

 

Sony A7R Mark III on väljanägemiselt pisike, kerge ja asjatundmatule pilgule mittemidagiütlev. Piisab aga fotograafil pisut menüüdes ja seadistustes ringi vaadata ja ta leiab enese jaoks ülimalt funktsionaalse, kõikmõeldavaid võimalusi täis tuubitud profiaparaadi. Piisab fotograafil A7R Mark III silma ette panna – ja suur detailne viivitusevaba pildiotsija võib tema arvamust optilise pildiotsija ülimuslikkusest igaveseks muuta. Ja hoidku selle eest, et fotograaf Sony A7R Mark III kaameraga teravustama ja pilti tegema hakkaks. Sest kui hakkab, siis süütab kiire autofookus, mis leiab momentaalselt üles pildistatava silmad ja jälgib neid maksuametniku täpsusega, fotograafigi silma särama.

 

Sony A7R III kaamera juures on nii palju head, et see ühte karbist-välja artiklisse ära ei mahugi. Muidugi on selle kaamera juures ka puudusi. Kõige suuremaks ja võib-olla isegi ainukeseks – võrreldes konkurentidega nagu Nikon D850, Canon 5D mark IV või Pentax K-1 – on ikkagi ergonoomilisus. Suur profiklassi peegelkaamera justkui sulab pihku, nuppude vahel on ruumi ja aastakümnete pikkuse arendusprotsessi tulemusena on kaamerat lihtsam pimesi käsitseda. Kas ja kuidas Sony täiskaadriga pildistamine sujub – siin on küsimus maitses, pildistamisstiilis ja kohanemisvõimes. Kellel on väiksem käsi, parem kohanemisvõime, statiivilt pildistamise stiil või kelle jaoks kaaluvad hübriidkaamera hüved peegelkaamera kasutamismugavuse üle, need leiavad ka Sony A7R III kaameras endale piisavalt ergomoomilise kaaslase.

 

See karbist välja võtmine oli tavalisest erinev. Sest kui tavaliselt hakkan pärast artikli lõpetamist toodet tagasi pakkima, siis Sony A7R Mark III kaamerat ma enam karpi tagasi ei pane. Aga pole viga, sest Photopointis on neid täis karpe veel. Vaata siit:

• Sony A7R III hübriidkaamera Photopointis. 

(1620)