(keskmine hinne: 4.00)
Loading...
Kuus aastat tagasi võtsin siinsamas Photopointi blogis karbist välja Panasonic LX-3 kompaktkaamera. Aeg lendab, kas pole. Tänaseks on kaamerate sensorid muutunud suuremaks ja objektiivid avaramaks. Ja milline aparaat võiks seda muutust väljendada veel paremini kui Panasonicu kõige võimekam kompaktkaamera LX100.
Panasonic LX100 on populaarse LX-7 järeltulija. Seda aga ainult vormiliselt, sest tegelikkuses on LX100 juures muudetud praktiliselt kõike. Keskseim nende muudatuste seas on pildisensor, mis on nüüd peegelkaameralikult suur 4:3 tüüpi. See tähendab, et LX-100 pildikvaliteet peaks kõigi eelduste kohaselt olema kõikide eelkäijatega võrreldes hüppeliselt parem. Samuti tähendab see seda, et kaamera korpus on suur ning taskusõbralikuks uusimat LX-seeria esindajat enam kindlasti pidada ei saa. Sellest on kahju.
Nii hinnaklassi kui ka omaduste poolest on LX100 kõige lähemaks konkurendiks muidugi Canon PowerShot GX 1 Mark II. Maha ei maksa kanda aga ka väiksema korpuse ja 1″ tüüpi sensoriga kompaktkaameraid Sony RX100 III ja Canon G7x. Panasonic LX100 kaameral on aga tagataskus üks õige magus trump, millele ühelgi kolmel nimetatutest väärilist vastu panna pole – LX100 teeb 4K videot. Tõsist 4K videot 24 või 25 kaadrit sekundis ja 100 Mbps andmesagedusega. Ma arvan, et just see omadus saab paljude fotohuviliste jaoks olema kaalukausiks, miks otsustada just Panasonicu kasuks. Ja siis muidugi ka suurepäraselt külluslik juhtnuppude süsteem. Seda süsteemi ja paljutki muud vaatame nüüd lähemalt esimest Photopointi jõudnud LX100 kaamerat karbist välja võttes.
Vaatame esmalt üle Panasonic LX100 olulisemad omadused: Selline omaduste ja võimaluste tulevärk on tavaliselt omane pigem parematele hübriidkamaeratele või peegelkaameratele. Komplektis on: Panasonic LX100 kompaktkaamera, välklamp ja kotikene selle hoidmiseks, USB-kaabel, objektiivikork, liitiumaku, kaamerarihm, toitekaabel ja laadija. Tegelikult on komplektis ka peenikene nöör, mille abil objektiivikorki kaamera külge kinnitada saab. Samuti tarkvara CD, kus peal Silkypix pilditöötlusprogrammi uusim versioon. Siin võtame karbist välja hõbedase korpusega LX100 kaamera. Photopointis on see olemas aga ka traditsioonilises mustas värvitoonis. LX100 esiküljel on korralik kummeeritud käepide ning ka tagaküljel on pöidla jaoks mugav kummist padjand. Kaamerat on meeldiv käes hoida – selle korpus on küll magneesiumsulami asemel alumiiniumist kuid see alumiinium tundub paksem kui näiteks LX-7 üsna õhuke kest. Ka nupud ja rattad on alumiiniumist nii et üleüldiselt kätte võttes jääb mulje väga kvaliteetsest kaamerast – mida LX100 ju kahtlemata ongi. Aku ja mälukaardi koht on kaamera all – nagu kompaktkaamerale kohane. Mina kasutasin UHS-1 standardile vastavat Silicon Poweri SD-mälukaarti kirjutamiskiirusega kuni 15 MB/s. Sellele salvestas LX100 4K videot probleemideta. Vaata seda mälukaarti Photopointi veebipoes. Paremal pool küljel on vaid NFC-ühendust tähistav kujund. Kel on NFC kiibiga varustatud nutitelefon, see peaks WiFi ühenduse eriti lihtsalt toimima saama. Vasakul pool vedruga lahti käiva luugikese all on aga Mini HDMI pesa ning kombineeritud USB/komposiitväljundi pesa. Kaamera tagant ülanurgast turritab välja elektroonilise pildiotsija okulaar. Tagaküljel on valikuketas. Samuti on tagaküljel kolm Fn-nuppu, mille funktsiooniks saab kasutaja menüüst määrata ükskõik millise 38 erineva seast. Tähelepanu tasub pöörata ka punase täpiga video salvestamise nupule. Kuna LX100 kaameral ei ole programmiratast, siis ongi see punane nupp ainukeseks kohaks, kust video salvestamist alustada saab. Video säriparameetrid on needsamad, mis parasjagu avarõngast ja säriajakettast seatud on ning neid parameetreid saab filmimise ajal ka vabalt muuta. Juba välja lülitatuna ulatub objektiiv kaamera korpusest paari sentimeetri võrra välja. Kui aga kaamera sisse lülitada, pikeneb see objektiiv veel mõne cm võrra. Panasonic LX100 kaameral ei ole tavapärast programmiratast, kus peal on kirjas M, Av, Tv, iAuto jne režiimid. Selle asemel on kaameral avarõngas ja säriajaketas ning säri juhtimine käib täpselt nagu Fujifilm X100 seeria kompaktkaameratel. Kui tahad pildistada Program režiimis, siis keerad nii avarõnga kui ka säriajaketta punase “A” ehk automaatse peale. Kui tahad pildistada avaprioriteet režiimis, siis jätad säriajaketta “A” peale ja sead avarõngast soovitud ava… Lihtne ja loogiline. Päris automaatrežiimi saab aga lülitada ükskõik mis ajahetkel ühe nupulevajutusega – see üks nupp asub kaamera peal päästiku taga. Objektiivi küljes on ka kaks nihiknuppu. Need on LX-seeria kaameratega pildistajale juba tuttavad. Ülemisest saab muuta pildistatava foto külgede suhet. Külgmisest saab aga muuta teravustamisrežiimi. Makrovõtte(teravustamis)režiimil fokusseerib kaamera 3 cm kaugusele. See näitaja on sellist klassi kaamerate seas – suure sensori ja suumobjektiiviga – esmaklassiline näitaja ja see tähendab, et LX100 sobib suurepäraselt neile, kes armastavad pildistada lähikaadreid. Panasonicut tuleb kiita ka selle eest, et ta on kaasa pannud eraldi välise laadija. Näiteks Sony on läinud seda teed, et välist laadijat kaasa ei pane ja aku laadimiseks tuleb kaamera vooluvõrku ühendada. Küll on Sonyl olemas välised laadijad, mis tuleb soovi korral osta – aga eraldi. Panasonicul on väline laadija aga kohe komplektis kaasas. LX100 peale ei ole sisseehitatud välklampi mahtunud. Paremal pool on hõivanud välklambi koha elektrooniline pildiotsija. Keskele aga on Panasonicu insenerid otsustanud panna välklambi asemel välgukinga. Ja õigesti tegid, sest tõsisem fotohuviline kasutab pigem välist kui kaamera pisikest sisseehitatud välklampi. Kaameraga tuleb aga kaasa pisike, plastikust ja üsna odava moega väline välklambipunn. Selline näeb välklamp välja kaamera külge kinnitatuna. All paremal nurgal olevale DISP nupule vajutades saab ekraanile kuvatavat muuta. Ekraanil on kaks põhilist kuvavõimalust. Esimene näitab kadreeringu asemel olulisemaid seadistusi. Kadeerimine toimub sellel juhul elektroonilise pildiotsija abil. Teine kuvab kompaktkaameratele traditsiooniliselt kadreeringu ja seadistuste info selle peal. Q MENU nupule vajutades avaneb kiirmenüü. See on selline, nagu Panasonicu kompakt- ja hübriidkaamerates ikka, et üleval ja all on muudetavad parameetrid ning keskele kuvatakse vastava parameetri erinevad seadistusvõimalused. Kuid LX100 kaameral saab seda kiirmenüüd muuta täpselt selliseks, nagu endal soov on. Peamenüüs on nimelt valik, kas soovid kuvada standardse kiirmenüü või muudetava kiirmenüü. Viimase aktiveerides on kiirmenüü hoopis selline, nagu ülal keskmisel pildil. Oma soovi järgi kohandatavas kiirmenüüs kuvatakse parameetrid allservas ühes reas. Siitsamast saab minna kiirmenüüs olevaid valikuid muutma – ülal paremal pildil näeb, kuidas see muutmise vaade välja näeb. Kasutaja saab enda soovi kohaselt muuta ka objektiivi ümber oleva valikuratta funktsionaalsust. Muuhulgas saab valikuratta funktsionaalsuse soovi korral ka üldse välja lülitada. Mitmed varased LX100 kasutajad on nimelt kurtnud, et sõrm kipub kogemata selle rõnga vastu minema ja siis on kaamera jälle omatahtsi suumima või värvustasakaalu muutma hakanud. Tagaküljel olevale kolmele Fn nupule saab valida 38 parameetri seast sobivaima. Filmirežiimi valikuid ja seadistusi on LX100 kaameral üsna palju. Nende seas ka võimalus muuta manuaalselt sisseehitatud stereomikrofoni tundlikkust. Huvitaval kombel sunnib Panasonic fotohuvilisi kasutama digitaalseid filtreid. Kuidas muudmoodi saaks seletada seda, et kohe päästiku juurde on paigutatud nupp, millest saab need digifiltrid aktiveerida. Ja seda nuppu ei saa ka kuidagi ümber programmeerida tegemaks midagi asjalikumat. Teravustamispunkti valikud on väga paindlikud. Intervallvõtte seadistamisel saab valida intervalli ja fotode arvu ning kaamera näitab, millal intervallvõte lõpeb. Väga hea lahendus näiteks päikeseloojangu või päikesetõusu “intervallimiseks”. Panoraamvõtte puhul saab valida mispidi panoraami tegema peaks. Soovitan valida pildistamissuunaks “ülevalt alla”. Siis saab kaamera keerata portrait asendisse ja salvestada tavalisest hoopis kõrgemat horisontaalset panoraami. Seadistusi ja funktsioone on LX100 kaameral päris palju – kahju ainult, et need (eriti “tänu” programmiratta puudumisele) niivõrd menüüde sügavikus peidus on. Panasonic LX100 kompaktkaamera sobib tõsisemale fotohuvilisele, kelle jaoks on kompaktsusest ja taskusõbralikkusest olulisem pildikvaliteet ja pildistamismugavus. Kuigi LX100 kaameral on iAuto nupp olemas, ei ole see kindlasti mitte rohelise-režiimi aparaat. See tähendab, et selle kaameraga pildistaja võiks juba teada kuidas ja miks fotokaamera juures säriaega ja avaarvu ja ISO seadistama peab. Kui see pildistaja neid asju aga ei tea, siis aitab LX100 hästi loogiline särijuhtimise süsteem tal need päris kiirelt selgeks saada. Ja edasine on juba puhas fotokunst. Või videokunst – sest LX100 on ilma kahtlusteta kõige parem videot filmiv kompaktkaamera maailmas. Dpreview sõnul on LX100 ka kõige parem (suumobjektiiviga) kompaktkamaera üldse. Selles viimases ma aga nii kindel poleks, sest on ka… kompaktsemaid kompakte :) (3644)
Kommentaarid