Võib tunduda, et loodusfotograafide seas on linnaloomade pildistamine kuidagi põlastusväärne tegevus.

Mõneti on see arusaadav – magusal kevadisel ajal, kui metsas ja mere ääres käib äge sebimine, ei ole paslik aega raisata linnas konutamisele. Siiski tuleb ette olukordi, kus ühel või teisel põhjusel ei saa minna loodusesse loomi pildistama.

Võiks öelda, et linnaloomade vaatlemine ja pildistamine on omamoodi treening. Ühest küljest treenib see kiiret reageerimist sobivate kadreerimisvalikute tegemisel. Looduses ei pruugi fotograafil rohkem aega olla kui paar sekundit, selleks et olukorda analüüsida ja pilt teha.

Julgemate linnaloomade peal harjutades võib lubada eksimusi ning portreteeritav ei tõuse iga klõpsu peale lendu. Samamoodi nõuab kiiret reageerimist säriaaja ja avaarvu valik. Teisest küljest on hea tunda ka loomade käitumist, et õigel hetkel päästikule vajutada.

On rida käitumissituatsioone, mille ette aimamine annab valmisoleku hea kaadri tabamiseks. Sulestiku puhastamine, paarilise tervitamine, kaklused toidu ja territooriumi pärast jne. Muidugi on see erinevatel liikidel mõnevõrra erinev, kuid leidub ka küllalt palju sarnasusi.

Pildinäited, mis ma siinkohal toon, on tehtud Emajõe kevadise suurvee ajal. Turu naabruses oli kõrge veeseis toonud naerukajakad otse kõnnitee äärsete pinkide ja piirete juurde. Seal passides ja pildistades möödus aeg kiiresti, sest naerukajakad on suhteliselt seltskondlikud linnud ning pidevad omavahelised kontaktid lõid põnevaid olukordi.

Lisaks kajakatele tuli mul korra ka inimesi pildistada – üks vanaema oma lapselapsega turnis vees olevate pinkide peal ning ulatas mulle oma fotoka, et neist üks klõps teha.

Lihtsalt naerukajaka portree. Linnatausta reedavad äkilised ja eredad laigud tagaplaanil.

Lindudel kulub oma sulestiku puhastamisele igapäevaselt päris palju aega. Sealjuures võib neil täheldada kümneid erinevaid poose. Loodusfotograafi maiuspala.

Sulgede puhastamise pildistamisel võib ka tavatu rakurss anda huvitava tulemuse. Siinsel pildil soputab naerukajakas oma tiibu.

Huvitavaid poose võtavad linnud ka ümbruse jälgimisel. Üldiselt kehtib reegel – mida pikem kael, seda veidramad poosid :)

Kajakaid pildistades võib põneva lisandina haarata kaadrisse muidki linnaelemente ja -elanikke. Jõe ääres džinnirüüpega kohtinguks ettevalmistuv noormees moodustab kajakapaariga toreda trio.

Seltskondliku loomuga linnud teevad grupiga liitumisest tihti omaette rituaali.

Lisaks käitumisolukordadele tasub mitmekesi poseerivaid linde pildistades jälgida nende omavahelist paiknemist. Silmatorkavad vastandused ja ühtesulamised aitavad fotot meeldejäävaks ja teistsuguseks teha.

Kuigi kaadris teist lindu näha pole, on selle linnu kummardus mõeldud teisele kajakale. Selliste olukordade jaoks tasub harjutada silmanurgast ümbruse seiramist. Märgates õhus lähenevat lindu, ole kohe valmis kaadris istuva linnu käitumismuutusteks.

Ka lihtsalt torul kükitav naerukajakas võib omamoodi koomiline olla.

Kui õhus lendava linnu pildistamine on suuresti tõenäosusliku õnnestumisprotsendiga, siis postilt õhku tõusva kajaka jaoks saab varuda kaadris juba eelnevalt ruumi ja sättida teravus paika.

(791)