Mis saaks olla veel mõnusam kui avastada suvist Eestimaad (ja miks mitte ka kaugemaid kohti) läbi taevaste avaruste ja ilmselgelt kõige lihtsaim viis selleks on kasutada drooni. DJI ehk maailma raskekaalu tšempion drooninduses on algava suve eel välja tulnud oma uusima lennumasinaga, milleks on Air 2S ning nädal aega sai see oma ristseid ka minu käe all.

Seadistamine

Mul õnnestus Photopointi käest proovimiseks saada varem kasutamata mudel nii et üle pika aja tundsin taas uue drooni seadistamise rõõmu. Pikka aega sama drooni kasutades unustad täitsa ära kui mugavaks sa oma sätteid oled teinud :)

Kohe alguses tuletati mulle meelde vana tõde, et kõige rumalamalt käituvad need, kes on endas liiga kindlad. Nimelt olles seni juhtinud droone DJI GO rakendusega, siis unustasin ära, et sellele droonile on ette nähtud hoopis teine rakendus (DJI Fly) – see tuli mulle meelde muidugi alles esimesel väljasõidul. Nii tuli kõigepealt koolipinki tagasi minna ja rakendusega tutvust teha.

DJI Air 2s drooniga lendamine

Minu eelmine kogemus DJI Air seeriaga oli selle esimene mudel, mis veel hiljaaegu oli ka minu omanduses. Kuigi tegemist oli algajale sobiva drooniga, siis väga ruttu kasvasin ma sellest välja. Olles liikunud DJI Mavic 2 Pro peale, siis kartsin et lendan Air 2S’iga vaid mõned korrad, aga raskemates oludes pean ikka enda kõvema drooni välja võtma – seda aga ei juhtunud.

DJI Air 2S drooniga on minu meelest väga lihtne lennata, seda hoolimata uuenenud puldist (või just selle tõttu?), mis minu jaoks oli algul väga imelik. On ju nüüd pult tunduvalt suurem ja telefonihoidik liikunud puldi ülemisse otsa antenni peale. Peagi aga harjusin ekraani uue asukohaga ära, kuigi puldi suurus võiks ikkagi väiksem olla (praegu mahub droon paremini taskusse kui pult).

Rääkides reaalselt drooniga lendamisest, siis kohe alguses õhku tõustes oli kuulda, kuidas tegemist on tema kolleegidest tunduvalt vaiksema isendiga. Juhtimine oli vähemalt sama hea kui tema vanemal ja suuremal vennal ning ma olin vahepeal juba ära unustanud, et drooniga võib olla ka lõbus lennata ja ei pea ainult pilti tegema.

Lustida sai juba puhtalt seetõttu, et signaal on sellel droonil suurepärane (ühendatud satelliitide arv on suurem kui mõnel ülikoolilõpetajal eluaastaid). Kui linnakeskkonnas ikka üle kilomeetri lennata, siis vaikselt hakkas tulema hoiatusi, et signaal nõrgeneb ja ole ettevaatlik, aga isegi selline kaugus on üldjuhul juba liiast. Nii et minul oli igati julge tunne drooniga lennates!

Sama ei saa öelda minu Mavic 2 Pro kohta. Ma tundsin kuidas see värises nagu haavaleht iga kord kui Air 2S’iga lendama hakkasin – ju ta sai aru, et on väga reaalne võimalus, et ta leiab end järgmisel päeval turuplatsilt hinnasilt küljes. Samas minu meelest Air 2S ei üritagi väga Mavic 2 Pro kasutajaid üle meelitada, olgugi et need on küllaltki sarnaste võimekustega masinad, pigem keelitab ta neid, kellel pole varasemalt üldse drooni olnud või on mõni vanem/väiksem või vähemvõimekas mudel. Seega hetkel on Mavic 2 Pro koht fotokotis kaitstud, aga enamikel teistel droonidel peaks küll andurid märjad olema.

Kasutamine

Air 2S on ka mõnusalt väike, et mahtuda ka kompaktsemasse fotokotti ja võtta kaasa pikemale reisile, aga samas pole ta ka liiga väike, et tuulega minema lendaks. Nagu juba mainisin, siis puldi mahutamine kotti või taskusse tekitab hoopis rohkem tuska. Samuti on näiteks DJI Mini 2 mudeliga võrreldes veidi suurema kere sisse mahutatud ära rohkem meeldivaid asju – 1 tollise sensori ja RAW võimekusega kaamera ning sisseehitatud valgusti drooni kõhu all, kui nimetada vaid mõnda.

Drooniga üldiselt tahaks ikka pilti teha ja videosid ka filmida, mistõttu on kaamera kvaliteet ülioluline. DJI Air 2S’il on 1 tolline sensor, aga fikseeritud avaga kaamera, mis minu meelest saab oma tööga väga hästi hakkama.

Ma küll tundsin puudust ava muutmise võimalusest, aga kuivõrd mulle endale meeldib rohkem pildistada pimedamates valgusoludes (päikesetõus, loojang, sinine tund jms), siis oleks ühel hetkel ikka pidanud ava f/2.8 peale panema. Pildi kvaliteet on ka väga heal tasemel ja kindlasti ei jää ühelegi teisele oma hinnaklassi droonile mitte kuidagi alla – ei valges ega pimedas, pigem isegi edestab neid. Näiteks mulle siiralt meeldisid DJI Air 2S’iga tehtud öised linnapildid rohkem kui Mavic 2 Pro omad.

Seda fikseeritud ava küsimust saab muidugi teatud olukordades kompenseerida ND filtritega, mis tulevad Fly more combo komplektiga ka kaasa (see meeldis mulle väga, kuigi lõpuks jäid need suuremas osas katsetamata – seda küll kahetsen).

Filtrid kuluvad iseäranis ära videograafidele, kes ei taha säriaega liiga hulluks panna, vaid eelistavad parimaid võimalikke sätteid ning ka pika säriga fotode jaoks on need head. Mul endal jäid filtrid enamasti kotti, sest liikusin erinevates oludes ja hüppasin pildi ja video vahet ning tüütu oleks filtreid peale panna ja maha keerata ning igaks selliseks liigutuseks droon tagasi enda juurde tuua. Aga inimesed ja nende looming on erinevad, seega on hea kui filtrid on olemas.

Fokusseerimine töötab kaameral ka hästi. Mulle tundub, et kaamera ise tuvastab objekti, mis peaks tema meelest fookuses olema ja automaatselt tagab selle teravuse. Kui sa muidugi ise tahad midagi muud teravustada, siis saad lihtsa näpuliigutusega seda muuta. Ma algul ikka üritasin iga kord ise fokusseerida kuni sellest toimimisloogikast aru sain ja sain lasta droonil oma asja teha. 

Üks asi, mida ma liiga vähe kasutasin, oli drooni automaatne liikumine. Korraks aga proovisin ikkagi ära ja minu isiklik lemmik oli valik, kus droon ise filmis subjektist üles erinevate nurkade all tehtud mõnesekundilisi klippe. Samal ajal pane pult maha, haara kohvitops, naudi ilma ja peagi on sul mälukaardil Tallinna Raekoja või Viru raba torni üldplaanid, ülelennud ja kõiksugu muud liikumised, millest pooled sa ise ilmselt unustaksid igas kohas teha. Ma usun, et kui oleksin rohkem filmimees ja see oleks minu oma droon, siis kasutaksin seda võimalust päris paljudes kohtades. 

Kokkuvõtteks

Kogu kasutusperioodi vältel tekkis mul pisike probleem ainult DJI Fly rakendusega. Kindlasti on siin ka kivi minu kapsaaeda, kuna tahtsin rohkem lennata ja pildistada kui käia läbi tunde erinevaid videosid, et DJI Air 2S’i peidetud hüvesid avastada. Midagi kohutavat seal muidugi polnud, lihtsalt ümberkasvamise raskused. Näiteks tükk aega otsisin võimalust kaamerat horisontaalselt loodi saada lennu ajal, mis lõpuks leidmata jäigi.

Üks pisiasi häiris mind aga küll, ilmselt rohkem kui peaks, ja mille puhul ma isegi ei saanud aru kuidas see on saanud tekkida ja miks seda juba parandatud pole (kuid loodan, et mõne uuendusega seda siiski tehakse).

Nimelt, kuigi DJI Air 2S laseb teha kvaliteetseid RAW pilte, siis saab neid teha ainult koos JPEG piltidega – eraldiseisvalt see võimalik pole. See pole suur probleem, aga arvestada tuleb sellega, et isegi JPEG pilt võtab ruumi ja mitmesaja pildi peale läheb kõvasti mahtu kaotsi, mis oleks võinud kuluda eepilise päikesetõusu RAW piltide salvestamiseks. Rääkimata sellest, et lisapilti kaardile kirjutades läheb kauem aega enne kui uue pildi saad teha ja väheneb efektiivne lennuaeg. Kuid ma usun, et ühel hetkel tehakse see ka korda ja saab teha ainult RAW pilte. See rohkem näägutamine pisiasjade kallal, sest vinguda ju tahaks, aga mingeid reaalseid probleeme ma ei leidnud.

Siinset ülevaadet kirjutades on mul küll veidi müügimehe tunne, aga tegelikult oli ka päris kahju seda drooni tagasi anda. Kui välja jätta mõned rakenduse kasutamise raskused ja pisiasjad, mis muudaks drooniga lendamise ja loomise veelgi lihtsamaks, siis on tegu väga hea masinaga, mis võiks vastata ka kõige nõudlikuma piloodi soovidele ja vajadustele.

Pärast nädalast katsetamist julgeks ma oma raha selle alla panna küll – kui sa just ei oota, et DJI Air 2S sulle hommikul muna ja peekonit voodisse serveeriks, siis ei valmista see sulle pettumust.

 

---

Simo tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või simosepp.com veebilehel.

(469)