Paarkümend aastat tagasi oli nii mõnelgi fotohuvilisel kodus vaikne, pime nurgakene, kus filmile pildistatut paberfotodeks võluda sai. Nüüd pildistavad vaid vähesed andunud nostalgiahundid filmikaameraga filmile. Tänapäeval on enamikul meist digitalsed fotoaparaadid ning päris paljudel on kodus ka digifotode ilmutamiseks vajalikud pimikud ehk tindiprinterid. Just nendega on võimalik mälukaardile pildistatud faile paberfotodeks võluda.

Tindiprintereid on päris mitmesuguseid. Fotoprinteriteks nimetatakse neist võimekamaid ja keskmisest kallimaid mudeleid. Fotosid saab printida ka kõige odavamate isenditega. Sellised, mille juures on eraldi välja toodud fotode printimise omadus, evivad aga reeglina veelgi paremat printimisvõimekust, kui suured fotolaborid kaubanduskeskustes.

Fotoprinterist aga üksi heade fotode printimiseks ei piisa. Lisaks on vaja veel paberit, millele fotoprinter pildi kannab. On vaja spetsiaalselt tindiprinteritele valmistatud fotopaberit. Selliseid pabereid on valikus palju erinevaid tüüpe üsna mitmetelt firmadelt. Allolevas tuleb juttu fotopaberite erinevatest pinnakatetest ja kaalust ning nende parameetrite mõjust printimistulemusele ning tulemuse kestvusele. Seda kõike Ferrania Optijet tindiprinterite jaoks valmistatud fotopaberite näitel.

1. Õige paber õige töö jaoks

1.1 Tindiprinter ja tavaline kontoripaber

Kui sul on kodus tindiprinter, oled sa kindlasti proovinud välja printida lisaks tekstile ka fotosid. Tavalise kontoripaberi peale. Ilmselt oled siis märganud, et tulemus ei ole just kõige parem. Paber tõmbub kortsu ja vettib läbi, värvid on tuhmid ja elutud. Esimesest printimiskorrast on küllalt selleks, et aru saada tavalise kontoripaberi sobimatusest fotode printimiseks.

1.2 Spetsiaalselt tindiprinteritele valmistatud pabereid

Aga pole viga. Saadaval on ka spetsiaalselt tindiprinteritele valmistatud pabereid. Need tunneb tavaliselt ära pakendil oleva kirje järgi, mis deklareerib paberi sobivust tindiprinteritega. Sellised paberid on tavaliselt (ühelt poolt) vähem poorsed kui tavaline kontoripaber ning imavad seetõttu vähem tinti endasse. Neile kantud pinnaviimistlus muudab paberi tihtipeale heledamaks ja tagab prinditava foto värvide suurema erksuse ja kontrastsuse võrrelduna tavalise kontoripaberiga. Kui soovite printida graafikat, värvilisi veebilehti ja dokumente ning saada pisut paremat fotokvaliteeti kui tavalise kontoripaberiga, siis on need teile sobilikud.

Tindiprinteritele valmistatud paberitele saab printida ka fotosid. Need näevad välja palju paremad kui kontoripaberi tulemus, paber ei vetti läbi ja ei kisu ka väga lainesse. Tindiprinteritele valmistatud paberitele kantud fotod ei ole aga päris fotopaberile kantud fotode moodi. Nende detailsus (lahutusvõime), kontrastsus ning toonide ulatus jäävad kõvasti alla fotolaborist välja tulnud piltidele. Samuti ei sobi nad arhiveerimiseks.

Kui soovite, et prinditud fotod vastaksid eelpool nimetatud iseloomustajatele, siis tuleks kasutada tindiprinteritele mõeldud spetsiaalset fotopaberit.

1.3 Spetsiaalsed tindiprinteritele valmistatud fotopaberid

Selleks, et tindiprinterist prinditud foto näeks välja nagu professionaalsest fotolaborist pärinev, on vaja printimiseks kasutada tindiprinteritele mõeldud fotopaberit. Tindiprinteritele valmistatud paberid ei erine väga oluliselt tavalisest kontoripaberist. Fotopaber on aga kontorilehtedega võrreldes kardinaalselt erineva välimuse ja struktuuriga. See on päris sarnane laborites kasutatavatele fotopaberitele – paksem kui tavaline paber ning sileda, klaasjalt helkiva pealispinnaga.

1. Kõigile tindiprinteritele mõeldud fotopaberitele on kantud pinnaviimistlus, mis:
2. Aitab tinti paremini paberi pealispinnaga siduda
3. Takistab tinditäppide laialivalgumist
4. Kiirendab tindi kuivamise aega äsja prinditud pildil
5. Hoolitseb selle eest, et fotod üksteise külge kinni ei kleepuks
6. Kaitseb fotot näpujälgede, mustuse ja veetilkadest tekkida võivate jälgede eest
7. Viib prinditud foto kontrastsuse, värvikülluse ja lahutusvõime maksimumini.
8. Selliseid spetsiaalse pinnakattega fotopabereid on turul päris palju.

2. Fotopaberite tootjad

Igal endast lugupidaval printerite valmistajal on tootevalikus ka omaenda kaubamärki kandvad fotopabereid. Epsonil on Epsoni fotopaber, Xeroxil jälle Xeroxi oma.

Printeritootjad loomulikult toonitavad kõikjal, et kui sul on nende valmistatud printer, siis peaksid sa kindlasti kasutama ka nende paberit. Nii olevat tagatud maksimaalne printimiskvaliteet ning vale paber võivat koguni printeri sootuks ära lõhkuda. Tegelikult on nii tagatud ainult printeritootjate rahakoti täitumine, sest reeglina on nende valmistatud paberite hinnad päris kõrged.

Õnneks on aga olemas ka selliseid tootjaid, kes ongi spetsialiseerunud ainult kulumaterjalide tootmisele. Nendel ei ole müügis miljoneid printereid, mille odavuse nad kulumaterjalide soolase hinnaga tasa teenida püüavad. Seetõttu on nende toodetud paberid poelettidel saadaval oluliselt soodsama hinnaga. Üheks selliseks tootjaks on Itaalia firma Ferrania. Ferrania Optijet fotopabeitest räägin lähemalt käesoleva ülevaate neljandas peatükis.

3. Erinevad fotopaberi tüübid

Igal endast lugupidaval fotopaberite tootjal – olgu selleks siis Epson või Ferrania – on valikus üheainsa fotopaberi asemel palju tüüpe. Need erinevad teineteisest eelkõige kahe karakteristiku poolest:

1. Paberi kaal
2. Pinnakate

3.1 Fotopaberi kaal

Paberi kaalu esitatakse mõõtühikutes g/m². Tavalise kontoripaberi kaaluks on enamjaolt 80 või 75 g/m², fotopaberi puhul on see number tavaliselt 150-300 g/m² vahemikus. Kui paberi kaaluks on 150 g/m², siis tähendab see loomulikult seda, et üks ruutmeeter sellist paberit kaalub 150 grammi.
Mida see meile näitab? Esiteks seda, et mida suurem on paberi kaal pindalaühiku kohta, seda paksem see paber ilmselt on. Aga võta näpust – suurema kaalunumbriga paber ei pruugi üldse kergemast paksem olla. Suurem kaalunumber võib näidata hoopis seda, et vastav paber on tihedama koostisega. Või mõlemat – nii tihedamat koostist kui ka paksemat profiili.

Fotopaberi puhul on tavaliselt väga oluline just paberi tihedus. Mida tihedam on paberi struktuur, seda vähem poorne see on ning seda vähem väärtuslikku tinti see endasse imab. Oluline on ka paberi paksus – mida paksem paber, seda vähem see ainut ühel pool oleva pinnakatte ja tindikihi tõttu kaardu tõmbub ning seda kvaliteetsem ja tugemam see foto tundub ja ka reaalsuses on.

Seega – mida suurem on fotopaberi kaal, seda vastupidavam see (üldjuhul) on, seda vähem on sellel kalduvust tõmbuda kaardu ning seda ilusamad sellel olevad fotod jäävad.

3.2 Fotopaberi pinnakate

Fotopaberile prinditud pildi ilu sõltub loomulikult mingil määral paberi tihedusest ehk kaalust. Kirkad värvid, suurepärane kontrastsus ja laitmatult väljajoonistuvad detailid tulenevad aga eelkõige fotopaberile kantud vääristusest ehk pinnakattest.

3.2.1 Läikega või matt?

Fotolaborist fotode tellimisel küsitakse alati, kas te soovite läikega või matte fotosid. Ka tindiprinteritele valmistatud fotopaberit on saadaval nii mati kui ka läikiva pinnakattega.
Nii Ferrania Optijet valikus kui ka teiste firmade sortimendis on valdav enamik fotopaberi tüüpe läikivad. Läikega fotopaber on populaarne, kuna selle peal jäävad pildid kontrastsemad, kirkamate värvidega ning teravamad kui mati pealispinnaga paberil. Läikega fotopaberid on tavaliselt tootevaliku kõige paremad ja kallimad. Ka Optijet tootesarja lipulaevadeks on läikega paberid Professional Photo Paper Glossy ning Professional Plus Glossy PerDura.

Kuna läikega fotopaberite pind laseb tinti väga vähe endasse imenduda, võivad sellised fotod pärast printimist vajada veidi aega kuivamiseks. Viimasel ajal on aga igal tõsisemal tootjal kasutusel meetmed selle vastu võitlemiseks. Optijeti läikega fotopaberite puhul näiteks kuivab sellele kantud tint momentaalselt tänu pealispinnal kasutatud kihile, mis ülemäärase tindi endasse imab.

Läikega paberite miinuseks on nende vastuvõttlikkus näpujälgedele ja muudele plekkidele. Loomulikult kasutavad paberitootjad ka selle probleemi vastu võitlemiseks eraldi kihti, mis prinditud fotot UV-kiirguse, näpujälgede jms eest kaitseb – sellegipoolest määrdub läikega paber kergemini kui matt.
Mõnda tüüpi fotode printimiseks sobib matt fotopaber paremini kui läikega. Mati pealispinnaga fotopaberil jääb pilt tagasihoidlikum ja õrnem. Madalam kontrastsus teeb mati paberi sobilikuks näiteks portreede printimisel. Samuti kunstiliste fotode puhul, kus kontrastsus oleks pildi mõtte esile toomisel pigem takistuseks kui kaasa aitavaks teguriks.

Lisaks matile ja läikega fotopaberile on sadaval ka muid, vahepealse läikeastmega fotopabereid nagu näiteks „Semi-Gloss“ (poolläikiv) ja „Satin“ (siidsile). Esimene on veidi väiksema läikeastmevga kui see kõige läikivam variant. „Satin“ paberi pealispind on aga sätendava ja mikroteralise ilmega pealispinnaga, olles nii oma olemuselt lähemal pigem mati kui läikiva pealispinnaga paberile.

3.2.2 Pleekimiskindlus

Fotopaberite pinnakatted erinevad lisaks läikeastmele ka muude näitajate poolest – selliste, mida esmapilgul tähele ei panegi. Üks tähtsamaid on vastupidavus UV kiirgusele.
Kui foto, mille paber ei ole töödeldud UV-kiirguse vastase ainega, unustada päikesevalguse kätte, siis tuhmuvad selle värvid ning foto kaotab kiiresti oma hea välimuse. Halvematele fotopaberitele ei olgi vaja pleekumiseks otsest päikesevalgust – need võivad tuhmuda ka lihtsalt valguse käes olles.
Selleks, et seda ei juhtuks, on kvaliteetsematele fotopaberitele kantud kiht, mis kaitseb allolevaid tindikihte kahjuliku UV-kiirguse eest. Sellist funktsiooni eviv pealispind on kõigil Optijeti fotopaberitel – olenevalt fotopaberi muudest omadustest võib selle efektiivsus aga pisut erineda. Täpsemalt saad vaadata viimasel lehel olevast tabelist.

3.2.3 Arhiveerimine

Üks fotoprinterite tööstuse reklaamlauseid on arhiveerimine. Nimelt on kõigil tootjatel tavaliselt valikus paber, millel ilutseb kiri „Archival“. Need paberid väidetakse kestma perfektsete värvidega 100, 150 või isegi 200 aastat. Muidugi sõltub foto kestvus ka printeris kasutatavast tindist. Väga hea tindi ning väga halva paberi koos kasutamine lõpeb aga ikkagi fotode peatse luitumisega. Seega on siinjuures oluline ka fotopaberi valik.

Tegelikult ei saa tõsikindlalt öelda, kas reklaamitud 100-200 aastat ka tegelikkuses tõele vastavad. Heal juhul on need arvud saadud laborikatsetuste põhjal, sest fotoprinterid on ju olnud turul vaid paari aastakümne jagu. Kindlalt saab öelda vaid seda, et kauakestev fotopaber peab olema valmistatud happe- ja kloorivabadest materjalidest. Sellisele nõudmisele vastavad eranditult kõik Optijeti paberid.

4. Ferrania Optijet fotopaberid

Ferrania kaubamärk „Optijet“ on kõikjal maailma fotoringkondades väga kõrgelt tunnustatud. Optijeti fotopaberid on alati väljanäitusel suurematel fotomessidel, need on pälvinud ka hulgaliselt igasuguseid auhindu.

„Professional Photo Paper Glossy“ ja „-Satin“ fotopaberitel on ette näidata koguni kaheksa tunnustavat auraha, Optijeti „Advanced Archival Inkjet Photo Paper“ pälvis 2005 aastal TIPA (Technical Image Press Association) auhindade jagamisel esikoha kategoorias „Parim tindiprinterile valmistatud fotopaber“. See on juba päris kõva sõna.

Ferrania tootevalikus on 12 erineva kaaluga fotopaberit. Neist seitse on ka erineva pinnakattega. Paberi kaalud jäävad vahemikku 155-280 g/m². 200 g/m² ja enama kaaluga pabereid võiks liigitada profipaberite hulka, vähem kui 200 g/m² kaaluvad paberid on nn igapäevaprintimiseks sobilikud paberid.

Igapäevaprintimiseks sobilikele paberitele võiks printida fotosid, mis ei pea välja nägema just näitusekõlbulikud ning mis nagunii mõne aja pärast prügikasti lendavad. Profiklassi fotopaberit võiks kasutada juhul, kui otsite maksimaalset pildikvaliteeti, kui soovite fotosid näitusele üles seada või kui tahate fotosid arhiveerida. Nagu alt tabelist näha, langeb nii pildikvaliteet kui ka vastupanuvõime UV-kiirgusele alla 200 g/m² kaaluga paberitel tunduvalt.

Ferrania Optijet fotopaberid Photopointis

5. Ferrania Optijet fotopaberite tüübid, kaal, formaat ja omadused

(5829)