Viimasel ajal võib tunduda, et aina rohkem on elektroonikaseadmetes patareide asemel hakatud kasutama akusid. Selline trend on ilmselge. Siiski ei ole patareid veel kaugeltki perifeeriasse tõrjutud.
2005. aastal Lääne-Euroopas läbi viidud küsitluse tulemused näitasid, et meie kodudes on keskeltläbi 20 seadet mis ammutavad oma energia patareidest. Oma igapäevaste toimetuste kõrvalt paneme me teleripuldi või kella sees olevaid energiapulki tähele vaid sel hetkel, kui need tühjaks saavad. Siis vahetame need ja unustame jällegi.
Samas näitab seesama küsitlus kummastavat tõsiasja – Kui inimesed lähevad poodi patarei järele, seisavad nad keskmiselt 3 minutit riiuli ees et valida endale välja see kõige sobilikum. Ja suur osa neist teevad pärast seda sellegipoolest vale otsuse.
Ei saa just öelda, et tarbijale oleks valik lihtsaks tehtud. Rääkimata veel sellest, et patareisid toodavad väga mitmed firmad, on üheainsa firma tootevalikuski üpris lihtne pead kaotada. Värvide meri, lõputud vinged nimetused ja mustmiljon sipelgatena silme ees jooksvat tähistust võivad jalad nõrgaks lüüa kõvemalgi tehnikavennal. Profülaktikaks tuleks läbi lugeda järgnev.
Patareide tüübid
Patareide kõige olulisemaks iseloomustajaks on nende keemiline koostis
Keemiline koostis mängib patareide kestvuse jaoks kõige suuremat rolli. Et valida patareid selle koostise järgi ei pea olema keemik. Eestis on müügil peamiselt kahte sorti patareisid – nendeks on: 1. Tsink-süsinik (zinc-carbon) patareid; 2. Leelispatareid (alkaline).
1 Tsink-süsinik patareid on poodides saadaval kõige odavama hinnaga. Nad on väiksema mahutavusega kui leelispatareid ning nende eluiga riiulil on viimastest kordades lühem – kuni poolteist aastat. Kui leelispatareid töötavad tõrgeteta kuni -20°C külmas siis tsink-süsinikelementide külmataluvuspiiriks on -15°C.
2 Leelispatareid maksavad rohkem kui tsink-süsinik elemendid. Samas on nad viimastest ka suurema energiamahutavusega ning nende säilivusaeg enne kasutamist on keskeltläbi 5-7 aastat.
Sellele lisaks on leelispatareid tänu oma teistsugusele ehitusele ning koostisele keskkonnasõbralikumad kui tsink-süsinikpatareid. Viimaste kest, mis hoiab patarei sees olevat elektrolüüti, on valmistatud tsingist ja toimib toimib ka anoodina.
See tähendab et voolu tootes reageerib see kest magneesiumdioksiidi ja süsinikuga, kaotades seeläbi elektrone ja muutudes õhemaks. Lõpuks võib tekkida situatsioon, kus kest on niivõrd õhuke, et happeline elektrolüüt lekib sealtkaudu välja. Lekkinud patareisid oleme me arvatavasti kõik näinud.
Leeliselementidel on seevastu terasest kest, mis keemilisest energia tootmise protsessist osa ei võta, õhemaks ei kulu ning loodusele kahjulikku ainet ei lekita. Kuna leeliselemendid on suurema mahutavusega kulub neid ka vähem kui tsink-süsinikpatareisid. Mida vähem on jäätmeid seda parem see on keskkonnale.
Tihtipeale tehakse viga, võrreldes ühe tootja leelispatareid mõne teise tootja tsink-süsinikelemendiga. Loomulikult kestab leeliselement kauem ning seejärel arvatakse, et tolle teise tootja kogu patareivalik ei kõlba kuhugi. Alati tuleks võrrelda kahte sama tüüpi patareid.
Õiget tüüpi patarei õigele seadmele!
Fakt on, et leelispatarei on suurema mahutavusega kui tsink-süsinik patarei. See mahutavuse erinevus tuleb aga välja eelkõige suurematel koormustel. Mida see tähendab?
See tähendab seda, et elektroonikaseadmed, mis ei tarbi voolu väga intensiivselt (nagu näiteks telekapuldid, kellad), töötavad tsink-süsinik patareidega peaaegu sama kaua kui leelispatareidega. Selliste elektroonikaseadmete puhul aga, mille voolutarbimine on väga intensiivne ning sageli ka hüplik (CD mängijad, raadiod, fotoaparaadid), kestavad leelispatareid kordades kauem.
Patarei kestvuse sõltuvust konkreetsest elektroonikaseadmest väljendab järgmine graafik:
Seega on mõttekas osta telekapulti, kella, ja muudesse sarnastesse seadmetesse odavam tsink-süsinik patarei ning digikaamerasse, mänguasjadesse, kaasaskantavatesse muusikamängijatesse ja muudesse sellistesse seadmetesse leelispatarei.
Kuidas õige patarei ära tunda?
Patareidel on sageli vingeimatest vingeimad nimed – Super, Extra, Extreme, Long, High, Ultra, Power jne. Kuigi need sõnad torkavad pakenditelt kõige enam silma, oleks patarei ostmisel mõtteksm jälgida tähistusi.
Patareidel on kaks tähistusmoodust. Mõlemad on kasutusel paralleelselt ning mõlemat on tootjad kohustatud oma pakendeil ära tooma.
1. Esimene kasutab suuri tähti ja liigitab patareid ainult suuruse alusel. Enimkasutatavad patareid on AA, AAA, C ja D
Sellise märgistuse lisavad elektroonikatootjad tavaliselt seadmete kasutusjuhenditesse ning tihti ka kusagile patareipessa või selle lähedale. Tootjad on kohustatud märkima vaid seda, millised patareid seadmesse füüsiliselt mahuvad. Teid aga huvitab ka see, kui kaua need patareid seal kestavad.
2. Seetõttu on Rahvusvaheline Elektrotehnika Instituut (IEC) Loonud märgistussüsteemi mis lisaks patarei suurusele märgib ära ka selle keemilise koostise (üldistustega muidugi).
LR6 näiteks tähistab kõige laialdasemalt kasutatavat AA suurusega patareid. täheühend (LR) tähendab selles märgistussüsteemis, et tegemist on leelispatareiga. Number täheühendi taga (6) tähendab aga, et tegemist on AA suuruse patareiga.
Enam levinud patareide suurused ning nendele vastavad IEC tähistused.
Tavaliselt lisab tootja märke patarei keemilisest koostisest ka kusagile pakendile ja elemendile endale. Eriti tsink-süsinikpatareide puhul aga on seda vahel keeruline üles leida. Leelispatareidel on reeglina üpris nähtavasse kohta lisatud kirje “alkaline”. Kõige kindlam ja lihtsam on enda jaoks vajalikku patareid ära tunda aga siis, kui oskate lugeda ülalkirjeldatud IEC märkesüsteemi.
Panasonic Evoia.
Kui otsida kõige kauem kestvat leeliselementi, tuleks pilk heita Panasonicu Evoia patareidele.
Guiness World Records kuulutas need energiapulgad 2008. aastal “kõige kauem kestvateks AA leeliselementideks maailmas”. Nad kestvat koguni 20% kauem kui sama tüüpi Duracelli või Energizeri energiapulgad. Lisaks sellele on ka nende kasutamiseelne eluiga konkurentidest ligi poole võrra pikem.
Evoia patareide suurem mahutavus ning kestvus on saanud võimalikuks tänu muudatustele selle:
1.Ehituses
Panasonic Evoia keemilisi ühendeid mahutav teraskonteiner on valmistatud tavapärasest palju õhemana. Samas on see märksa tugevam kui Evoia suguvendade paksemad kestad – patareide eluiga enne kasutuselevõttu on koguni kümme aastat. Tavaliste leeliselementide ooteajeks on viis aastat.
2.Keemilises koostises
+ Katood – väga puhtale magneesiumdioksiidile on tavalise süsinikpulbri asemel lisatud happelist titaanhüdroksiidi.
– Anood – elektrolüüdi sees olevat tsinkpulbrit kaitseb erosiooni eest keemilist reaktsiooni pidurdav aine. See hoiab tsinkpulbrit reageerimast sel ajal, kui patarei tühjakslaadimist ei toimu ning muutub passiivseke siis, kui vooluga varustatav seade taas sisse lülitatakse.
3.Tootmisprotsessis
Panasonic on Evoia patareide teraskonteinerite täitmisel võtnud kasutusele uuendusliku vaakumtehnoloogia. See protsess väldib õhu sattumist elektrolüüdi ja muude keemiliste ühendite vahele ning maksimaliseerib viimaste koguse patareis.
Panasonic ütleb, et Evoia energiapulgad sobivad kasutamiseks kõigis patareitoitega elektroonikaseadmetes. Kahtlemata on see nii. Nagu kõiki leeliselemente on aga neidki kõige mõttekam kasutada siiski kõrge energiatarbimisega seadmetes nagu cd-mängijad ja fotokaamerad. Siin tulevad Evoia eelised võrreldes teiste leelis- ja tsink-süsinikelementidega kõige enam esile.
Ostma minnes
Poodi patareid ostma minnes tuleks enese jaoks valmis mõelda vastused järgmistele küsimustele:
1. Mis suurusega patareid ma vajan (AAA, AA, D..)
2. Millisele elektroonikaseadmele see saab olema (kõrge või madala energiatarbimisega = leelis- või tsink-süsinikpatarei)
3. Kui palju ma tahan patareide peale raha kulutada (Samasuguse keemilise koostisega patareisid on erinevas hinnaklassis. Kallimate mahutavus on veidi suurem ja kestvus veidi parem kui odavamatel).
Olles nendele küsimusele vastanud ning vastustele vastavalt toiminud, läheb ostmine libedalt. Patareid aga nii libedalt enam läbi ei lähe.
(2999)
Kommentaarid