Kõik, kes omavad digitaalset peegelkaamerat on kindlasti kokku puutunud terminiga RAW. Üldiselt peetakse seda hirmsat tähekombinatsiooni professionaalide pärusmaaks ning tihtipeale juhtub nii, et kui esimesel RAW-katsetusel aparaadi LCD-ekraanilt midagi head ei paista, siis jäädaksegi vana hea JPEG juurde.

RAW fail väärib aga kindlasti rohkem süvenemist, kui selle põgus proovimine ja kõrvaleheitmine esimese mulje põhjal. Võib-olla on see just see, mida olete otsinud. Võib-olla on see just see, mis juhatab Teid fotograafia, kui kunsti juurde…

Mis on RAW ?

RAW (ingl. k. toores) on fail, mis sisaldab fotoaparaadi sensorilt saadud informatsiooni minimaalselt töödeldud kujul.

Teie peegelkaamera sees olev väike arvuti ei otsusta RAW puhul omatahtsi, milline peaks olema foto õige värvustasakaal, kontrastsus jne. Selle kõige üle saab otsustada fotograaf hiljem. Muidugi on võimalik seadistada neid väärtusi ka kaameras enne pildi tegemist, kuid need seadistused on üpris piiratud.

Kaameras olev arvuti ei eemalda RAW faili puhul informatsiooni, mis tema arvates on ebavajalik vaid salvestab KOGU info, mille võtab vastu sensor.

RAW faili nimetatakse tihtipeale ka digitaalseks negatiiviks. Nagu negatiiv, ei ole ka RAW-fail otseselt kasutatav nagu juba valmis foto. Ta sisaldab vaid kogu informatsiooni mida on vaja vastava foto tegemiseks. Nagu negatiivi ilmutatakse pimikus, tehakse RAW failist foto mõnes fototöötlusprogrammis nagu Adobe Lightroom 81.32€ või Capture NX2.

Lisaks foto kuvamiseks vajalikule informatsioonile salvestab kaameras olev väike arvuti RAW faili sisse ka nn metadata – pildistamisel kaamera poolt seatud kontrastsuse, värvustasakaalu ja muud seadistused. Neid aga foto kuvamisel ignoreeritakse, mistõttu tunduvadki RAW failid kaamera LCD-l ja ka arvutiekraanil algul lamedad ja elutud.

Pilditöötlusprogrammid jätavad alati algse RAW faili puutumata. RAW sisaldab endas väikest tekstifaili, kuhu salvestatakse kõik tehtud muudatused. Nii võib ka aastate pärast tulla originaali juurde tagasi ja “ilmutada” seda hoopis teistmoodi kui varem.

Mis on JPEG ?

JPEG on kõige laialdasemalt kasutatav kokkupakitud kujul esinev pildifail. Kokkupakkimise astet saab suurendada ja vähendada, tõstes või vähendades nii samal ajal ka pildikvaliteeti. JPEG kaotab aga alati mingi osa algsest pildiinfost, mis hiljem ei ole enam taastatav.

Fotoaparaati, mis on programmeeritud pildistama JPEG-d, võib võrrelda Polaroid kaameraga – pärast klõpsu valmib koheselt foto, mille kvaliteet on tegelikult täiesti ok, kuid puudub võimalus ise protsessi mõjutada (vastupidiselt pimikus ilmutamisele).

Erinevad kaamerad – erinevad RAW vormingud

RAW all ei peeta tavaliselt silmas kindla laiendiga faili, nagu näiteks .raw. Erinevatel kaameratootjatel on erinevate tähistustega ning erineva struktuuriga RAW failid. Canonil näiteks .crw ja .cr2, Nikonil .nef, Pentaxil .ptx ja .pef. Neid kõiki nimetatakse aga ühise nimetajaga RAW. Tihtipeale toob mõne tootja puhul uue kaamera turule ilmumine kaasa ka uue RAW-vormingu.

Sellise organiseerimatuse tulemusena on oht, et kunagi tulevikus ei ava uued fototöötlusprogrammid enam vanu, marginaalseiks jäänud RAW-faile.
Asudes soetama pilditöötlustarkvara peab veenduma, et see ka vastava kaameratootja RAW-faili toetab.

Miks ei võiks siis eksisteerida üks ja ainus RAW vorming? Nii oleks lihtsam kõigile.
Võibolla lihtsam, aga kindlasti mitte tulusam. Suuremad kaameratootjad krüpteerivad oma RAW-faile, et välistada nende kasutusvõimalus vastavat lepingut mitte sõlminud firmade fototöötlusprogrammides. Kui Te loote näiteks mingi sellise programmi ning tahate, et kõigi kaameratootjate RAW failid oleksid teie programmis töödeldavad, siis olge valmis selle eest maksma vastavatele tootjatele üpris suuri kompensatsioone.

Adobe on töötanud välja ja populariseerib praegugi standardiseeritud RAW-vormingut lõpuga .dng (digital negative). Kahjuks ei ole suuremad kaameratootjad peale Pentaxi sellest pakkumisest kinni haaranud. Tulevik võib aga olla just selle vormingu päralt. Kui kardate, et tulevikus ei ava programmid enam teie RAW-faile, siis tasuks need muuta dng-deks.

RAW vormingute eelised JPEG ees

1. Parem pildikvaliteet. Kuna kõik pikslite värvuste loomiseks vajalikud arvutused tehakse ühe sammuna lähteandmetes, siis on pikslite värvusväärtused palju täpsemad ja üleminekud palju sujuvamad, kui fotoaparaadis JPEG loomisel.
2. Parem kontroll. Töödeldes RAW faile vastavates programmides saab manipuleerida rohkemate parameetritega, kui kaamera eelseadistused seda võimaldavad. Neid parameetreid saab muuta ka märksa täpsemalt – kui näiteks Pentax K10d 436.66€ võimaldab muuta kontrastsust viie erineva taseme vahel, siis RAW faili töödeldes saab kontrastsust seadistada väga täpselt. JPEG puhul valib kaamera ise enamiku seadistustest, fotograaf saab neid enne pildi tegemist mõjutada vähesel määral. Pärast võib pilditöötlusprogrammis osutuda vale värvustasakaalu paikaseadmine võimatuks. Siiski ei tasu RAW vormingus pildistades täielikult pärastisele fotoshoppamisele lootma jääda. Sellest kirjutab Sven Začek siinsamas blogis.
3. RAW fail on 16 bitine võrrelduna 8 bitise JPEG-ga. See tähendab, et RAW fail sisaldab 16 korda rohkem värvusinformatsiooni, kui JPEG.
4. Olenemata failile lisatud muudatustest ei lange pildikvaliteet, sest algne pildiinfo jääb tegelikult muutmata. Originaalile on võimalik juurde pääseda igal ajal pärast muudatuste tegemist.
5. Pildiandmed ei ole kokku pakitud ning fail sisaldab kogu algse, kaamera sensori poolt vastu võetud informatsiooni
6. Võimalus kasutada kaamera pakutust erinevaid digitaalse foto koostamise algoritme.

RAW vormingute puudused JPEG ees

1. RAW fail on tavaliselt 2-6 korda suurem, kui JPEG. Selle tõttu jääb näiteks peegelkaamera sarivõttel RAW faili pildistades aeglaseks.
2. Puudub ühtne, üldiselt aktsepteeritud RAW vorming.
3. Pärastine järeltöötlus võtab palju rohkem aega, kui JPEG puhul, kus see kohe ja masina poolt ära tehakse.

Foto kujunemisel lõpptooteks on tegelikult kaks astet:

1. Esimene etapp on sensorile informatsiooni kogumine. See sõltub korrektsest säritusest, avaarvust, teravustamisest jms tehnilistest seadistustest.

2. Teine etapp on selle sensori poolt salvestatud info töötlemine. See sõltub õigest gamma seadistusest, varjualade tumeduse/valgustatud alade heleduse üle otsustamisest jms.

1.1. Et ise otsustada esimeses etapis toimuva üle ja mitte nõustuda kaamera poolt pakutavate keskmiste seadistustega, mille tulemuseks on ka keskmine foto, ostsite Te endale peegelkaamera, kus saab ava, säriaega jms ise muuta.

2.1. Et ise otsustada teises etapis toimuva üle ja mitte nõustuda kaamera poolt pakutava keskmiste seadistustega, mille tulemuseks on ka keskmine foto, tuleb pildistada RAW vormingus. Siis saab hiljem fotoaparaadis oleva arvuti asemel ise otsustada milline peaks tahetud pilt välja nägema.

Järeldus – et pildistamise protsessi üle TÄIELIKKU kontrolli saavutada, tuleks fotografeerida manuaalset juhtimist võimaldava kaameraga RAW vormingus.

Kas ma peaksin pildistama JPEG või RAW vormingus?

Üldiselt ei saa eelistada üht vormingut teisele. Kõik oleneb sellest, mida te pildistate ning mida tahate piltidega pärast edasi teha. JPEG kvaliteet on enamikel juhtudest (ajalehefotod, igapäevased perekonnapildid jne) enam kui piisav ning ilma suurendamata vahet ei märka. Kui teil ei ole aega, huvi ega vajadust oma pilte pärast fototöötlusprogrammis üles vuntsida, siis tuleks soovitada JPEG vormingut.

Kui aga kavatsete pildistada midagi, mis ei jää albumi vahele; midagi, mida võiks suures formaadis seinale riputada; kui kavatsete fotot pärast vastavas programmis töödelda, et sellest maksimum välja pigistada, siis on RAW teie jaoks kõige õigem valik. Ülalkirjeldatud kategooriasse kuuluvaid fotosid on aga kõigil kaameraomanikel mõni. Miks siis mitte proovida paljutõotavaid stseene järgmine kord ka RAW vormingus pildistada.

(5649)