Tihtipeale satume olukorda, kus valgust on pildistamiseks ebasobiv. Muidugi saame pildistamisest loobuda ja jääda paremat valgust varitsema. Kui aga oleme silmitsi kordumatu momendiga, kus ootamisest pole kasu?

Sellistes olukordades on meie ainsaks päästjaks välklamp. Välklamp on kui tilluke päikene, mis aitab rasketes valgusoludes pilti teha. Hea pildi saamiseks tuleb aga välklambiga oskuslikult ringi käia. Mõni aeg tagasi kirjutasin siinsamas blogis erinevate välklampide omadustest. Nüüd vaatame praktilisi võimalusi välklampide kasutamisel.

Pikendusjuhe kaasa!

Aparaadi peal asuvasse hoidjasse asetatud välklamp on kõige kehvem variant, mis üldse olla võib. Meie võimalused valguse suunamiseks piirduvad vaid välklambi pea keeramisega. Seetõttu tuleb kohe välklampi ostes hankida lisaks vastav pikendusjuhe. Pikendusjuhtme abil saame paigutada soovitud kohta kaamera kõrvale ning sellega suunata valgust sobiva nurga all.

Pikendusjuhtme abil saame panna välklambi sinna, kust tahame valgust suunata. Välgu kinnitamiseks kasutasin Manfrotto 330B Macro Flash Bracket-it 129€, mida modifitseerisin oma vajadusteks (vt. Täiustame täiuslikku). Välklambi ees on ise tehtud hajuti. Foto: Inga Tartes

Isegi selgest taevast paistev päike ei olnud piisav, et vetikate vahel tegutsevat hooghända pildistada. Kasutasin ühte välklampi, sest kaks segasid aparaadi liigutamist. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 200, Speedlite 580EX II, ise tehtud hajuti.

Pikendusjuhtmed on tavaliselt vedru moodi spiraaliks keeratud. See on mugav, kui välklamp on aparaadi läheduses. Vahel tahaks välku panna kaugemale, kui spiraaljuhe lubab. Selleks puhuks on mul fotokotis teine pikendusjuhe, mille spiraalid on keevas vees „pehmeks“ keedetud. Tuleb juhtme spiraali osa (kontaktide kohad muidugi jäävad välja!) sukeldada keevasse vette ja siis lasta sirgeks tõmmatud juhtmel jahtuda.

Paljudes uuemates kaamerates on juba ka sisse ehitatud võimalus, mis võimaldab kaameral välklambiga  juhtmevabalt suhelda. Küllap selline lahendus muutub kaamerates peagi standardiks. Seni saab vajadusel kasutada erinevaid raadio- või infrapunapäästikuid.

Välk pilve taha!

Täpselt nagu keskpäevane päikesevalgus on heaks pildiks enamasti liiga kontrastne, on ka välklambi valgus liiga terav ja seda on mõistlik hajutiga mahendada. Kui oleme pildistamas kahekesi, siis saab paluda kaaslast hoida välklambi ja objekti vahel tavalist hajutit nii nagu mahendaksime päikesevalgust.

Hästi tillukeste objektide, näiteks putukate pildistamisel on võimalik välklambi külge kinnitada väike valgest kangast tehtud “pilveke” ja me saame “teravast päikesest” kujundada mõnusa “pilvealuse” valguse.

Üks Lumiquest Ultrasoft 30.49€ annab ka üksinda päris hea „pilvealuse“ valguse. Samas jääb ta mõnes kitsamas olukorras kergesti rohukõrte või okste taha kinni. Foto: Inga Tartes

Rohesilmne kärbes murakalehel. Kuivõrd murakaleht jääb ka kärbse taha, siis valgustab ka üks välklamp kogu pildivälja ära. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 100, Speedlite 580EX II, Lumiquest Ultrasoft.

Kasutan ise kahte tüüpi hajuteid. Üks on ise tehtud. Vaja läheb Nussa šokolaadivõide topsi (võie tuleb seest eemaldada!), valget kangast, liimi ja tumedat teipi. See on odav, kuid väga hästi töötav lahendus. Teise hajutina on mul fotokotis Lumiquest Ultrasoft 30.49€. See annab väga pehme valguse ja valgustab lähipildistamise kontekstis ära suurema ala, kui minu ise tehtud hajutid. Samas tähendab see suuremat valguse kadu, mis alati pole soovitav. Kui sellele mudelile miskit ette heita, siis on see veidi nõrk konstruktsioon – kotti panekuks kokku volditavad kohad kipuvad suhteliselt kiiresti katki kuluma. Olen juba ühe Ultrasofti katki kulutanud, samas kui mu enda tehtud topsid on väga hästi vastu pidanud.

Hoidume ööpiltidest!

Kui objekti valgustab vaid välklamp, siis on lihtne isegi päeval saada selline pilt, kus meie objekt on küll hästi valgustatud, kuid taust muutub täiesti mustaks nagu oleksime pildistanud ööpimeduses. See juhtub siis, kui pildistatava objekti taga on pikalt tühja maad. Üks välklamp ei suuda korraga valgustada nii esiplaani kui ka kaugel asuvat tausta. Sellise olukorra vältimiseks on meil kaks võimalust. Kui meil on kasutada vaid üks välklamp, siis tuleb valida pildiobjekte selliselt, et ka vahetult nende taga oleks midagi, näiteks lehed, rohukõrred või maapind (vt. kärbsepilt). Teise lahendusena tuleb fotokotti panna ühe välklambi asemel kaks või ka rohkem välklampi. Nii saame ühe välklambiga valgustada objekti, teisega tagaplaani.

Kannikese õies elava lesta pildistamiseks kasutasin rõngasvälku ja ühte tavalist välklampi. Tavaline välklamp (hajutiga!) valgustab tausta. Rõngasvälklamp aga õit koos selles elava lestaga. Foto: Arne Ader.

Lest kannikese õies. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 800, välklamp Macro Ring Lite MR-14EX, Speedlite 580 EX, ise tehtud hajuti.

Väike välistuudio

Kui saame kasutada juba rohkem välklampe, siis on võimalik koostada lausa väikese välistuudio. Ühe lambi paneme põhivalguseks, teise täitevvalguseks ja komanda suuname tausta valgustama. Mugav on kasutada selliseid välklampe, mida saab omavahel juhtmevabalt sünkroniseerida. Samas saame taolist lahendust kasutada vaid rahulikult paigal istuvate objektidega.

Kui objekt püsib ühe koha peal, siis saab üles seada ka väikese välistuudio. Modifitseeritud Manfrotto 330B Flash Bracket-ile kinnitatud välkudest parempoolne annab põhivalguse, vasakpoolne täitevvalguse. Maa peal ministatiivi otsas asuv kolmas välklamp valgustab tausta. Foto: Val Rajasaar

Tuul kõigutas tähtheina õit koos sellel puhkava liblikaga sedavõrd, et ilma välklambi külmutava mõjuta oleks pildistamine olnud võimatu. Canon EOS 5D Mark II, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 400, Speedlite 580 EX II (3 välku), ise tehtud hajutid.

Pildistame öösel

Muidugi on välklamp ainsaks võimaluseks, kui tahame pilti teha pimeduses. Siis tuleb arvestada vaid kahe piirajaga. Pimedas ei näe teravustada ei aparaat ega ka inimene. Rõngasvälkudel on mõne mudeli sisse ehitatud spetsiaalsed lisavalgustid, mis objekti valgustavad. Tavaliste välkude korral kasutan objekti valgustamiseks tavalist taskulampi.

Seinal askeldav keldrikakand on pildistatud ööpimeduses. Tasapinnal asuva objekti valgustamiseks on rõngasvälk hästi mugav, sest ta on kompaktne ega puutu seina vastu. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 100, välklamp Macro Ring Lite MR-14EX.

Loe kõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis

(521)