Et kõik kohe ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et lisaks artikli peategelastele: uutele Tamroni fiksobjektiividele, sain esimest korda uurida ka Sony täiskaader hübriidkaamerat. Minu teekaaslaseks oli seekord Photopointi fototehnika rendist laenutatud Sony a7R III.

Kuna uue kaamera tundmaõppimine võtab teadupoolest omajagu aega, usaldasin sellel jalutuskäigul rohkem automaatikat ja vähem iseennast. Tegemist oli ka tunniga enne päikeseloojangut, seega võib öelda, et nii kaamera kui ka objektiivid said minu poolt kohe ikka korralikult proovile pandud.

Selles postituses võtan luubi alla aga ikkagi eelkõige kaks uut (ja erakordselt soodsat!) Tamroni fiksobjektiivi, fookuskaugustega 35mm ja 24mm, mis paar nädalat tagasi Photopointi ajaveebi toimetuse lauale potsatasid. Otsustasin siis mõlemad objektiivid endaga metsa jalutuskäigule kaasa võtta ja kirja panna esimesed muljed nende sooritustest. Alustasin oma teekonda 35mm objektiiviga. 

Kohe sain aru, et objektiiv teravustab eeskujulikult, sealhulgas vaikselt. Hiljem arvutis pilte vaadates leidsin vaid mõningaid värvide kõrvalekaldeid seal, kus valgus puude vahelt läbi paistab. Eks selle hinna eest ei saa talle seda väikest ebatäiust ka ette heita (seda enam, et probleem on pilditöötlusprogrammis küllalt lihtsalt lahendatav). Sama “jama” kohtab ju tihti ka palju kallimate objektiivide juures.

Lainurkadele omast kalasilma efekti ega vinjetti servades ei märganud ma õnneks kummagi objektiiviga. Selles osas on objektiivid kindlasti oma klassi viielised. 

Mis mulle kahtlemata väga meeldis oli see, et võisin ilma igasuguse protestita minna pildistatavatele objektidele väga-väga lähedale. Andmete järgi on Tamron 24 mm lähim teravustamiskaugus 12cm ja Tamron 35mm 15cm. 

Muidugi väärib eraldi tähelepanu objektiivide jumalik bokeh! See meeldis mulle juba Tamroni enda näidisfotode peal, kuid veendusin ka ise, et see on ilus ja pehme ning täpselt selline nagu vaja.

Sattusin ilmselt Tamron 35mm f/2.8 Di III OSD objektiivi testimisega liiga hoogu, sest kui olin Tamron 24mm f/2.8 Di III OSD saanud ette keerata, oli päike juba päris-päris madalal. Seega palju näidispilte ette näidata polegi. Mitte sellepärast, et objektiiv poleks hämaraga toime tulnud, vaid pidin keskenduma tormi murtud puudest üle ronimisega ja autoni tee leidmisega, et mitte metsas ettavalmistumata ööd veeta. Siin aga üks looduse meisterdatud ikebana 👉

Loodan siiralt, et jõuan selle objektiivi millalgi veel lähemalt luubi alla võtta. Kõnealused objektiivid on tehnilistelt andmetelt ning ka minu esmamulje põhjal aga igas mõttes üsna sarnased: neid eristab lihtsalt pisut erinev vaatenurk. Kaks järgmist pilti on tehtud sama koha peal seistes erinevate objektiividega (vasakul 35mm ja paremal 24mm). Ehk siis võib siit aimu saada, palju see 11mm vahe pildile tegelikult ruumi juurde annab. 

 

Kokkuvõtteks

Esimest kasutuskogemust arvesse võttes võib öelda, et uute Tamroni fikside puhul on kindlasti hinna-kvaliteedi suhe super-hästi paigas. Tegemist pole oma soodsale hinnale vaatamata mootorsaelaadse tootega, mis teeb kõva häält ja purustab kõik, mis talle ette jääb. Tegemist on hoopis töökindla hobusega, millele ratsutad rõõmsalt igast täbarast olukorrast välja.

Mõlemad objektiivid on omadustelt multifunktsionaalsed. Tänu lähedalt teravustamise võimekusele saab nautida lähikaadreid ning objektiivi lai nurk võimaldab võtta üles ka maastikufotosid. Samuti on mõlemad fototorud kerged ja kompaktsed ning selle kõige juures veel ka ilmastikukindlad. Mida enamat võikski veel ühest ligi 400 eurot maksvast objektiivist  tahta?

 

Tamron 24mm f/2.8 Di III OSD Photopointi veebikaubamajas » 

Tamron 35mm f/2.8 Di III OSD Photopointi veebikaubamajas » 

 

(659)