© Tekst ja fotod: Veljo Runnel Võiks arvata, et makrofotograafia koosneb 95 protsendist kannatlikkusest ja raskest tööst. Enamasti see nõnda ongi. Leidnud mõne kenas vormis õie või taimel roniva huvitava putuka, sätin oma statiivi üles. Nüüd õige objektiiv ette ning kaamera statiivile. Millist nurka valida? Kuidas jääb valgus ja taust? Millises tasapinnas on teravus maksimaalne?... Loe edasi...

© Tekst ja fotod: Veljo Runnel Ühel suvel mõned aastad tagasi sain kätt proovida ajalehefotograafina. Kõige esimene proovikivi oli reportaaž sellest, kuidas linnapea õnnitles raekojahoones medaliomanikest gümnaasiumilõpetajaid. Lõpetajad tulid riburada pidi, üks uhkema kostüümi ja soenguga kui teine. Esimese käesurumise juures sain asjad paika, edasine oli juba selle kordus väikeste variatsioonidega. Nädal tagasi juhtusin olema... Loe edasi...

© Tekst ja fotod: Veljo Runnel Talv läbi ootas makroobjektiiv kapis. Võtsin teda ikka aeg-ajalt välja, panin kaamerale ette ja kujutlesin kirjusid liblikaid ja läikivaid põrnikaid toru ees poseerimas. Siis vahetasin makrotoru lainurga vastu, panin paika polariseeriva filtri ning manasin vaimusilma ette rohetavad aasad ja pilvetupsulise sinitaeva. Lõpuks võtsin välja oma konverteriga pikendatud lüheldasevõitu teleobjektiivi... Loe edasi...

© Tekst ja fotod: Veljo Runnel Mets on minu jaoks üks kõige raskemini pildistatavaid kohti looduses. Seda eelkõige maastikuna. No mida sa teed lainurkobjektiiviga, kui puu on puu küljes kinni ja seal vahel veel oksarisu või põõsarägastik? Katsu sa leida esiplaanile midagi huvitavat, kui esiplaani ei olegi ja mujale kaadrisse ei mahu ka midagi ära.... Loe edasi...