© Tekst ja fotod: Sven Začek

Et rääkida pildist, peab pilti nägema. Tänapäeva kõige levinumaks pildivaatlusvahendiks on monitor. Slaidiprojektor ja fotoalbum on oma liidrikoha käest andnud. Selleks, et saaks sõprade-tuttavatega pildi üle diskuteerida, peame kõik seda pilti samamoodi nägema. „Kas sa nägid ühte vahvat looduspilti, millel taevas oli kõige õrnemate lillade ja roosade toonidega kaetud ja mis omakorda joonistas lainetava mere nii mitmevärviliseks?“ „Ei, ma nägin küll midagi taolist, kuid mulle meenuvad pigem kollased ja oranžid värvid.“

Taolised sõnavahetused võivad alguse saada just valesti paika sätitud monitoridest. Selleks, et kõik pildivaatajad saaksid samasuguse emotsiooni, soovitan ma monitoride heleduse-tumeduse ja värvid paika panna. Selleks on mitmeid meetodeid, mis kõik annavad parema tulemuse, kui lihtsalt oma tunde järgi kuvari kruttimine.

1. Tumeduse-heleduse saab panna paika minnes veebilehele foto.kala.ee. Sealse esilehe allaservas oleva skaala kõik ristkülikud peavad olema selgesti eristatavad. Tumeduse-heleduse skaala on kõige elementaarsem võimalus kontrollida millises seisus monitor hetkel on.

1. Paljud kaameratootjad panevad oma digikaameratega kaasa terve portsu erinevaid CD-plaate, millel on mitmesugust tarkvara. Üheks selliseks on Adobe Photoshop Elements. Sobivad ka kõik teised Photoshopi versioonid, sest nendega käib kaasas programmijupike – Adobe Gamma. Sellele pääseb ligi arvuti Control Panel abil. Käivitades Adobe Gamma võimaldab see lisaks tumedusele-heledusele sättida ka värvitasakaalu. Selle paikasaamine peaks suutma ära hoida sissejuhatuses püstitatud dialoogi. Alguses võib see programmike parajat peavalu valmistada, kuid natuke katsetades ja kõrvalolevat juhendit lugedes saab lõpuks sotti küll.

1. Esimesed kaks võimalust olid rohkem nendele inimestele, kes puutuvad piltidega kokku ainult vaatamise tasemel. Need, kes pilte teistele vaatamiseks ettevalmistavad ja võib olla ka väljaannetesse müüvad, vajavad natuke täpsemat kalibreerimist. Selleks on müügil vastavad „ämblikud“, mis kinnituvad iminappadega ekraanile. Kinnitushetkest jääb töö täielikult ämblikute teha. Loomulikult on see lahendus väga kallis ja igapäevaselt fototöötlusega mittekokkupuutuvatel inimestel pole mõtet nii suurt investeeringut teha. Kui on aga huvi kasvõi kuuks ajaks oma monitor korda saada, siis saab kalibreerimisteenust osta.

Usun, et juba kahes esimeses punktis väljatoodud abinõud muudavad oluliselt teie monitori taustapilti andes aimu millise alatooniga see enne oli. Kõige levinumateks alatoonideks on lillakas ja roheline. Neist vabanedes ei tunne alguses oma pilte äragi.

Selleks, et pilt kõigile ühesugune paistaks, peavad kõik vaatama pilti samasuguse loogika järgi paika sätitud monitoridelt.

(1392)