Ligi kaks aastat ei ole Pentaxi valikus olnud sellist päris soodsat ja päris algajale suunatud peegelkaamerat. Viimaseks selliseks oli 2009. avalikustatud ja Dpreview.com ekspertide poolt taevani kiidetud K-x. Nüüd on Pentax tagasi – peegelkaameraga, millel on olemas kõik omadused, et tõusta taas parimaks algtaseme peegelkaameraks mis kunagi tehtud. Pentax K-500 on jõudnud Photopointi kauplustesse ja Photopointi ajaveebi karbist-välja pildiloos heidame nüüd põgusa pilgu selle kaamera välimusele ning headele ja halbadele omadustele.

Pentax K-500 kaamera asetub Pentaxi digipeeglite rivis kõige viimasele kohale. Sellest ülalpool on pisut kallima hinnaga K-50 – aparaat, mis samuti äsja uuena Photopointi jõudis ning mis selles postituses karbist võetava K-500-ga väga sarnane on. Pentaxi kolmandaks peegelkaameraks – lipulaevaks on ligi 1000€ maksev Pentax K-5 II.

Pentax K-500 kõige ilmsemateks konkurentideks on muidugi mõista teiste firmade kõige soodsamad peegelkaamerad. Canon 1100D 558.15€, Nikon D3200 761.48€ ja Sony a58 436.15€.  Neist tõsisemat konkurentsi pakub Pentaxile Nikon D3200.

Pentaxi kõige olulisemaks trumbiks kõikide oma konkurentide ees on optiline pildiotsija. Kui kõigil teistel on läbi objektiivi sisse tulevat valgust kaamera taha peegeldavaks elemendiks pentapeegel (mitmest peeglitükist kokku liimitud periskoop), siis Pentaxi kaameral peegeldab seda valgust pentaprisma (viienurkseks lihvitud klaastahukas). Läbi pentapeegli paistab kadreering justkui läbi tunneli, on märksa väiksem ja tuhmim. Pentaxi pentaprisma annab aga 100% kaadri katvuse, vaade ise tundub silmale lähemal, suurem ja eredam. See läbi-pildiotsija vaade on peegelkaameraga pildistamise juures üks olulisemaid aspekte. Palju olulisem kui megapikslite arv sensoril.

Märkamatult ongi asjad karbist välja saanud. Komplektis on Pentax K-500 peegelkaamera, nii eesti- kui ka venekeelne mahukas kasutusjuhendiraamat, Silkypix fototöötlustarkvara CD-plaadi peal, kaamerarihm, 18-55mm komplektobjektiiv koos korgiga, USB-kaabel, laadimisadapter, liitiumaku ja toitekaabel.

Kui aste kõrgemal olev Pentax K-50 komplektobjektiiviks on veekindel 18-55mm F3.5-5.6 WR objektiiv, siis Pentax K-500 tuleb komplektis tavalise DA L 18-55mm f/3.5-5.6 A standardsuumobjektiiviga. Plastikusest bajonetist hoolimata on see objektiiv Pentaxile omaselt kvaliteetne. Erinevalt mõnede teiste tootjate odavatest komplektobjektiividest liigub suumirõngas sujuvalt ja kindlalt. Teravustamine on selle objektiiviga aga üsna lärmakas – nagu Pentaxil ikka nende objektiivide puhul, millel sisemist teravustamismootorit ei ole.

Pentax K-500 kaameraga on kaasas D-LI109 liitiumaku. See on täpselt sama nagu K-50 ja K-30 kaameratel. Aku vastupidavuseks on CIPA standardite järgi tehtud testi tulemusena saadud 710 fotot ühe laadimiskorraga. See on umbes sama palju nagu Canon EOS 1100D kaameral ning oluliselt enam kui Nikon D3200 ja Sony a58 aparaatidel.

Nagu kaamera all olevast akukambrist aru saada võib, siis saab ka K-500 kaamera toiteallikana kasutada AA mõõdus akusid. Selleks on vajalik juurde osta akuraam 25.41€, mille sees need AA pulgad K-500-sse lükata saab. Vaata seda võimalust lähemalt videos “Pentax K-30 peegelkaamera – kui tarvis, siis töötab ka AA akudega”

Väliselt on Pentax K-500 äravahetamiseni sarnane aste kõrgemal oleva Pentax K-50 peegelkaameraga. Tegelikult on need kaks kaamerat ka sisemiselt väga sarnased – kõige olulisemaks erisuseks on ilmastikukindlate tihendite puudumine K-500 kaameral. Lisaks sellele ei kuvata K-500 pildiotsijas punaseid autofookuspunkte ja sellel ei ole digitaalset loodi. Need on ainsad erinevused K-500 ja K-50 kaamera vahel. Kõik muud omadused ja andmed – 16.1 MP sensor, pildiprotsessor, autofookussüsteem, avar pildiotsija, 6 fps sarivõte, terava ja selge pildiga LCD-ekraan, valikurattad nii ees kui taga… on identsed. See tähendab, et Pentax pakub 499€ eest kaamerat, mis on peaaegu et paarsada eurot kallima kaamera omadustega. Just see – sama raha eest rohkem – on olnud Pentaxi trumbiks juba viimased 20 aastat.

Kuna ülaloleval pildil on esiplaanil hõbedane päästikunupp, siis tasub siin juttu teha teravustamisest. Teravustamispunkte on K-500 kaameral 11. Seda pole just palju – samas on ka konkurentide kaameratel teravustamispunkte sarnaselt. (Nikonil 11, Canonil 9, Sony`l 15). Pentax tõuseb siin aga esile nende teravustamispunktide kvaliteedi poolest. Nimelt on koguni 9 neist risttüüpi (cross-type) ehk sellised, mis oskavad eristada-tunnetada kontrastsust mõlemas suunas – horisontaalselt ja vertikaalselt. See tähendab, et risttüüpi punktid on tundlikumad kui tavalised punktid ja teravustavad – eriti just hämaramates valgusoludes – kiiremini. Ephotozine.com ülevaate andmetel teravustab K-500 koguni kiiremini, kui Pentaxi äsjane lipulaev K-5 (ning kuna K-5 on teravustamise poolest praktiliselt K-5 II aparaadiga identne, siis võib öelda, et K-500 teravustab paremini kui K-5 II).

Tugev kummeeritud pind on nii kaamera käepidemel kui ka paremal küljel. Käepide on Pentaxile omaselt sügav ja kindlustab hoidjale hea haarde.

Paremal küljel olevasse pessa saab sisestada USB-kaabli või AV kaabli (ei ole komplektis). Nagu näha, siis HDMI ühendusvõimalust kaameral ei ole. Vasakule küljele saab sisestada mälukaardi ning sealsamas allpool on paksu kummist luugi taga distantspäästiku pesa.

100% kaadri katvusega pentaprismaga pildiotsija kõrval tuleb esile tõsta LCD-ekraani. Samuti nagu Nikon D3200 peegelkaameral on see ka Pentax K-500 aparaadil väga detailne ja selge. Seda seetõttu, et 480 000 piksli asemel näitab see ekraan menüükirjeid, pildistatud fotosid ja kadreeringut 920 000 piksliga. Aastal 2013 ei tohikski ausalt öeldes ühegi peegelkaamera LCD enam madalama lahutusvõimega olla.

Kes on harjunud pildistama kompaktkaamera-stiilis LCD-ekraanilt kadreerides, saab seda teha ka Pentax K-500 kaameraga. Selleks tuleb vajutada LV nuppu pildiotsija kõrval. Ekraanil on kenasti suurelt näha säriinfo koos prominentse skaalaga. Põhilisi seadeid saab muuta nelja-suuna nuppudega, kui aga siseneda alumise INFO nupu kaudu kiirvaliku menüüsse, lahkub kaamera kahjuks LCD-otsevaate režiimilt. See muudab LCD-otsevaatega pildistamise ebamugavamaks kui see ideaalis olla võiks. Teravustamine on aga LCD otsevaate režiimil tõepoolest üllatavalt kiire.

Filmirežiimil saab manuaalselt muuta nii säritust kui ka helisalvestuse tugevust.

Programmirattal on algtaseme kaameratele vägagi mitteomaselt olemas ka U1 ja U2 režiimid. Kasutajal on võimalik nende alla salvestada teatud säri- ja muud parameetrid, et siis sarnases olukorras olles kiirelt neidsamu seadeid programmiratta keeramise teel uuesti kasutada. Programmirattale on lisaks tavalistele särirežiimidele, filmireziimile ja SCN pildiprogrammidele ära toodud ka “B” ehk “Bulb” valik. See võimaldab pildistada pika säriajaga – nii, et säriaeg kestab täpselt nii kaua, kui kasutaja päästikut (või kaugpäästikut) all hoiab.

Üheks Pentax K-500 trumbiks on kaks valikuketast – üks ees ja teine tagaküljel. Need kettad muudavad seadete muutmise – eriti manuaalrežiimis pildistamise – eriti mugavaks ja kiireks. Sellist mugavust ei paku ei Canoni, Nikoni, ega ka Sony algtaseme kaamerad.

Kui välja arvata korpuse ilmastikukindlus, siis on Pentax K-500 kaameral on olemas kõik omadused, mis aste kõrgemal oleval vanema seeria K-30 kaameral: RAW faili tegemine pärast pildistamist, roheline nupp, AA akude kasutamine, sensorinihutusega kadreerimine ja säriavaprioriteet. Need K-30 kaamerast tehtud videod iseloomustavad seega hästi ka K-500 aparaati:

Paremal pool pildil on näha kiirvalikute menüü, mis avaneb, kui vajutada pildistamisrežiimil kaamera taga olevale INFO nupule. Sellest valikust saab siis suunanuppudega valida soovitud parameetri, mille väärtust saab tagumise valikukettaga muuta. OK nupule vajutades saab hetkel valitud parameetri valikud suuremalt ekraanile kuvada – nõnda ülal on kuvatud ekraanile suuremalt teravustamispunkti valikud.

Siin jõuame K-500 kaamera vaat et ainsa miinuse juurde. Nimelt – kui läbi optilise pildiotsija sisse vaadata, siis ei näidata meile seal otse kadreeringu peal teravustamispunktide asukohti:

Teravustamispunktide asukohad läbi pildiotsija vaadates	Vaade läbi K-500 kaamera pildiotsija – teravustamispunkte ei kuvata.

Pildiotsijas kuvatakse küll ülal kujutatud kadreerimise abijooned, kuid teravustamispunkte ennast ei näidata. Kui pildistaja teravustab kogu aeg keskmise punktiga, siis ei valmista see suurt probleemi sest kadreerimisjoonte järgi saab ta teravustada õigesse kohta ning teravustamise lukustusest annab märku roheline tuluke pildiotsija allääres. Samuti ei teki probleeme siis, kui kasutame automaatselt valitavaid punkte. Kui pildistamine nõuab aga täpset teravustamist optilise pildiotsija abil, tähendab teravustamispunktide mittekuvamine ebamugavamat pildistamist, sest äärmiste punktide asukohta on keerulisem hinnata. Hetkel valitud teravutamispunkti kuvatakse LCD-ekraanil:

 

Välklamp tõuseb üsna kõrgele kaamera kohale – see aitab muuseas vältida portreteeritavate punasilmsust. Välklambi avamiseks kasutatav nupp on välgupesa paremal küljel ja see toimib mehaaniliselt ehk ka siis, kui kaamera välja lülitatud on.

Alla 500€ maksev peegelkaamera pole kunagi enne nõnda võimekas olnud. Pentax K-500 sees on K-5 seest pärit 16.1MP CMOS sensor, mida hinnatakse üheks parema valgustundlikkuse ja dünaamilise ulatusega APS-C sensoriks üldse. Selle pildiotsijas on pentapeegli asemel avara vaatega pentaprisma. Selle tagaküljel on väga hea lahutusvõimega ja seega terava ja selge pildiga LCD-ekraan. Selle programmirattal on kasutaja poolt seadistatavad särirežiimid ja valikukettad on nii esi- kui ka tagaküljel. Teravustamine on ehk kiiremgi kui Pentaxi lipulaeval K-5 II. Boonuseks veel AA akude kasutamise võimalus, kaamerasisene värinastabilisaator, RAW failide tagantjärgi salvestamine ja nii edasi.

Aga miinused? Ainsana võib välja tuua aspekti, et võrreldes K-50 kaameraga ei kuvata pildiotsijas teravustamispunkte. See ei kujuta endast just erilist probleemi, kui sa pildistad alati keskmise teravustamispunktiga või lased kaameral punktid automaatselt valida. Kui sul aga tihti päris täpselt teravust paika seada vaja on, võib see punktide mitte kuvamine osutuda üsna tüütuks. Minu soovitus siinkohal on: mine ja proovi seda kaamerat poes. Vaata läbi pildiotsija, tee pilti… ja siis proovi samamoodi Pentax K-50 kaamerat, millel autofookuspunktid pildiotsijas olemas on. Kui sulle see teravustamispunktide asi seepeale probleeme ei tekita, siis oled endale leidnud kõige võimekama peegelkaamera kõige väiksema hinnaga.

 

(2538)