Fujifilm XF1 on kompaktkaamera, mida võib esmapilgul pelgalt ridikülikaunistuseks pidada. Pisike, võib isegi öelda et minimalistliku disainiga korpus, hõbedasest alumiiniumist detailid, nahkne pind… Kõik see jätab mulje aksessuaarist, mille juures pildistamisfunktsioon hoopis teisejärguline on.

Vale puha. XF1 kaameral on manuaalsäri võimalus, RAW faili pildistamine, kaks programmeeritavat funktsiooninuppu, kaks valikuratast, valgusjõuline f/ 1.8-4.9 maksimaalse avaga objektiiv ja tavalisest suurem 2/3″ EXR sensor. Teistest kaameratest eristab XF1 kompakti korpusest välja tõmmatav objektiiv ning mehaaniline suumimine objektiivirõnga abil. See üks 2012 aasta huvitavamaid kompaktkaameraid. Vaatame lähemalt:

Fujifilm XF1 olulisemad tehnilised andmed:

• 12 MP 2/3″ EXR CMOS sensor
• F1.8-4.9, 4X suumiga objektiiv. Ekvivalentse fookuskauguste ulatusega 25 – 100 mm
  • Sarnaselt Fujifilm X10 kaamerale on suumimine mehaaniline – objektiivi suumirõngast pöörates.
• Optiline pildistabilisaator
• 3″ LCD-ekraan, 460 000 px
• Manuaalse särijuhtimise võimalus, RAW fail
  • ISO ulatus 100 – 12800 alates ISO 4000ndest vähendatakse pildi suurust kvaliteedi tõstmise eesmärgil
• Töövalmis 0.55 sekundiga. Autofookuse kiirus umbes 0.16 sek
• Digifiltrid
• 360-kraadi panoraamvõte
• Kaamerasisene RAW konvertimine JPEG failiks
• Salvestab Full HD videot 1080/30p optilise suumi võimalusega
• 300 säritust ühe laadimiskorraga

Kohe karpi lahti tehes näeme õpetussõnu selle kohta, kuidas kaamerat käima panna. Tõepoolest – ilma juhendita kuluks selle nipi leidmisele ilmselt üksjagu aega.

Karbis on: Fujifilm XF1 kompaktkaamera, laadimisadapter, adapteri pistik, USB kaabel, liitiumaku, randmepael, kasutusjuhendid ja tarkvara-CD.

XF1 laenab oma disaini 70-ndate filmiga töötavatelt kompaktkaameratelt. Esikülge ilmestavad puhtad pinnad – nahkne kate keskel, hõbedaselt küütlevast alumiiniumist alumine ja ülemine osa, keskel metalne objektiiviring.

Aku ja mälukaart – nagu kompaktkaamerail tavaks – mahutuvad ühte pessa kaamera all.

XF1 käimapanekuks ei ole vaja vajutada ühtegi nuppu ega lükata lülitit. Selle asemel tuleb objektiivi kaamera kere seest umbes sentimeetri jagu välja tõmmata ning seejärel seda päripäeva keerata.

 Kui  objektiiv päripäeva keerates fookusvahemikku lukustub, lülitub kaamera sisse. Sellise käivitusviisi plussiks on manuaalne suum. Kui tavaliselt on kompaktkaameratel elektrooniline suum, mis toimib päästiku ümber olevat rõngast vasakule-paremale liigutades, siis siin saab suumida objektiivi suumirõnga abil. See võimaldab kiiremat ja täpsemat fookuskauguse muutmist. Kui tavaliselt nõuaks mehaaniline suum üsna suurt kaamerat, siis siin on keresse pakitav objektiiv võimaldanud hoida kaamera mõõtmed üsna väikesed. Niiviisi objektiivi kaamerast välja tõmmates läheb aga aparaadi pildistamisvalmis seadmiseks rohkem aega kui tavapäraselt.

Kaamera tagaküljel on mehaaniliselt toimiv päästik, mille vasakule nihutamise toimel kargab oma pesast välja välklamp. Teisel pool kolmetollist LCD-ekraani on valikuratas, millel on alla vajutades ka nupufunktsioon. Manuaalrežiimis saab sellega näiteks muuta ava ning säriaega. Vajutusega saab ühe või teise parameetri aktiivseks muuta. Allpool, neljasuunalise nupu ümber on veel teinegi valikuratas. All paremal on E-Fn nupp, mis funktsioneerib umbes samamoodi nagu enamike kaamerate Q- nupp ehk kiirvalikunupp.

E-Fn nupule vajutades saavad tagaküljel olevad nupud (v.a kaks alumist) uued funktsioonid. Neid uusi funktsioone näidatakse ekraanil. Kui näiteks vajutada neljasuunalise nupu ülemist osa (parempoolsel pildil), saab valida mitmesuguste sarivõtete ja kahvelduste vahel. Vaata aga vaata – isegi ISO kahveldus on olemas o_O. Muljetavaldav on veel see, et E-Fn poolt nuppudele antavaid funktsioone saab menüüst ise määrata.

Nahkne kate ulatub eest külgedele ja taha nii et kogu kaamera keskmine osa on sellega kaetud. Vasakpoolsel küljel on kaks ühenduspesa – HDMI ja USB. Paremal on puhas plats.

Olgugi et XF1 on valmistatud metallist, ei ole see materjal magneesiumsulam, mis kallima klassi hübriid- ja peegelkaameratele tummise oleku ja kaalukuse annab. XF1 on – alumiiniumkorpusest hoolimata – üsna kerge. Õhukesest metallist valmistatud objektiivi konstruktsioon jätab isegi üsna plekise mulje.

Metalne pinnaviimistlus korpuse üla- ja alaosas on aga väga ilus.

XF1 pildikvaliteeti on ülevaadetes üldiselt kiidetud. Eks siin on oma sõna öelda sensoril, mis on pisut suurem, kui lähimatel rivaalidel Canon PowerShot S110 527.65€ või Panasonic Lumix LX7 385.32€. Kui aga objektiivi valgusjõulisusest rääkida, siis ei ole kõrgema klassi kompaktkaamerate vallas rivaali Panasonicule, kelle LX7 avavahemik on muljetavaldavad f/1.4 – 2.3. Fujifilmi XF1 ekvivalentseks näitajaks on f/1.8-4.9.

XF1 selge ja konkreetne menüüsüsteem mulle meeldib.

XF1 kaameral oleks justkui nagu kõik olemas – kõrgema klassi kompaktkaamerale omased funktsioonid, paindlik parameetrite seadistamise võimalus isegi manuaalrežiimis, kompaktkaamera kohta väga hea teravustamiskiirus ning – toetudes veebist loetud ülevaadetele – ka hea pildikvaliteet. Midagi selle kaamera juures mind aga häirib – niivõrd palju, et ma XF1 asemel kahtlusteta Panasonic LX7 385.32€ või siis Canoni S110 kaamera valiksin. Ilmselt on minu jaoks häirivaks faktoriks esiteks korpuse blingiv välimus ja kerge kaal ning teiseks objektiivi plekine ja ebaharilik (ebamugav?) konstruktsioon. Paljude jaoks võivad need kaks omadust aga hoopis plussideks olla. Kui sina arvad, et oled üks neist, siis oled ehk leidnud endale ideaalse kaamera.

(1300)