Põhimõte sülearvutist, mis oleks pisike ja hea kaasas kanda, millel oleks võimalikult vähe liikuvaid osi ja mis suudaks oma kiirusega igapäevatoimetusi tehes sammu pidada ka suuremate sülearvutitega ei ole iseenesest midagi uut.

Väikesed arvutid kümme aastat tagasi ja praegu

Juba umbes kümme aastat tagasi, kui üks “tavaline” sülearvuti nägi tänapäevastega võrreldes välja koletult suur ja koletult kallis, tootis firma nimega Psion sülearvuteid, mis olid kerged, väiksed, millega sai läbi viia primaarseid igapäevaseid operatsioone ning mille aku kestis kaua.

Siis aga muutusid ka need tänapäeva mõistes ülisuured “tavalised” sülearvutid üha suuremaks, inimesed olid vägagi huvitatud võimalikult võimsast protsessorist ning suurest mälumahust ning väikesed sülearvutid kadusid silmapiirilt.

Eelmise aasta lõpul tõi aga Asus turule sülearvuti Eee PC 4G 227.36€ 701. See sai pisikeste arvutite comebacki alguseks. Tänaseks on Asus tootnud kokku 10 erinevat Eee PC mudelit, olles sellise tulemusega hetkel teistest arvutitootjatest kaugel ees. Peagi on oodata Delli esileastumist – augustikuus võib oodata väikest läpakat nimega Dell E. Hiljuti jõudis mudeliga “Aspire One” väikeste sülearvutite turule ka Acer.

Sülearvuti vs netbook

Asus ütleb, et Aspire One 761.48€ ei ole sülearvuti. Tõele au andes ei ole see sõna tõepoolest päris adekvaatne iseloomustamaks Aspire One või Eee PC 603.64€ tüüpi arvuteid.

Veebruaris 2008 tegi maailma juhtiv mikroprotsessorite tootja Intel ettepaneku hakata kasutama sõna “netbook“. Nii ahvatlev kui see ka ei ole, ei püüa ma seda sõna siin asendada eestikeelse terminiga vaid jään inglisekeelse juurde.

Netbook on Inteli sõnul keskmisest väiksemate mõõtudega, kerge, umbes 8-10 tollise ekraaniga, ja odav sülearvuti, mis on optimeeritud vaid põhiliste igapäevaste arvutis läbiviidavate tegevuste jaoks nagu näiteks veebis surfamine, tekstiredaktorite kasutamine, muusika kuulamine, videote vaatamine jne.

Sellise suunitluse tõttu ei ole püsi- ja muutmälud, protsessorite jõudlused ja ühenduvusvõimalused sellistel arvutitel võrreldavad tavaliste sülearvutitega ja ei peagi olema. Nende suunitlus on hoopis teistsugune ning seega on uus kategooria “netbook” täiesti põhjendatud ja tarvilik.

Netbook kasutab kõvaketta asemel SSD ketast

Suur erinevus netbooki ja tavalise sülearvuti vahel on püsimälu. Tavalised läpakad kasutavad andmete salvestamiseks ja hoiustamiseks kõvakettaid. Kõvaketas on eelkõige mehaaniline seadeldis.

Nagu nimigi ütleb, on selle sees ketas, mis andmete lugemise või kirjutamise ajal keerleb justkui nagu cd-plaat cd-rom seadmes. See liikumine tekitabki vanemate kõvaketaste puhul sellist iseloomulikku ragisevat häält.

Netbookides kasutatakse andmete salvestamiseks, lugemiseks ja hoiustamiseks reeglina SSD (ingl. k. Solid State Drive) ketast. SSD kettal ei ole liikuvaid osi. Ta töötab samal põhimõttel ja kasutab samamoodi Flash mälu, nagu tavaline USB mälupulk või fotoaparaatidesse sisestatav SD mälukaart.

SSD ketta eelised võrreldes kõvakettaga

SSD ketta põhilised eelised kõvaketta ees tulenevad eelpoolnimetatud erinevusest, mis seisnes selles, et kõvakettal on sees liikuvad osad kuid SSD kettal liikuvaid osi ei ole. Selle tõttu:

1. SSD ketas on vaiksem kui kõvaketas
2. SSD ketas võtab korpuses vähem ruumi kui kõvaketas
3. Kui tavalise kõvakettaga sülearvuti tugevalt vastu maad visata on suur tõenäosus, et kõvakettal olevate andmete taastamine on kas võimatu või siis üpris kallis lõbu. SSD kettaga arvuti võita maha visata nii, et ekraan ja korpus purunevad. Ketta võite aga pookida uude arvutisse ning häda pole tal midagi.
4. Kõvaketas peab enne andmete lugemist kõigepealt pöörlema hakkama, lugejanõel peab võtma kettal õige positsiooni – kõik see võtab aega. SSD kettas ei ole liikuvaid osi ning andmeteni jõudmine kettal on seetõttu kiirem. See avaldub näiteks arvuti käivitumise kiiruses.
5. Väikse mälumahuga SSD ketas on energiasäästlikum, kui kõvaketas

SSD ketta puudused võrreldes kõvakettaga

1. SSD ketast on kallim toota kui kõvaketast
2. SSD ketaste mälumahud ei ole nii suured, kui kõvaketaste puhul.
3. SSD kettad on mehhaaniliste rikete asemel vastuvõtlikud elektrilistele ja magnetilistele riketele.
4. SSD ketastel on aeglasem kirjutamiskiirus.

Miks ja kes peaks endale ostma netbooki?

Tundub, et netbook on nišitoode – vajalik vaid inimestele, kes vajavad arvutit eelkõige internetis käimiseks ning kes vahel sellega ka muud pisikest asja ajavad. Nii see ongi. Aga nagu on välja tulnud, on see nišš koletu suur.

Kui palju näiteks teate teie inimesi, kes oma arvutit muuks ei kasuta, kui ainult veebis surfamiseks, muusika kuulamiseks, videote vaatamiseks ja tekstiredaktorite kasutamiseks? Mina tean neid väga palju. Ning kui arvesse võtta netbooki väga soodsat hinda ning mobiilsust siis soovitaksin ma seda paljudele oma arvutit-mitte-nii-hästi-tundvatele sõpradele.

Boonuseks on veel see, et Netbook`id on reeglina varustatud Linuxi operatsioonisüsteemiga, milles on päris algajal kordades lihtsam navigeerida, kui protsessorijõudlust söövas ning algajale vajaminematuid funktsioone täispikitud Windows XP operatsioonisüsteemis.

Inimestele, kes kasutavad arvutit vaid maili lugemiseks, muusika kuulamiseks ja vahel ka trükkimiseks, ning kellele meeldib arvutit kõikjal endaga kaasas kanda, võivad soodsate hindadega netbookid osutuda ideaalseks ja optimaalseks valikuks.

Samas sobib netbook väga hästi nn back-up arvutiks tavalise lauaarvuti juurde. Peale kõige muu on need väiksed masinad ka üpris stiilse väljanägemisega. Vaadake järgi:

Acer Aspire One 761.48€. Asus Eee PC.

(284)