Eile õhtul jalutas päike Eesti kohalt lääne poole ning vaatas alla USA lääneranniku peale. Ja hea oli, et ta seda tegi. Nii sai Apple lõpuks ometi päevavalgele tuua kauaoodatud uued MacBookid.

Palju kuulujutte oli liikvel nende uute masinate kohta. Üks rääkimas uuest tootmisprotsessist ja alumiiniumkorpusest, teine odavast hinnast, kolmas iNetBook`ist ja neljas Steve Jobsi kõhnadest karvastest säärtest.

Kõhnad on need tal küll, aga see-eest energiat täis. Eile õhtul hekseldas Apple`i tegevjuht laval edasi-tagasi ja enamik kuulujutte said kinnituse. Mõni rohkem, mõni vähem.

Esiteks on uute MacBookide korpuse pealmine osa tõepoolest välja lõigatud ühestainsast alumiiniumtahvlist. Teiseks on – vastavalt ootustele – kõige lahjema konfiguratsiooniga MacBooki hinda küll langetatud, kuid mitte nii palju kui analüütikud algselt arvasid.

Uued mudelid

Jobs alustas oma esitlust kõige odavama MacBook mudeliga. Selleks on juba vana olija 863.15€ – valgest plastikust korpusega MacBook. 13,3″ ekraaniga, 1 GB RAM`i ja 120 GB kõvakettaga mudel. Uueks teeb selle masina veidi soodsam hind. Senise 1099$ asemel kuulutati uueks hinnaks 999$. Ülejäänud viis mudelit on juba uued ning alumiiniumist korpustega.

MacBook sülearvuteid on kaks mudelit. esimene 2,0 Ghz protsessoriga ning 160 GB kõvakettaga. Teine 2,4 Ghz protsessoriga ning 250 GB kõvakettaga. Kallimal variandil on klaviatuur tagant valgustatud. Ülejäänud näitajad on neil kahel identsed.

Mac Book Pro sülearvuteid on kolm mudelit. Kaks neist 15″- ja üks 17″ ekraanidega. Erinevad need teineteisest protsessorite võimsuse, muutmälu, kõvaketta mahu ning graafikakaardi võimsuse poolest. Hind ka muidugi mõista. 17-tolline mudel erineb aste allpool olevast suguvennast vaid suurema ekraanipinna poolest.

Korpus

Uute MacBookide korpused on lõigatud välja ühestainsast alumiiniumplaadist. Tänu sellele olevat arvuti kest senisest õhem kuid samas tugevam. Võrreldes tavalise sülearvutiga on uute MacBookide keredel vähem eraldiseisvaid osi ning kinnituskruve ning seega vähem võimalusi, et midagi aja jooksul logisema hakkaks.

Mõlemad – nii MacBook kui MacBook Pro korpused on oma eelkäijaist õhemad. Arvuti paksuseks on vaid 3,7 cm. MacBook on oma plastikust valmistatud eelkäijast umbkaudu veerand kg kergem. MacBook Pro on oma eellasest karva võrra raskem.

Trackpad

Apple on oma sülearvutite trackpadid täielikult ümber disaininud. Need on nüüd klaasist, umbes 39% suuremad kui seni ning nende juures ei ole enam hiireklahvide funktsioone täitvaid nuppe. Uute MacBookide trackpad toimib ise nupuna – seda saab alla vajutada.

Sarnaselt iPodi või iPhone`i puutetundlikule ekraanile tunneb uute MacBookide trackpad ära mitmesuguseid sellel näppudega tehtavaid liigutusi, teab, kas teda puudutatakse ühe või nelja sõrmega ning reageerib vastavalt.

Ekraan

Uute MacBookide ekraanid on LED-valgustusega.

See tähendab, et ekraan ei pea eelnevalt soojenema et sinna miskit kuvada, vaid hakkab kaant kergitades kohe pilti näitama. LED-valgustusega ekraan vajab töötamiseks vähem energiat ning toob värvid esile kirkamalt ja kontuurid selgemalt.

Ekraani juures on pahaks pandud sellele kantud superläikivat peegelpinda. Päikeselisel suvepäeval võib sellest läbi vaatamine tõsiseid probleeme põhjustada.

Riistvara

Apple on oma uutes sülearvutites Inteli graafikakaardid Nvidia omade vastu vahetanud.

Ka kiibistik on neis nüüd Nvidia oma. Protsessor – tänu taevale – on jätkuvalt vana hea Intel.

Steve Jobsi sõnul on Nvidia GeForce 9400 M graafikakaardid koguni viis korda kiiremad kui seni Apple`i sülearvutites kasutatud eksemplarid. Samas on kõige odavamal alumiiniumist korpusega MacBookil 2,0 Ghz protsessor – tema eellasel – täpselt sama hinda maksnud plastikust MacBook`il oli aga 2,4 Ghz protsessor. Ja nagu ülalolevast tabelist näha võib, on isegi 999$ mudeli protsessoril veidi rohkem võimsust kui tema veidi vanemal vennal.

Uute macBookide operatiivmälu algab 2GB-st. tegemist on 1066MHz DDR3 mäluga, mis on vaksa võrra kiirem, kui eelmistes mudelites kasutusel olnud 667MHz DDR2. Odavaima alumiiniummudeli kaotuse protsessorivõimsuses teevad võidud graafikakaardi võimsuses ja RAM`i kiiruses tasa, aga see on ka kõik.

Turusituatsioon ja suhtumine netbookidesse

Alates sülearvutiürituse kutsete välja saatmisest eelmisel neljapäeval oli Apple`i aktsia eilseks tõusnud koguni 20%. Pärast faktide selginemist langes see aga kohe viis protsenti.

Paljud analüütikud olid oodanud, et Apple esitletavad sülearvutid saavad olema märksa odavama hinnaga. Kõige odavama mudeli hinnaks ennustati 899$. Nagu ülal mainitud, vähendas Apple vaid ühe mudeli hinda – ja sedagi vaid 100 dollarit. Kõige odavam uus sülearvuti maksab aga koguni 200$ enam kui eelmise nädala odavaim mudel.

Niisiis on Apple hoolimata majanduslangusest siiski otsustanud jätkata oma valitud teekonda, valmistades viimse piirini läbimõeldud, kvaliteetseid ja seega ka kalleid arvuteid. Miks mitte aga valmistada üks mõõtmetelt väike, vähemate jubinate, väiksemate tehniliste andmetega, kuid hinnalt soodne netbooki-laadne arvuti? Stiil ja elegants võivad ju jääda.

Netbookide kohta esitati eile õhtul Steve Jobsile ka küsimus, millele ta vastas, et see olevat alles uus valdkond mis ei pruugi osutuda jätkusuutlikuks.

Põhjus, miks Apple ei saa kiirelt reageerida ning turule paisata mingit toodet mis ei pruugi kesta üle paari hooaja, seisneb tema tootearenduses. Sellele kulub Apple`il hulga rohkem raha kui teistel arvutitootjatel ning sellepärast ei olegi mõtet töötada välja uut toodet, mis aasta-paari pärast enam ei müüks. Kiirelt millegi koleda kokkuklopsimine ei ole aga Apple`i stiil ning halvendaks firma mainet kõvasti.

Ja Lõpetuseks – Viis Apple`i edu saladust:

“Siia tasub teinekordki tulla”, pomises päike endamisi ning jätkas oma lõputut teekonda, jättes California kaugele selja taha. “Homme võib-olla astun jälle läbi…”

(201)