Konedeks nimetasid soomlased oma tõhusaid kuulipildujaid, millega nad Teises maailmasõjas oma vastasele kõvasti peavalu valmistasid. Ei tea kas sellest ajendatuna on ka Roccat oma kõige kõvema hiire samamoodi nimetanud.
Roccat Kone hiir oli selle Saksa ettevõtte üldse kõige esimene toode, mis suure pauguga 10 aastat tagasi valmis ja kohe arvutimängurite seas populaarseks sai. Selle kümne aasta jooksul on Kone hiirest toodetud palju erinevaid versioone, mis küll disaini poolest kõik seda esimest relva meenutasid. Nüüd on aga Kone täitsa uus – nii seest kui ka väljast, nuppude kui ka üldise disaini poolest. Saage tuttavaks: Roccat Kone Aimo.
Kone Aimo ei ole Roccati kõige uhkem hiir. Selle tiitli haarab enesele juhtmevaba Leadr (vaata karbist-välja postitust siin), millele sekundeerivad kohandatavate nuppudega Nyth ja eriliste lülitite-slaideritega Tyon.
Kone Aimo hiirel selliseid spetsiaalseid võimeid ei ole. Aga ei peagi olema, sest Kone on ikkagi põhjamaa lihtne relv, mitte ameerikamaa keeruline transformer või õhus hõljuv raudmees. Kone Aimo ongi mängurihiir selle kõige puhtamal kujul. Sellel on mõistlik arv nuppe ja mitmesuunaliselt toimiv rullik. See on raske ja kogukas nagu muistne viiking ja kauni LED-valgustusega nagu oleks virmalised kumamas Väinamöise põlvel praguneva munakoore vahelt.
Karbist leiab Kone Aimo hiirele lisaks veel kiirjuhendi ja kolm Roccati kleepsu. Kone Aimo on Photopointis olemas kolmes erinevas värvitoonis: must, hall ja valge. Siin võtame karbist välja halli värvi hiire.
Ma arvan, et Kone Aimo on Roccati kõige ilusam hiir. Sarnaselt Nyth hiirele ja Horde Aimo klaviatuurile on see disainitud justkui kahekihiliseks. Tekib mulje, nagu oleks hiire peal õhuke hall koor, mille alt kumab mitmevärviline valgus. Tavaliselt ma hiirte puhul LED-valgustusest eriti lugu ei pea, kuid siin on teisiti, sest just see LED-valgus muudab Kone Aimo hiire ilusaks. Valgustus on siin tavalisega võrreldes hoopis teise kvaliteediastmega, väga hästi näha ka normaalselt valgustatud ruumis ja üldse mitte häiriv.
Roccat Kone Aimo on täiustatud versioon senisest Roccat Kone EMP hiirest. Visuaalselt on need kaks täitsa erinevat hiirt, kuid peos tunduvad hästi sarnased.
- Kone EMP mudelil ei ole EasyShift pöidlanuppu
- Kone Aimo vasakpoolsed edasi-tagasi nupud on suuremad ja lihtsamini vajutatavad (mõnel juhul võib see siiski olla ka miinuseks, kui mängus küljenupp tahtmatult alla vajutub)
- Väike erinevus on tunda hiirt peos hoides. Nimelt tundub Kone Aimo pöidlaõnarus pisut sügavam ja hiirt hoidva käe haare tänu sellele kindlam
- Kone Aimo hiir on pisut raskem kui Kone EMP.
Need hiired maksavad selle artikli kirjutamise hetkel Photopointis praktiliselt sama palju. Mina ise otsustaksin kindlasti Kone Aimo kasuks, sest selle küljenuppe on lihtsam vajutada ja EasyShift nupp toob rohkem funktsionaalsust. Samuti meeldib mulle rohkem Kone Aimo disain.
Kone Aimo vasakul küljel on suured ja pöidlaga hästi ligi pääsetavad edasi-tagasi nupud. Need näevad välja, nagu saaks neid sarnaselt Nyth hiirele eemaldada ja midagi muud asemele 3D-printida. Tegelikult on need oma kohale fikseeritud. Pöidlaõnaruse all on EasyShift nupp, mida all hoides omistatakse ülejäänud hiire nuppudele mingi muu (draiverist seadistatav) funktsioon. Näiteks saab siis rullikuga helitugevust muuta vms.
Hiire paremal küljel oleks justkui mingi väljaulatuv kühmuke. See pole siiski nupp, vaid kõigest tasakaalustav disainielement.
Kone Aimo pealmisel küljel on lisaks parem-vasak klahvidele veel ka suur kummeeritud rullik mida saab alla vajutada ja ka kahele poole küljele klikkida. Kahele poole kõrvale vajutusi on nimetissõrmega lihtne sooritada ja kerimine toimib hästi väljendunud asmtetena. Roccati hiirte rullikud on ülimugavad ja toimivad paemini kui ühelgi teisel hiirel, mida ma proovinud olen.
Kaks nuppu rulliku ees on vaikimisi seadistatud muutma hiire tundlikkust kuid soovi korral saab need draiverist ümber programmeerida tegemaks praktiliselt mida iganes.
Hiire esiküljel on suur Roccati logo – see ei ole valgustatud vaid lihtsat hõbedase joonega korpusele maalitud.
Kui seni on Kone hiirte klahvid olnud siledad, siis Aimo mudelil on need Razeri eeskujul õige vähe sissepoole nõgusad ja ulatuvad kuni päris hiire äärteni. See lisab kindlasti vajutusmugavust. Ilmselt küll disaini tõttu on klahvi äär rulliku juurest pisut tõstetud. Praktiline väärtus võib sellel disainilahendusel aga samuti olla – kui energiajooki kogemata hiire peale soriseb, siis ehk ei valgu see rullikuavast sisse.
LED-valgustus on kahtlemata Kone Aimo kõige silmatorkavam omadus. Koos kihilise disainiga muudab see hiire eriti efektseks ja pilkupüüdvaks. Värvide vaheldumist ja tooni saab muuta Swarm draiverist. Vaikimisi otsustab hiir ise ei-tea-mille järgi kas kumada punakasoranzilt või rohekalt, kui aga pöidlaga alumist EasyShift nuppu all hoida, siis värvub hiir siniseks, andes sellega märku et nuppudel on nüüd alternatiivne funktsioon.
Kone Aimo LED-valgustus on märksa rafineeritum kui esmapilgul tunduda võib. Külgmine valgusriba koosneb kahest eraldi osast: peenike kulgeb hiire esiosast küljenuppude taha välja. Laiem valgusala on otse küljenuppude juures. Need kaks ala helendavad erineva värviga. Lisaks on erinevad värvid eristatavad peenikese valgusriba peal ja kõik need LED-lambid on seadistatud vaikselt vahelduma nii et tekiks sulnis virmalisi meenutav efekt.
“Aimo” nimetusega tähistab Roccat tegelikult enda nö intellinegtset valgustussüsteemi. See süsteem pidavat “intuitiivselt ja orgaaniliselt kasutamisele reageerima” ning “kohandama end mängija tegevusega ja muutuma kasutamise käigus aina enam dünaamiliseks ja nüansirikkamaks”. Teoorias peaks hiire valgustus siis ilmselt vastavalt kasutamise intensiivsusele aeglasemaks/kiiremaks ja mahedamaks/kärtsumaks muutuma. Praktikas aga ei saa aga tegelikult keegi pihta, kuidas ja milliste seaduspärasuste alusel see valgustus toimib ja areneb. Kõigis ülevaadetes, mida ma veebist lugenud olen, kirjutatakse et valgustus tundub muutuvat täiesti suvaliselt.
Olgu selle intelligentsusega, kuidas on. Hea teada, et kõik Aimo-valgustussüsteemiga Roccati seadmed (Kone Aimo, Horde Aimo ja Khan Aimo) särama panna ühes taktis ja ühes toonis. See on juba natuke konkreetsem ja paremini ette kujutatav Aimo valgustussüsteemi hüve.
Mängurihiirte sensorid (vähemalt kallimatel isenditel) on tänapäeval nii arenenud, et toimivad kõik ühtviisi hästi ja veel sadu korda pareminigi, kui reaalsuses vaja. Sellepärast ei ole hiire sensor enam ostuotsuse juures olulisel kohal. Roccat Kone Aimo uhke Owl-Eye nimeline sensor pole mitte lasersensor vaid hoopis optiline. 15 aastat tagasi oleks olnud mõeldamatu, et tippklassi mängurihiirel ei ole lasersensorit. Tänapäeval pole aga vahet. Kone Aimo sensori tundlikkust saab seadistada 100-12000 DPI. Roccat soovitab aga kasutada tundlikkust vahemikus 400-3000.
Kone Aimo 1.8 m pikkune USB-kaabel on nailonsukas ja tundub jäigem kui näiteks Kone EMP hiirel või Khan kõrvaklappidel.
10 aasta eest Kone hiirega alanud Roccati edulugu jätkub, sest Kone Aimo hiirele on raske midagi ette heita. Selle LED-valgustus harmoneerub korpuse disainiga niivõrd õnnestunult, et võib meeldida ka neile, kes seni säravatest hiirtest eemale hoidnud on. EasyShift pöidlanupu lisamine muudab Kone veel võimsamaks kahekordistades hoobilt kõikide nuppude – kaasa arvatud rulliku – funktsioonid. Ainult väiksemate käte jaoks ei pruugi Kone Aimo sobida, sest tegemist on kindlasti ühe suurima ja raskemaga kõikide mängurihiirte seas. Põhjamaa mehepoegade rohmakate kämmalde jaoks loodud.
(601)
- 8-nupuline mängurihiir
- Roccat Owl-Eye optiline sensor
- Ülitäpne – kuni 12 000 dpi – optiline sensor
- Uuenduslik seadistatav valgustus
- Suur sisemälu makrode ja seadistuste talletamiseks
- 8-nupuline mängurihiir
- Roccat Owl-Eye optiline sensor
- Ülitäpne – kuni 12 000 dpi – optiline sensor
- Uuenduslik seadistatav valgustus
- Suur sisemälu makrode ja seadistuste talletamiseks
- 8-nupuline mängurihiir
- Roccat Owl-Eye optiline sensor
- Ülitäpne – kuni 12 000 dpi – optiline sensor
- Uuenduslik seadistatav valgustus
- Suur sisemälu makrode ja seadistuste talletamiseks
Kommentaarid