©tekst Ildar Kamaev. Thetechnorat
21.sajandil hakkavad igapäevaselt kasutatavad esemed muutuma üha nutikamaks: peaagu igal aastal ilmub lagedale uut tüüpi nutiseade. Inimesed kasutavad igapäevaselt oma nutitelefone, sõidavad nutiautodega, elavad nutikates majades, vaatavad nutitelerist nutisaateid ja vannitubades on neil nutikad WC-potid.
Selles artiklis kirjutan ma veel ühest nutiseadmest, mis on viimasel ajal populaarsust koguma hakanud – nutikell. Püüan anda hea ülevaate sellest, mis on nutikella plussid ja miinused ning üritan leida vastust küsimusele, kas meil on seda üldse vaja.
Mis on nutikell?
Alustuseks seletan lahti, mis on nutikell. Nutikell on käe peal kantav elektrooniline seade, mis lisaks aja näitamisele täidab hulgaliselt teisi funktsioone, alustades sellest, et see võib toimida kui kalkulaator ja lõpetades sellega, et toimib kui täisväärtuslik mobiiltelefon (olenevalt kella mudelist). Nutikelladesse on sisse ehitatud protsessorid, RAM-d, mälu, laetav aku… Lisaks võib nutikella seest – olenevalt mudelist – leida ka kaamera, termomeetri, kiiruse ja kiirendusemõõtja, GPS-navigatoori ja muudki huvitavat.
Lühidalt nutikella ajaloost
- Esimene elektrooniline käekell, mis tegi lisaks aja näitamise ka muud, loodi 1972. aastal. Kell kandis nime “Pulsar” ja selle loojaks oli ettevõte nimega Hamilton Watch Company
- 1983. aastal hakkas Jaapani ettevõte Seiko tootma siiamaani populaarseid elektroonilisi käekell-kalkulaatoreid. Aja jooksul muutus Seiko käekellade funktsioonide arv üha suuremaks
- Läbimurre nutikellade vallas toimus 2000. aastal, mil IBM tutvustas maailmale oma käekella prototüüpi, mille „ajju“ oli paigutatud Linuxi OS
- 2002-2012. aastani suuri muutusi selles valdkonnas rohkem ei esinenud. Vahepeal on loodud suurel hulgal erinevaid nutikellade mudeleid, nii häid kui halbu, nii operatsioonisüsteemidega kui ka ilma nendeta, nii kasulike funktsioonidega kui ka täiesti kasututega. Aja jooksul hakkas tehnikamaailma selles valdkonnas kõik tasapisi hääbuma. Taolisi kelli hakkati ostma üha vähem ning kui väheneb nõudlus, väheneb ka tootmine. Üha enam ettevõtteid hakkas lõpetama nutikellade tootmise ning arvati, et nutikellad vajuvad unustuste hõlma
- Olukord muutus 2012.aastal, mil Sony esitles oma uut toodet: “Sony Smartwatch“. Sellega panu Sony aluse teise põlvkonna nutikelladele.
Praegust, 2013. aastat võib tehnikamaailmas pidada nutikellade aastaks, mil iga suurem elektroonikaettevõte plaanib luua omaenda nutikella. Praegusel ajal on nutikellade valmistamiseks vajalikud osad suhteliselt odavad ja väiksemõõdulised ning nende kellade potentsiaalsed ostjad omavad nutitelefoni või tahvelarvutit, mis käekellaga ühenduvad.
Nutikellade plussid
Nagu igal asjal, on ka nutikellal tavakasutaja jaoks nii miinuseid kui ka plusse. Alustagem plussidest:
- Uue põlvkonna nutikellade loomine on väga keerukas protsess. Peab ju taoline seade olema võimalikult kerge, väike, energiasäästlik, funktsionaalne ja võimas, et pälvida tarbija tähelepanu. Seetõttu on paratamatu, et nutikellade loomisega kaasneb ka tehnoloogia üldine areng. Kui mängus on sellised tegijad nagu Sony, Apple, Samsung, Acer, Google ja Microsoft siis arvatavasti järgneva paari aasta jooksul toimub väga suur läbimurre nutikellade ja kogu tehnika vallas. Konkurents sunnib ettevõtteid üha rohkem investeerima tootearendusse ning kasutama moodsamaid tehnoloogiaid oma toote arendamiseks. Nutikellade valmistamiseks kasutatavat tehnoloogiat võidakse hakkata kasutama ka teiste seadmete tootmisel
- Nutikell võib olla tõesti kasulikuks vidinaks tõsise spordiharrastaja või matkaja jaoks. Sellised rakendused nagu kompass, GPS navigatoor, sammulugeja jm. rakendused muudavad nutikella kasulikuks ja ihaldusväärseks esemeks.
Nutikellade miinused
- Nutikell on seade, mida kasutaja kannab suurema osa ajast endaga kaasas ja see ei ole üldjuhul väliskeskkonna tegurite (niiskus, tolm, mustus, löögid, põrutused, temperatuuri muutused) eest eriti hästi kaitstud. Seega võib taoline seade väga kergesti katki minna
- Praeguse aja ei ole nutikellad eriti funktsionaalsed ja juhul kui funktsioonid toimivadki, siis mitte alati kõige paremini. Selleks, et käekell toimiks normaalselt on vaja piisavalt võimast riistvara, kuid võimas riistvara vajab palju ruumi, elektrienergiat, see eraldab palju soojust ning sellised osad kaaluvad oma paarkümmend grammi. Praegu maksaks kerge, väiksemõõdulise, funktsionaalse ja energiasäästliku nutikella tootmine liiga palju ning tavainimene üldjuhul ei osta nutitelefonile lisaseadet, mis maksab rohkem kui telefon ise
- Praegu turul olevad teise põlvkonna nutikellad on justkui imikud, väliselt on nad armsad ja ilusad, neil on isegi paar „head“ funktsiooni olemas, kuid nutikell muutub täiesti kasutuks ja abituks ilma ühenduseta nutitelefoniga, just nagu järelvalveta jäänud laps. Nutikell on hetkel kõigest ilus aksessuaar nutitelefoni jaoks, mis iseenesest võib näidata ainult kellaaega (kui sedagi), ülejäänute funktsioonide toimimiseks on vaja ühendust nutitelefoniga. Pealegi kulutavad nutikellad töötamisel nii enda kui ka nutitelefoni akuresursse
- Mõningad nutikellade funktsioonidest on kasutud. Toon näiteks välja hiljuti turule ilmunud Šveitsi käekella Hyetis Crossbow, millel on sisse ehitatud 41-megapiksline kaamera. Ma tahaksin näha inimest, kes teeks sellise käekellaga perepilti või iseendast pilti. Või kes üleüldse teeks mingisugust pilti, kasutades kella sisse ehitatud kaamerat? Ehk mõned spiooni-märulite fännid. Teiseks näiteks toon välja Sony Smartwatch-i. Sellel nutikellale saab paigutada iseseisvalt väga palju rakendusi ja muuta sellisel viisil nutikell isikupärasemaks ja funktsionaalsemaks. Probleemiks on see, et enamik nendest rakendustest ei sobi käekella jaoks. Milleks on käekella jaoks vaja e-posti, Twitteri, Facebooki rakendust? Nii pisikeselt ekraanilt lugedes võib silmanägemise ära rikkuda või ohtlikusse olukorda sattuda ja kogu oma elu ära rikkuda.
Nutikell kui ühiskondliku staatuse sümbol
Käekellad on juba nende ilmumise ajast olnud mitte lihtsalt ajanäitajad, vaid näitasid ka seda milline on kella kandja staatus ühiskonnas, millisesse ühiskonna klassi ta kuulub, kui jõukas ta on jne.
Mis võib aga minu arvates juhtuda, kui nutikelli hakkavad paljud inimesed kasutama on see, mis praegu suuresti nutitelefonidega toimumas on. Inimestel tekib vastupandamatu tahtmine näidata kõigile oma uut, moodsat, sädelevat, kallist nutikella.
Seda hakatakse pidevalt vaatama ja silitama nii vajadusel kui ka ilma vajaduseta, seda hakatakse
pidevalt avalikus kohas käest ära võtma ja tagasi panema (sama toimub praegu nutitelefonidega) ja leitakse veel hulk mooduseid oma nutikella teistele näitamiseks. Samas hakkatakse üha vähem nutitelefone toksima ja silitama, kuna nutitelefonide mõningad funktsioonid hakkavad olema käekellades. Ma arvan, et see ei ole pehmelt eriti hea, kui näiteks vestluskaaslane vahib kogu aeg oma käekella nagu oleks ta kuhugi hiljaks jäämas.
Milline on nutikellade tulevik?
Minu arvates on nutikelladel helge tulevik, kuid nad jõuavad mõnel hetkel oma teatud tasemeni ja siis hakkab nutikellade populaarsus taas vähenema. Ma usun, et nad arenevad mingi teatud „tasemeni“ ja siis nad jäävad sinnapaika ootama oma paremaid aegu. Ma usun, et lähima paari aasta jooksul toimub tehnikagigantide vahel võidujooks selle nimel, kes teeb parema, võimsama, kergema, ilusama nutikella ja siis liigutakse mõne uue seadme arendamise juurde.
Nutikellad on minu arvates lihtsalt nagu proovilavaks uute tehnoloogiate rakendamiseks. Näiteks Samsung ja Apple tahavad oma paindliku ekraani tehnoloogiat millegi peal ära proovida ja vaadata kuidas tarbija reageerib. Selliseks proovilavaks sobib peaaegu ideaalselt selline seade nagu nutikell.
Kas meile on nutikella vaja?
Kogu selle artikli eesmärgiks oli leida sellele küsimusele vastus. Minule isiklikult pole sellist seadet vaja. Arvan, et nutikellade funktsioonid on olemas teistes seadmetes – näiteks telefonides ja tahvelarvutites – ning need funktsioonid toimivad palju paremini just nendes seadmetes, mitte käekellas. Usun, et nutikellast võib kunagi saada iseseisev nutiseade, kuid praegusel hetkel on ta kõigest nutitelefoni aksessuaariks.
Ma võin öelda kindlalt, et lähiajal pole mingit praktilist mõtet nutikella ostma tormata. Eelkõige just seepärast, et sellel ei hakka arvatavasti kunagi olema sellist funktsiooni, mida pole veel ühelgi teisel nutiseadmel olnud. Ja kui neil ka sellised funktsioonid tulevad, oleks need pigem nutikellade nõrkuseks kui tugevuseks. Mina arvan, et käekell peab siiski jääma ajanäitajaks ning sellele pole mingisugust nutikust vaja.
See on aga ainult minu arvamus. Kindlasti leidub maailmas piisavalt inimesi, kes jooksevad taolist käekella ostma selle turule ilmumise päeval. vast on ka neid, kellele nutikell ka reaalselt kasulikuks osutub. Lõpliku vastuse küsimusele „Kas mul on nutikella vaja?“ peab igaüks leidma enda jaoks ise.
Mida sina arvad? Kas sul on nutikella vaja? Kas ostaksid endale nutikella? Kirjuta alla kommentaariumisse enda arvamus.
Artikli autor Ildar Kamaev on tehnikablogi THETECHNORAT eestvedaja
(5320)
Kommentaarid