Canon tõi eile lavale uue digipeegli nimega EOS 7D.
Kaameral on uus 18 MP CMOS sensor, sarivõtte kiirus kuni 8 kaadrit sekundis, uus 19 punktiga automaatse teravustamise süsteem ja 63 tsooniga särimõõtmine, digitaalne lood, TTL särimõõterežiimis juhtmevaba välgu tugi, 1080p HD-formaadis videoklipi salvestamine ja palju muud.
Canon EOS 7D on nii hinna kui ka omaduste poolest otsene konkurent Nikoni keskklassi digipeeglitele D300 ning D300s. See on Canoni kõige innovaatilisem digipeegel pärast 2007 aastal esitletud täiskaadersensoriga pildimasinat EOS-1D Mark III. Lisaks ülal loetletud uuendustele tuleb veel ära märkida pildiotsija ning kaamera kere. Viimasel olevate juhtnuppude funktsioone on fotograafil võimalik oma maitse järgi muuta enam kui seniste Canoni kaamerate puhul.
Uuel sensoril on pikslid väikseimad kui mistahes vanemal Canoni digipeeglil. Firma väitel ei avaldu see digimüra tõusus – hoopis vastupidi. Valgust suunavad mikroläätsed olevat sensori valgusdioodidele lähemale toodud ning see tingivat märksa puhtama signaali.
EOS 7D pildiotsija kaadri katvus on 100% ning suurendus 1.0x. See on esimene selliste parameetritega Canoni digipeegel. Pentaprisma all on läbipaistev LCD-kiht, mis kuvab pildiotsijasse teravustamispunktid, punktmõõtmise ala ning abijooned.
Uue aparaadi tagaküljel asuv LCD-ekraan on 3″ diagonaaliga ning mahutab 920 000 pikslit. Ekraan asub tugevdatud klaasi all. Live View režiim on sarnane Canoni senistes digipeeglites kasutatule – 30 kaadrit sekundis, 2x ja 10x suurendus, kolm automaatse teravustamise funktsiooni… Live View režiimi jaoks on eraldi nupp. Sellesama nupu abil saab alustada ka filmimist.
Nagu ülal märgitud, filmib EOS 7D HD videoklippi (1920×1080 pikslit) kiirusega 30 kaadrit sekundis. Kaameraga on võimalik ühendada välise stereomikrofoni. Videot on võimalik lisaks automaatrežiimile filmida ka manuaal- ning poolautomaatsetes särimõõterežiimides.
Kaamera pildistab sarivõtterežiimis meeletu kiirusega – kuni 8 kaadrit sekundis. Niiviisi saab salvestada järjest kuni 126 JPEG kaadrit või 15 RAW formaadis faili.
Canon EOS 7D eeldatavaks hinnaks saab olema €1649 (26400 EEK).
Sarnasel teemal:
(10 hinnet, keskmine: 4.50)
Loading ...
Loading ...
Hmmm… kui 7D hind on tõesti ligemale 30.000 krooni… liiga kallis.
Väga oluline oleks ära märkida ka, et video salvestust saab teha 1080p resolutsiooniga 30fps, 25fps ja 24fps, kuna Canon 5D suur suur suur suuuuur puudus oli see, et oli võimalik ainult 30fps videot salvestada, ja see ei meeldi filmitegijatele mitte üks põrm. Nüüd on palju parem. Lisaks on oluline märkida veel seda, et 720p resolutsioonis filmides võimaldab 7D salvestada 60 ja 50 kaadrit sekundis! see on suurepärane.
30000 krooni sellise videokaamera eest pole sugugi kallis.
Kui oleks saadaval samade fotoomadustega kaamera ilma videofeatuurideta odavamalt, oleksin Hennoga nõus. Paraku aga pole. Seega isikule, kes neid videoomadusi ei vaja ega soovi, vaid need lihtsalt topitakse Canoni poolt talle kaasa, on 7d tõesti kallis, sest kinni peab maksma featuurid, mis fotoga pole üldse otseselt seotud.
See, kel mõlemad valdkonnad on hobiks, siis sellele võib ta tõesti odav tunduda…
EOS 7D nüüd Photopointis müügil:
http://www.photopoint.ee/et/toode/15349/canon-eos-7d-kere
Mul aga on parem küsimus. Miks on vaja mingitele fotokaameratele(peegel siis) mingeid videotegemisvõimalusi sisse pookida? Kas mitte sõnaga seoses olev – fotokaamera ei peaks olema mitte aind fotode tegemiseks? Kui tahan teha filme, ostan korraliku filmikaamera. Eks tuleb tulevikus müügitutvustustes kasutada sõna: foto-ja filmipeegelkaamera…
Reeglina on videokaamerate sensorid kompaktkaamerate sensoritega samasuured või ainult veidi suuremad, mis lubabki videokaameratel kasutada suurt (suhtelist) ava ja samal ajal ka võimalikult suurt teravussügavust. Peegelkaamerate sensorid on kordades suuremad, eriti täiskaader. See võimaldab filmides luua minimaalset teravussügavust ja portreepiltidele sarnaseid “bokeh” effekte. Loomulikult kõike seda vaid vastavate objektiividega. Isegi mõnda telesarja on filmitud juba digipeegelkaameraga.
Meeldib see meile või mitte, kuid digipeegelkaamerate videovalmidus avab meile uued võimalused filmimaailmas (või vähemalt muudab need kättesaadavamaks).