See artikkel on neile, kes pildistavad kiirelt ja palju. Näiteks sarivõtet spordivõistlustel, pulmades või mujal. Sellise pildistamise juures on oluline, et ka kasutatav mälukaart oleks võimalikult kiire – muidu jääb kaamera pildistatud fotosid kaardile kirjutama, pildistada sel hetkel ei saa ja olulised hetked jäävad tabamata.

Aastaid on profifotograafide kuldseks standardiks olnud Sandiski 95 Mbps kirjutamiskiirusega UHS-I klassi mälukaardid. Uuemad ja profimad fotokaamerad võimaldavad nüüd aga pildistada ka uut tüüpi UHS-II tüüpi mälukaartidele. Sony G-seeria UHS-II mälukaardid on näiteks  kuni 299 Mbps teoreetilise kirjutamiskiirusega ehk 3x kiiremad kui senine UHS-I standard. See on tore, kuid samas on UHS-II mälukaardid tavalistest oluliselt kallimad.

 

Vasakul tavaline UHS-I tüüpi SD mälukaart. Paremal lisakontaktidega UHS-II tüüpi mälukaart. Lisakontaktide tõttu vajab UHS-II tüüpi mälukaart standardile vastavate tippkiiruste jaoks sellist kaamerat, mis toetaks UHS-II mälukaarte. Paljud uued kaamerad (nagu näiteks Fujifilm X-T3, Sony A7 III, Canon EOS-R jne) UHS-II mälukaarte ka juba toetavad.

 

Seega võib fotograafil tekkida õigustatud küsimus: Kas mul on üldse mõtet kulutada mälukaardile nii palju raha? Kas UHS-II mälukaart annab mulle reaalses pildistamisolukorras üldse mingit eelist? Ja kui annab, siis kas see on minu jaoks nii oluline, et osta kallid UHS-II kaardid?

Nendele küsimustele ma enda jaoks vastust otsisingi. Ja kuna ma arvan et ma testimiste käigus vastused leidsin, siis jagan neid ka teiega. Ehk on abiks.

Algandmed

Testikaameraks on Sony A7R III, mille 10 fps sarivõttel pildistatud 36 MP compressed RAW failide suurus on veidi üle 43 MB. Testimiseks kasutatavad mälukaardid on: UHS-I mälukaart: 64 GB SanDisk Extreme Pro ja UHS-II mälukaart: 64 GB Professional Sony G

Tulistasin mõlema kaameraga Hi+ seadistusel 10 fps sarivõtet nii kaua kui kaart täis sai ja ootasin siis, kui kaua puhver tühjenes. Tulemused olid järgmised:

Tulemused

• San DISK Extreme Pro:
  • Umbes 67 kaadrit  enne kui puhver saab täis ja sarivõtte pidev pildistamine katkeb.
  • Puhvris olevate failide mälukaaardile kirjutamine võtab sel juhul aega 38,97 sekundit.
• Sony G:
  • Umbes 53 kaadrit enne kui puhver saab täis ja sarivõtte pidev pildistamine katkeb.
  • Puhvris olevate failide mälukaardile kirjutamine võtab sel juhul aega 15,28 sekundit.

Erinevus on kahel mälukaardil selgelt olemas, sest Sony G mälukaardi puhvri tühjenemine toimub umbes poole kiiremini.

Miks Sandiski kaardiga läks puhvri täissaamine kiiremini – ei oska öelda. Umbes sama tulemuse sain korduval katsetamisel. Sony andmete järgi peaks HI+ seadistusel puhvrisse mahtuma tegelikult üldsegi max 76 compressed RAW kaadrit.

Järeldused

Praktilise pildistamise puhul tuleb kahe mälukaardi praktimine erinevus välja vahe vaid väga ekstreemse sarivõtte vajaduse korral. Sest puhvri tühjenemise ajal saab vabalt ilma sarivõtte kiiruse vähenemiseta pildistada. See tähendab, et näiteks 30-kaadrilisi sarivõtteid võib vabalt tulistada nii kaua, kuni ka suurim UHS-I kaart täis saab. Ilma mingite probleemideta.

UHS-II mälukaardi hüved tulevad välja siis, kui vajamegi sarivõtteid, mis on 50 või enamat kaadrit pikad – ja vajame selliseid 50 kaadri pikkusi sarivõtteid kiirelt üksteise järel. Sellist ekstreemset pildistamisvajadust esineb ilmselt päris harvadel juhtudel.

Lisaks pildistamisele on puhvri tühjenemise pikkus oluline aga ka muude kaameraga seotud toimingute jaoks. Näiteks pildistatud fotode üle vaatamine. Puhvrisse kirjutamise ajal ei saa fotograaf mälukaardile pildistatud fotosid üle vaadata. On suur vahe, kas ta peab fotode üle vaatamist 15 sekundit kauem ootama, või ei pea.

Puhvri tühjenemise pikkus mõjutab ka pildistamise ajal kaamera seadistuste muutmist. Põhiparameetreid nagu ISO, Ava, säriaeg, teravustamisrežiimid jne, saab Sony uuemate täiskaadersensoriga hübriidkaamerate puhul ka puhvri tühjenemise ajal muuta. Paljusid seadistusi aga muuta ei saa – nagu näiteks säri mõõtmine, foto formaat jne.

Samuti ei saa puhvri tühjenemise ajal lülitada kaamerat pildistamisrežiimilt videorežiimile. Üks teoreetiline näide: kui pulmades sooviks teha sarivõtete vahepeal kiire videolõigu, siis peab valmis olema selleks, et UHS-I mälukaardile pildistades peab video salvestamise alustamiseks mõned sekundid kauem ootama, kui UHS-II kaardiga pildistades.

Kokkuvõte

Profikaamerate erinevused on nüanssides. Samamoodi avalduvad nüanssides mälukaartide suurte kirjutamiskiiruste erinevused. Sest olgem ausad – 95 Mbps ja 300 Mbps pole kumbki aeglased kiirused. Igaühe enda otsustada on nüüd see, kas need nüansid on tema pildistamise jaoks piisavad, et osta endale tavaliste mälukaartide juurde ka mõned ülikiired UHS-II mälukaardid.

(852)