Lytro Illum – hüvasti udused pildid

Autor: Silver Pik 23.04.2014 20:56 Kommentaarid :

(keskmine hinne: 4.67)

lytroillum_eest

Sellest on juba paar aastat möödas, mil meil tutvustati esimest “valgusvälja” tehnoloogial töötavat Lytro kaamerat. See oli väga innovaatiline ning raputas fotomaailma päris korralikult – pea samapalju, kui esimese digikaamera tulek filmiajastul. Samas jäi esimene kaamera pigem tehnofriikide pärusmaale – ontlik disain, mitte nii hea kasutusmugavus ja kõrge hind väikese jublaka kohta. Keerates nüüd ajas kaks aastat edasi eilsesse päeva ning ilmavalgust nägi Lytro Illum, valgusvälja kaamera, mis näeb välja nagu päris kaamera ning on ka mugav kasutada.

Tulles nüüd korra tehnoloogia juurde (kui mõnel lugejal on paari aasta tagused uudised meelest ära läinud): valgusvälja kaamera on võrreldes tavalise fotoaparaadiga teistsugune. Kui klassikaline kaamera teravustab ühte punkti ning talletab sedasi pildi, siis valgusvälja kaamera püüab kinni kõik valguskiired, mis kaadrisse jäävad. Väike hookus-pookus tarkvaraliselt (kaamera nõuab ikka väga kanget pildiprotsessorit) ning kasutaja saab peale pildi tegemist muuta nii vaatenurka, teravustamispunkti kui teravussügavust. Loomulikult andis Lytro versioon 1.0 kaamera teatud tõuke tehnoloogias, mis on just mobiilimaailmas toonud uusi suundumusi. Näiteks HTC One M8 pakub võimalust hiljemalt teravustamispunkti muuta (talletab pilti kahe kaameraga), LG G Pro 2 ning Samsung Galaxy S5 teevad seda tarkvaraliselt. Nokia Refocus rakendus pildistab jällegi mitu erineva teravussügavusega pilti ning annab sellega hilisema manipulatsiooni võimaluse. Või siis viimane Google Camera rakendus (Android 4.4 KitKat vaikerakendus varsti), mis teeb kahe erineva nurga alt pilti ning võimaldab hiljemalt manipuleerida fotot.

Jõudes Lytro Illum kaamerani (versioon 10.0, jättes vahele 2.0 – 9.0 versioonid) lõpuks. Tegu on klassikalise fotoaparaadi disainiga pildistajaga mis talletab, nagu eelnevalt juba öeldud sai, kogu vaatevälja jääva valguse. Illumi südameks on 1″ (nõgus?) sensor (sama suur, kui näiteks Sony RX100 II/RX10 kaamera sees), mis on kolm korda suurem, kui eelmise mudeli seest leitav valguse talletaja (varasemalt oli kasutusel 1/3″ tüüpi sensor; sama suur, kui tavaliselt nutitelefonidest leiame). Objektiiv on antud seadmel 30-250 mm (35 mm ekvivalendina) läbiva f/2.0 avaga. Niipidi vaadates – tehniliselt kordi parem, kui keskmine sama mõõtu kompaktkaamera. Sensor talletab kuni 40 miljonit valguskiirt (võrreldes eelmise 11 miljoniga). Tootja ise ei avalda reaalselt megapiksleid kui selliseid, samas kahedimensiooniliste lõppfotode puhul võime öelda lahutusvõimeks 5 megapikslit. Kaamera tagumisel küljel on suur 4-tolline kallutatav puutetundlik ekraan, mil 800 × 480 lahutusvõime (võrdluseks teiste tootjate numbritega: 384000 pildipunkti). Jätkates tehnilist aspekti Lytro Illum kompaktkaamera juures – 1/4000 minimaalne säriaeg võimaldab talletada ka kiiremad subjektid kaadris. Kaamera toetab ka välist välku läbi välgukinga – tootja sõnul enamus välgud, mis turul liiguvad.

Tarkvara on sedasorti kaamera juures äärmisel oluline. See kasutab modifitseeritud Android operatsioonisüsteemi ning Light Field Engine 2.0 süsteemi kiiremaks fotode töötluseks. Pildistamise funktsionaalsuse juures ei ole kokku hoitud – leiame harjumuspärase ISO tundlikkuse muutmise võimaluse, säriprogrammid nagu avaprioriteet, säriprioriteet, tundlikkuse prioriteet ning manuaalrežiim.

Selle platvormi juures on äärmiselt oluline ka töövoolu integratsioon olemas olevasse tarkvarasse. Seetõttu on Lytro teinud kokkulepped nii Adobe kui Applega ning tulemuseks on Lytro (juba paika pandud teravustamise ning perspektiiviga) fotode järeltöötlus Aperture, Lightroom või Photoshop tarkvaraga. Jah, väga palju saab otse kaameras teha, kuid suure ekraaniga arvuti taga ons see ilmselgelt mugavam.

Mida siis kasutaja lõppkokkuvõttes sellise kaameraga saavutab? Lihtsam talletada 3D meediat (fotod, videod), päästa aia taha läinud udused pildid ning loomulikult tuua uue dimensiooni seni kahemõõtmelisesse fotograafiasse.