Minu kirg droonifotograafia vastu kasvas välja aastatepikkusest armastusest maastikupildistamise vastu. Otsest himu drooni lennutada pole mul kunagi olnud. Droonid on mulle lihtsalt ülikõrge statiivi eest.

Kui 2014. aastal küpses idee soetada päris esimene fotodroon ning anda maastikupiltidele uus mõõde, polnud võimalik osta poest karbi sees lennuvalmis drooni, mille kaadrid pakuksid rahuldust fotograafile, kes on harjunud nautima digipeegelkaamerast pärit faile. Niisiis pöördusin meistri poole palvega ehitada just selline droon, millelt tehtud piltidega ma rahule jääksin. Mõne kuu möödudes saabus oodatud teade: droon on valmis!

Lennumasin oli suur, stardiks valmis seatuna võttis enda alla peaaegu terve auto pagasiruumi! Mäletan oma esimest lendu – süda puperdas sees mis kole. Poleks ju mõnus vaadata, kuidas tuhandeid eurosid maksnud lennuriist juhtpuldil tehtud vale pisiliigutuse pärast sodiks kukuks. See on väga kerge juhtuma, lennates manuaalrežiimis kogenematu käega, kuid just käsijuhtimisel pidi tõusma ja maanduma. Tasapisi tulid kogemused ja pildid, kuid ka teadmine suure drooni miinuskülgedest. Esimesteks puudusteks osutusid drooni mõõtmed ja kaal. Tihti oli tarvis liikuda mitmeid kilomeetreid mööda rasket maastikku, kopter käe otsas, rasked akud, pult ja ekraan seljakotis. Eriti ebameeldiv oli see külma ilmaga. Teiseks puuduseks kujunes sobiva stardi- ja maandumispaiga leidmine: suure drooniga oli see loodusmaastikul keeruline.

Järgmisena avaldusid probleemid kaamera juhtimisel (fotokaparameetreid lennu ajal muuta ei saanud) ja üldine töökindlusetus (muide, see polnud üldse drooniehitaja süü, sest droon oli unikaalne ainueksemplar ja minu kasutamine saigi tema testperioodiks). Eks tuli heade piltide nimel nende ebameeldivustega leppida. Ja leppisingi.

Pildiõnne mul oli: võitsin aeropildikonkursil auhinnaks pisikese drooni DJI Phantom 3 Pro. Phantom näis esmapilgul olevat ideaalne lennumasin. Käsitsi piloteerimist polnud tarvis osata, lenda kuhu tahad, täiesti stressivabalt. Pisike, kerge, töökindel – mida veel ühelt droonilt tahta!? Kuid… Phantomil avaldus ränk miinuspool. Pildid olid kõlbmatud! Vähemalt nende jaoks, kes kvaliteeti soovivad. Phantom siiski kasutuseta ei jäänud, vaid täitis n-ö luuredrooni ülesannet. Uut motiivi uurides lennutasin taevasse esmalt Phantomi, tutvusin olude ja võimalustega ning sobivusel saatsin suure drooni üles pildikraami alla tooma.

Piraka drooni abil saab küll teha vingeid pilte, kuid suure ebamugavuse ja pingutuse hinnaga.

2016. aasta sügisel levisid uudised maailma suurima droonitootja DJI peagi turule paisatavast kompaktdroonist Mavic. Mavicu kontseptsioon näis andvat surmahoobi kuulsale Phantomi drooniseeriale, sest milleks Phantom, kui sama tulemuse teeb ära pisike, suisa taskusse mahtuv lennumasin. Aga ei! Hiina tarkpead olid ka Phantomi jaoks kavala plaani välja mõelnud: turule toodi Phantom 4 Pro, millel oli varasemate Phantomite ja ka tillukese Mavicuga võrreldes oluliselt suurem, koguni ühetolline pildisensor!

Foto kvaliteet kasvas Phantomi varasemate mudelite ja Mavicuga võrreldes drastiliselt. See uudis tekitas üksjagu põnevust. Ühel heal päeval helistas sõber, et ta oli leidnud netiavarustest huvitava Phantom 4 Pro arvustuse, mille põhjal võis järeldada, et tegemist on lõpuks ometi „päris asjaga“. Ärevus kasvas. Mis kasu oleks põnevusest ilma drooni endata! Kohe kui võimalus avanes, ja see juhtus tänu Photopointile väga kiiresti – võtsin uhiuue pildimasina karbist välja ja hakkasin testima.

Olles uut Phantomit nüüd mitu kuud kasutanud, toon välja enda kui fotograafi esimesed järeldused.

Meeldib:

• fiksobjektiivi vaatenurk ainsa objektiivina on parim lahendus (35 mm ekvivalendina 24 mm);
• sensori külgede pikkuste suhe on õige (2/3). Väga hea, et ei võetud kasutusse vanast Phantomist ja klass kõrgemast kaamerast DJI Zenmuse X5S-ist teada 3/4 külgede suhet, mille puhul peaks traditsioonilise foto külgede suhte saavutamiseks faili kärpima ning kaotama olulisi piksleid;
• sensori ja optika eraldusvõime on vägagi hea. Objektiiv „joonistab“ täiesti talutavalt ka kaadri servaalades ja täisavaga pildistamisel.

Ei meeldi:

• piksleid võiks sensoril vähem olla. Sellega kaasneks pikslimõõdu suurenemine, mis tagaks parema signaali ja müra suhte ning ühtlasi kvaliteetsema foto. Kriitika Sonyle kui sensoritootjale! Parata pole midagi, megapikslid müüvad massidele;
• Phantom 4 Pro nõrgim koht paistab olevat objektiiv. Asi pole üldse optika eraldusvõimes, vaid madalas kontrastis ja kehvapoolses värviülekandes. On ka loogiline, et ca 1500 € maksvasse komplekti ei mahu kvaliteetne optika. Enamiku Phantomiga pildistajate jaoks on optika siiski täiesti piisav;
• kahjuks on Phantom 4 Pro kaamera laulatatud lainurkse fiksobjektiiviga. Mitmekesise pildimaterjali loomiseks on vaja kasutada erinevaid fookuskaugusi. Paljude motiivide juures tekitab sedavõrd lainurkne objektiiv ülemääraseid perspektiivimoonutusi. Ainsa fookuskaugusena on see siiski hea valik.

Mul on siiski hea meel, et tänu Phantom 4 Pro-le saavad reaalsuseks paljud kaadrid, mis varem polnud teostatavad. Kasutan 4 Pro-d selliste motiivide pildistamisel, kus on vaja kaugele lennata ja/või kuhu on keeruline ligi pääseda ning mille pildistamiseks sobib 24 mm objektiiv. 4 Pro on aken kvaliteetsemate piltideni neile, kes ei soovi droonitehnikasse tuhandeid eurosid paigutada, kuid sooviksid teha kirkaid ja ilusaid pilte. Edukaid lende ja lummavaid aerofotosid!

Üks esimesi Phantomi katsetusi. Vaade Tallinnale hämaral ajal tuulise ilmaga. DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/8 sek f/2,8 ISO 400

Eesti suurim looduslik positiivne pinnavorm Vällamägi Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikul. Absoluutne kõrgus 304m, jalamilt ca 80m. Tähelepanu väärib, et viimane lumesadu on katnud puud alates kõrguselt ca 240m merepinnast. Madalamatel kõrgustel puudel lund ei ole. Selline on Eestimaa „kõrgmäestik“! DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/80 sek f/4,5 ISO 100

Eesti üks suurimatest tehislikest pinnavormidest – Kiviõli poolkoksimägi Ida-Virumaal. Mägi leiab kasutust mäesuusakeskusena. Kõrgus merepinnast 135m, jalamilt 90m. Seega on inimene loodusele 1-0 ära teinud, Vällamägi jääb kümne meetriga alla. DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/8 sek f/2,8 ISO 100

Phantom 4 pro paneb igal videosõbral silma särama, võimaldades 4K salvestust 50 kaadrit sekundis, millega saab luua mõnusalt ühtlased slowmotion videod.

Remark: Fotograaf Margus Muts (www.margusmuts.ee) on Eesti suurima ja mitmekesisema droonifotokogu omanik. Ta on droonifotodega enim auhindu võitnud fotograaf Eestis.

(1208)