Mõeldud-tehtud, Photopoint suunas mind nende fototehnika renti ja otsisin sealt välja endale sobivad. Teadsin, et Islandi ilmastikutingimused on ekstreemsed, mille tõttu ei saa paljudele kohtadele ligi ning samuti on pandud piirded inimeste ohutuse tagamiseks. Leidsin, et Tamron SP 70-200mm f/2.8 G2 objektiivi Canonile ja DJI Mavic Pro (Fly More Combo) droon oleksid ideaalsed minu vajadustele.

Tamron on olnud juba ennist mu üks lemmikuid objektiivi brände – taskukohane, kvaliteetne ja kasutajasõbralik. Mu enda varustuse hulgaski leidub Tamron’i objektiiv, mis on ka enimkasutatud objektiiv.

Sellepärast tundsin, et 70-200mm f/2.8 oleks igati hea täiendus mu puudujääkidele. Kuigi oma maastikupiltidega enamasti tahan kinnist ava, siis mõtlesin, et prooviks ära lahtise avaga maastikupilte, sellest ka 2.8 f-arv.

DJI Mavic Pro võtsin kaasa kuna leidsin, et enda DJI Sparkist jääks vajaka. Nagu enne mainitud sai, siis Islandi ilmastiku tõttu on osadesse kohtadesse ligipääs kas ajutiselt keelatud või raskendatud nii jala kui autoga. Seetõttu on droon ideaalne juhitav kaamera kohtadesse, kuhu tavakaamerad ei pääse.

Lisaks on Island väga hea riik kus droone lennutada just väheste seaduste poolest, sest enamus riigist on tühi maastik. Mavic Pro täitis oma ootused, sest oli piisavalt tugev, et kannatada ära ka veidi tugevamad tuuled ja vesise lumesaju.

Tamroni objektiiv lubas mul jäädvustada detaile ja close-up’e kohtadest ja maastikust, mida harilik tavakasutaja objektiiv poleks suutnud. Autofookus töötas imeliselt olenemata udusest ilmast. Ainuke miinus on objektiivi suurus, sest 70-200mm on väga suur ja raske objektiiv, mille vahetamine võtab paar ekstra sekundit aega, mis fotomaailmas võivad olla olulised momendid. Samuti on see raskendatud kui külmas käed nii osavalt enam ei liigu.

Objektiivi vahetus oli alati kahe inimese töö, kui ma seda just autos ei teinud. Oodates seda kõike ja teadlikult ikkagi valides selle objektiivi nimekirjast, tundsin et see lisapingutus oli tihti seda väärt, et saada pilt näiteks isoleeritud majast Atlandi ookeani ääres ja mäetipust olevat teed pildistades.

Mavic Pro oli tähtis osa minu projektist, et saada bird’s-eye view Islandi maastikust. Droon võttis üles imelised kaadrid ning lubas manuaalse sätetega seadistada kaadri mulle sobivalt, et hiljem töötluses mu tööd lihtsustada. Samuti oli ta ülitundlik erinevatest oludest, et kasutajat kursis hoida igal lennuhetkel.

Võrreldes Sparkiga oli Pro palju vastupidavam ilmastikuoludele, isegi vastutuult maandumine ookeani ääres näis graatsiline, olenemata sellest et ise hoidsin hinge kinni viimase meetrini.

Varustuse rentimine on alati hea võimalus ära proovida tehnikat, mida pole varem kasutanud kuid tahaks. Ehk aitab see tõsta fotograafi töö kvaliteeti või annab inspiratsiooni uuteks lähenemisteks.

Tamron 70-200mm f/2.8 G2 oli paras väljakutse minu kui minimalistliku varustusega fotograafile. Laenutaksin seda, kui eesmärk on kindel – olgu selleks siis floora ja fauna pildistamine, mida lähedalt ei saa. DJI Mavic Pro on ideaalne droonikasutajatele, kellel on lihtsam versioon sellest ja soovib rohkemat saada ning samuti soovitaks seda tavakasutajale üle teiste.

Ingridi tööde ja tegemistega saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või veebilehel ingridliivaleht.com

Soovid drooni kohta lisainfot? Tutvu lähemalt:

• Droonifotograaf Kaupo Kalda: DJI Mavic Pro drooniga reisil – purjetamas Santorinil ››
• Karbist välja: DJI Mavic Pro Fly More Combo Kit ››
• Droonifotograaf Kaupo Kalda: Dji Mavic Pro – kompaktne igamehedroon, mida on ammu oodatud ››
• Fotograaf Kristoffer Vaikla: DJI Mavic Pro Fly More Combo on droon, mis suutis ennast mulle meeldima panna ››

Soovid objektiivi kohta lisainfot? Tutvu lähemalt:

• Point TV 163: Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2 telesuumobjektiiv ››
• Karbist välja: Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2 telesuumobjektiiv ››
• Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2 on laenutamiseks saadaval meie fototehnika rendis ››
• Fotograaf Kristoffer Vaikla: Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiviga lumesajusel Lahemaal ››

(609)

The post Islandil seiklemas – kaasas DJI Mavic Pro droon ja Tamron SP 70-200mm f/2.8 G2 objektiiv appeared first on Photopointi ajaveeb.

Juulikuus viis meie hea sõber Sportland ellu “The Mont Blanc Project” nimelise retke, mille raames korraldati juba eelmise aasta oktoobris konkurss “Tahan tippu” ja selle võitjad Merle ning Katre said enneolematu võimaluse koos Sportlandi tiimiga ronida Alpide kõige kõrgema mäe Mont Blanc otsa.

Ilmataadi vigurite tõttu jäi seekord päris tipust mõned kirka löögid puudu, kuid sellegi poolest oli kõigi osaliste sõnul (loe: Sportland Magazine artiklist ››) tegemist vägeva ettevõtmisega ning Photopointil oli au olla selle projekti ametlik ilusa pildi ehk foto- ja videotehnika partner.

Julgetele mäevallutajatele haakisime külge GoPro seikluskaamerad, et videole saaks parimas kvaliteedis jäädvustatud nii igapäevased kui ka mäel oldud aja emotsioonid. Lisaks oli tiimil kaasas DJI Mavic Pro Fly More Combo, millega tehti täiesti ainulaadseid ja lummavaid aerovõtteid ning fotokotis peitus meie poolt veel ka M.Zuiko Digital ED 12mm f/2.0 lainurkobjektiiv ning kerge Manfrotto Befree Advanced statiivikomplekt.

Projektis osalenud videograafi Märt Madisoni kommentaar antud tehnikale:
“Sellisel ekspeditsioonil nagu Mont Blanc on äärmiselt oluline, et kogu varustus oleks võimalikult kompaktne ja kerge – samas ei taha ükski videograaf kvaliteedis järeleandmisis teha. Mavic Pro drooni suurim võlu ongi just suuruse ja kvaliteedi ideaalne kombinatsioon.

The Mont Blanc Project raames oli kõige olulisem saada kaadrisse inimeste ehedad ja vahetud emotsioon. Köies liikudes ja kaljudel rippudes ei olnud alati võimalik põhikaameraga seda hetke tabada. Siinkohal tulid appi GoPro’d, mis said projekti liikmetele külge pandud. Kuna GoPro on ääretult lollikindel – ühe nupuvajutusega tööle ja wide kaader, siis said kõik osalejad ka ise filmimisega suurepäraselt hakkama.”

Kuidas näeb välja ettevalmistus Mont Blanci vallutamiseks? Mida kutsub grupijuht Kunnar Karu hellitavalt täiskasvanute seikluspargiks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse esimesest “The Mont Blanc” videoepisoodist, kus on sees ka imelised droonikaadrid. Kindlasti pane “subscribe” Sportland Eesti Youtube kanalile, et olla kursis ka järgnevate põnevate episoodidega!

Photopoint fototehnika rent on suurepärane võimalus, kui vajad lisajõude enda erinevate projektide jäädvustamisel. Meie fototehnika rendi teenuseid kasutavad ja on kasutanud paljud tuntud Eesti foto- ja videograafid ning nüüd ka Sportland.

Photopoint on GoPro ja DJI ametlik partner Eestis!

(341)

The post Elu suurim seiklus – aitasime jäädvustada Sportlandi hullumeelse Mont Blanci projekti appeared first on Photopointi ajaveeb.

Droonid ja seeläbi aerofotograafia on saanud Eestis tohutult populaarseks ning tänasel päeval näeme nii väiksemaid kui suuremaid droone lendamas igal väliüritusel (seda võiksid teha ainult professionaalid) ja sageli ka erinevatel matkaradadel (eriti rabades).

Antud artikkel on järg siinsamas Photopointi blogis ilmunud I osale, kus toon välja minu arvates olulisemad aspektid nii droonidega lendamisel kui nende ostuvaliku tegemisel.

Ära kaota silmsidet

Otsepilt ja andurid ei pruugi anda lennates täit ülevaadet pisikestest okstest, pikeerivatest lindudest, antennidest, elektriliinidest ja muust, mistõttu on oluline hoida droonil silm peal. Eriti ettevaatlik tuleks olla tagurpidi ja kaamera suhtes külgsuunas sõites.

Levi loeb

Lennul sõltub palju ka levist. Selle tugevust mõjutavad kümned pisiasjad, alates objektidest, mis jäävad lennutaja ja drooni vahele ning lõpetades kaugusega. Levi võivad mõjutada ka ilm ja maastiku eripära.

Ettevaatust krati koju käsutamisel!

Paljude tänapäeva droonide nupu „tule koju“ ehk RTH käivitamisel suundub droon varem GPS-ilt saadud info põhjal punkti, kust õhku tõusti. Uuemad mudelid suudavad seda üha täpsemalt, kuid ka sellise turvalise funktsiooni puhul tuleb olla teadlik seadistustest.

Kui oled viinud drooni küllalt kaugele ja andnud käskluse „tule koju“, naaseb ta vastavalt sinu varem määratud seadetele. Näiteks tõuseb droon 20 meetri kõrgusele ja hakkab siis tagasi liikuma. Kui aga sel teekonnal peaks ette jääma mõni kõrgem ehitis, puu või muu takistus, on kokkupõrge vältimatu (kui sa just käsklust ei tühista).

Kui palju droon maksab?

Valdav osa meil müüdavatest populaarsematest droonidest jäävad hinnalt vahemikku 300-2000 eurot. Kõrgema hinnaklassiga droonidel kaamerad pakuvad mõistagi paremat pildikvaliteeti. Kallimate droonide puhul saab kaameraid ja objektiivegi vahetada.

Ka soodsamad droonid pakuvad tänasel päeval juba igati kvaliteetset pilti. Uuemate mudelite seas on nii kompaktseid, mida saab kokku voltida ja mis mahuvad taskussegi (näiteks DJI Mavic Air). Osad droonid reageerivad viipamisele, mõne akud võimaldavad jällegi pikemat lennuaega. Uusi versioone ja mudeleid tuleb juurde igal aastal. Tänane uus on homne vana.

See, milline droon endale valida, sõltub eesmärkidest ja need tuleb enda jaoks hästi läbi mõelda. Kas droon peaks reisil taskusse mahtuma, kuid pakkuma ka head pildikvaliteeti? Või peab riistal hoopiski olema piisavalt pikk lennuaeg ja lai saatja tööraadius? Või soovid teha aeg-ajalt vaid mõned fotod isiklikuks tarbeks ja määravaks saab hind?

Valik võtab silme eest kirjuks

Kaameraga droonide valik on väga eripalgeline. Silma hakkavad brändid nagu Yuneec ja Parrot, kuid n-ö karbidroone pakkuvatest tootjatest on peajagu üle DJI, kes suutnud viimastel aastatel haarata turul liidrirolli. Nende tooted tõepoolest toimivad ja on siiani parima hinna-kvaliteedi suhtega. Minagi olen ´jäänud kindlaks DJI droonidele.

Ootasin pikemat aega seda, et turule ilmuks droon, mis vastaks minu ootustele ja nõudmistele ning seetõttu oli minu esimeseks drooniks DJI Phantom 4 Pro, mida kasutan siiani.

Minu käsutuses olev DJI Phantom 4 Pro

Droone leidub kaameraga ja ilma

Pildistamiseks/filmimiseks mõeldud droonidel on kaamera üldjuhul poest soetades kohe küljes. Soodsamate puhul on kaameral lainurkobjektiiv. Veidi kallimatel, näiteks DJI Inspire 2, saab vahetada nii kaameraid kui objektiive.

Kui soovid suurema peegelkaamera kõrgustesse viia, siis selleks tuleb kas lasta valmistada või tellida multirootor. Tavapärasest fotopoest selliseid lennumasinaid ei leia. Enamasti on peegelkaameraid õhku tõstvad multirootorid suured ja nende loodusesse tirimine nõuab vaeva. N-ö karbidroonid, mida saab kas või otse poest loodusesse viia ja lennutama asuda, pakuvad ses suuremat liikumisvabadust.

Mugavuse tagab lisavarustus

Oluline lisatarvik on korralik droonikott. Minu kott mahutab peale kõige muu ka lühema objektiiviga peegelkaamera ja sellel on rohkelt taskuid. Kriteeriumid on sõltuvalt droonist erinevad, kuid poest kaasasaadav kast pole küll kõige mugavam viis drooni transpordiks.

Droonide lennuaeg sõltub paljuski akudest. Keskeltläbi jääb akude tööaeg 15‒30 minuti vahele, kuid see sõltub siiski konkreetsest akust. Varem või hiljem jõuab iga lennutaja seisu, mil vajab lisaakusid.

Kes juba drooniga looduskeskkonda suundunud, märkab peagi ka vajadust tasase maa järele. Selle mure võib lahendada kokkuvolditav maandumisplats. Mina olen selle asendanud nii kokkuvolditava peegeldi kui ka plastkaanega. Tasane ja kindel maapind on nii õhkutõusmisel kui ka maandumisel väga oluline.

Aegamisi võib tekkida vajadus veel nii mõnegi lisavidina järele. Mõnikord läheb vaja autolaadijat, teinekord aga päikesesirmi, et paremini näha ekraanil toimuvat.

Droonidega lendamine ja pildistamine on tohutult põnev ning see annab senisele fotograafiale hoopis uue perspektiivi. Samas ei tohi lennutuhinas ära unustada elementaarset ohutust ja liialt uljaks minna ning kui sa esialgu ei ole kõikides piirangutes ja/või nõudmistes kindel, siis targem on küsida nõu spetsialistidel. Ohutut lendu ja ilusaid pilte!

Artikkel ilmus algselt ajakirja “Looduses” 2018. aasta juulinumbris.

Karli tööde ja tegemiste saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebook’is või veebilehel karladami.com

Photopoint on DJI droonide ametlik lennubaas ja partner Eestis – photopoint.ee/djidroonid ››

(573)

The post OSA 2: droonipiltniku ABC – püüa ainulaadseid vaateid! appeared first on Photopointi ajaveeb.

Veel kümme aasta tagasi lõppesid mu esimesed katsetused näha maastikku kõrgemalt ja teisest vaatenurgast kahemeetrise kukkumisega õunapuu otsast. Täna on igaühele kättesaadavad droonid teinud aerofotograafia võrratult lihtsamaks.

Iga kord, kui märkan kaunis looduses pea kohal põrisemas drooni, loodan, et selle lennutaja teab, mida ta teeb ja arvestab vajadusel ka ümbritsevaga.

Alati tee ära eeltöö

Kaameraga varustatud droon on kui mobiilse ja väga pika statiivi otsa asetatud kaamera. Nii et varasem pildistamiskogemus tuleb algajale droonifotograafile igal juhul kasuks, nüüd tuleb selgeks saada vaid lennutamine. Tõsisema droonifotohuvi tekkimisel saab aga fotoalased põhitõed endale selgeks teha ka pärast drooni funktsioonidega tutvumist.

Enne pildistama asumist sea mõttes paika, mida ja kuidas soovid jäädvustada. Nii mõnigi kord tutvun enne uude kohta pildistama minekut kaartidega, muuhulgas uurin maastiku kohta. Loodusmaastike jäädvustamisel mõtlen läbi, milline on praegu taimestik (rohu kõrgus, lehtede olemasolu või värvus, õitsejad jne) või kas on ilmast ja aastaajast tulenevaid eripärasid. Need pisidetailid võivad ettekujutatust kohapeal tugevalt erineda või suisa üllatada.

Eeltöö juurde kuulub mõistagi ka ilmateatega tutvumine ning vastava riietuse ja varustuse pakkimine. Kontrolli üle akude seis, pisividinate olemasolu ja ühtlasi ka see, kas need vidinad on korras (näiteks ega propelleritel mõrasid ole). Veendu, kas paik, kuhu lendama minnakse, on kontrollitav õhuruum või mitte.

Droonieetika ja regulatsioonid

Droonide lennutamisel kehtivad Eestis selged reeglid. Õhuruum jaguneb kaheks: kontrollitav ja kontrollimata õhuruum. Kontrollitavas õhuruumis, mis asub näiteks lennujaamade ümber, ei tohi drooni lennutada ilma lennuloata, olenemata drooni suurusest või lendamise kõrgusest. Drooni lennutamine on lubatud ainult lennuameti loaga, mida saab taotleda veebiaadressil: www.lennuluba.ee

Kontrollimata õhuruumis tohib lennata kuni 500 jala ehk ligi 150 meetri kõrguseni ilma lennuloata. Luba on eelkõige vaja, et vältida õnnetusi ja kokkupõrkeohtu teiste lennumasinatega (helikopterid ja lennukid). Kui drooni lennutamiseks on olemas lennuameti luba, juhatatakse lennuliiklus droonist mööda.

Paljud arvavad, et piirangud on tänu lennuliiklusele vaid suuremate asulate kohal. Siiski kehtivad lisaks kontrollaladele lennukeelu alad, kuhu kuuluvad nii riigipiir, sõjaväelised objektid, lennujaamad kui ka Matsalu ja Vilsandi rahvuspargid (muuhulgas Kiipsaare tuletorni ümbrus). Täpsemate piirangute kohta looduskaitsealadel leiab infot näiteks Riigi Teatajast. Seega ei tohi kõikjal sugugi tuju tulles spontaanselt drooni lennutama asuda.

Lisaks lennupiirangutele pea silmas, et sa ei tegeleks jälitustegevusega ‒ võimaluse korral väldi inimeste kohal lendamist ja arvesta ümbritsevate inimeste soovidega lendamine lõpetada.

Looduskeskkonda suundumisel tuleb peale lennupiirangute pidada silmas looduskaitseseadust. Ära häiri ülemäära elusloodust ja suhtu lugupidamisega kõigesse ümbritsevasse. Ära piira pesitsevaid linde ega aja taga põgenevaid metskitsi. Looduses jäta enda ambitsioonid tagaplaanile.

Jälgi ilma ja valgust

Droonifotograafia puhul mängib olulist rolli ilm. Mõnel kuul võib head lennutamisilma oodata nädalaid. Olulisim märksõna on tuul. Väldi lendamist tugeva tuulega, sest kõrgel on harilikult tuul veel tugevam ja iil võib drooni enda haardesse rabada. Mida suurem, raskem ja „targem“ aparaat, seda vähem mõjutab lendamist tuul, kuid päris tormiga ei tasu drooni sellegipoolest lennutada. Mere kohal jälgi, et tuul poleks mere poole.

Ära lenda vihmaga. Ole ettevaatlik paksu uduga, mis võib droonis leiduvat elektroonikat kahjustada. Ka nullilähedased temperatuurid, mil õhuniiskus on suur, võivad propellerile tekitada rohked jääkristallid, mis võtavad ära kandevõime. Ka krõbedad külmakraadid pole head. Nii nagu väriseb külmaga lennutaja, väriseb ka droon. Suure külmaga hakkab droon vibreerima ning see kandub kaamerasse ja lõpuks ka piltidele. Pikema aja jooksul väljas olles märkad, et nii optika kui ka liikuvad osad muutuvad kangemaks.

Et droon külmal ajal õhku tõuseks, on näiteks DJI (üks levinumaid droonimarke) akudel tarvis saavutada teatud temperatuur. Seda on vaja, et aku ei lõpetaks külmumise tõttu lennu ajal töötamist. Aku peab soojaks minema töötamise ajal, et vajalik protsess toimiks. Külmaga lendu alustades peab aku laetuse tase olema kõrge, sest droon tarbib õhkutõusudel enam voolu kui lihtsalt lennutades. Jahedama ilmaga väheneb aku ressurss oluliselt ning siis tuleb laetuse taset jälgida tähelepanelikumalt kui muidu, pidades meeles, et iga lennuvahend ja selle aku on erinev. Pisut aitab nii drooni, puldi kui ka akude hoidmine enne lennutamist veidi soojemas keskkonnas.

Olgu pildistamisvahendiks peegelkaamera või n-ö karbidroon, keskpäevane valgus õigustab end pildi efektsust silmas pidades üsna harva. Hea ja sageli mahedam valgus esineb nii enne kui ka pärast päikesetõusu ja -loojangut. Valguse eelistused sõltuvad suuresti ka pildistamisobjektist, aastaajast ja sellest, kas valgus peaks pildil midagi rõhutama või mitte. Näiteks pildistades suvist metsa keskpäevase valgusega lagipähe võib tähele panna, et pildile jäävad sügavad varjud ning ka metsapõrand on peaaegu süsimust. Ent talvisel ajal lumega ei pruugi püütud pilt nii vastumeelsena mõjuda. Ka pilves ilmal on oma võlu, see pehmendab nii mõnigi kord varjualasid.

Terava keskpäevase valgusega jäävad pildile sageli sügavad varjud, mis aga ei pruugi kõikide piltide puhul töötada.

Võttenurgad ja motiivid

Õhust pildistamine annab lugude jutustamisele ja jagamisele täiesti uue, põneva ja tavapäratu nurga. Tornist, puu otsast või kõrghoonest pildistamisel on motiivide valik ja võttenurgadki küllalt piiratud. Ka lennukist või helikopterist pildistades võib sind tabada ahastus, kui objekt jääb selja taha ja päris hetkega ju ei saa lennuaparaati ümber pöörata. Drooniga võid nii võttenurkasid kui ka objekte valida, nagu soovid ‒ mõistagi lubatu piirides.

Uus vaatenurk on põnevam nii pildistajale kui ka vaatajatele ning annab fotograafile pildistamiseks lausa uue mõõtme. Ent ei tasu siirduda drooniga kohe 150 meetri kõrgusele kaardipilte tegema, sest juba paar meetrit annavad mõne objekti või hetke puhul täiesti uue nurga. Madalamalt pildistades saab edasi anda rohkem detaili, osaliselt ka dünaamikat ja keskenduda objektile.

Kõrgemalt tehtud fotodega on võimalik koos objektiga edasi anda konteksti ja ümbritsevat ruumi ning põlde, metsi ja muud maastikku pildistades ka mustreid. Tunnetus, mida ja mis kõrguselt pildistada, tuleb ajapikku. Mina ei lähe just sageli kõrgemale kui 40 meetrit.

Alati ei pea drooni lennutama saja meetri kõrgusel, vaid piisab ka kümnest, et tuua pilti uus lähenemine.

Ole valvas!

See võib küll tunduda ülemäärase soovitusena, kuid drooni lennutamise ajal ei tasu tegelda kõrvaliste asjadega. Kogu tähelepanu suuna drooni juhtimisele, nagu autoga liikluses. Ära lase end häirida kõrvalolevatest isikutest, kui selleks pole tungivat põhjust. Tekkivate probleemide eest vastutab siiski lennutaja.

Mul on ette tulnud kaks apsakat. Kord lasin droonil automaatselt õhkutõusmispunkti naasta, tema soovis aga maanduda läbi okste. Teisel korral jäin Lapimaal juttu ajama aimamata, et näpud jäid puldile, mispeale prantsatas droon ligi pooleteise meetri sügavusse lumme. Mõlemad olukorrad tekkisid liigselt uljusest ja osaliselt ka teadmatusest.

Algajal droonilennutajal on kindlasti huvi proovida, kui kaugele ja kõrgele suudab renditud või soetatud vidin lennata. Kui mul lubati paar aastat tagasi esimest korda droonipulti hoida, tekkis minulgi sama küsimus. Õnneks oli drooniomanik toona ohtudest küllalt teadlik ja nüüd tean isegi soovitada, et harjutamiseks vali mõni tühi väli ning lennuta aparaati kuni 50 meetri kaugusel ja kõrgusel, mõistagi kontrollimata õhuruumis. Kui viid edasijõudnuna drooni veidi kaugemale, arvesta aku tasemega. Kui oled kaugemal, võiksid alustada naasmist juba varem, eriti kui kodutee on vastutuult ja väljas on külmakraadid. Tühja akuga droonil on vähem jõudu. Aku tühjenedes võid end soojemalt riidesse panna, et drooni otsima minna. Sellist „seiklust“ pole aga kellelegi tarvis.

Need on minu jaoks kõige esmasemad punktid, mida droonifotograafiaga tegelemisel võiks pidada silmas, kuid juba peagi ilmub siinsamas Photopointi ajaveebis antud artikli II osa, kus toon veel välja erinevaid aspekte, millele tähelepanu pöörata. Lugemiseni!

Artikkel ilmus algselt ajakirja “Looduses” 2018. aasta juulinumbris.

Karli tööde ja tegemiste saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebook’is või veebilehel karladami.com

Photopoint on DJI droonide ametlik lennubaas ja partner Eestis – photopoint.ee/djidroonid ››

(683)

The post OSA 1: droonipiltniku ABC – püüa ainulaadseid vaateid! appeared first on Photopointi ajaveeb.

Internetiavarustes on DJI tulevase Mavic 2 Pro kohta liikvel igasuguseid jutte ning üks neist hõlmab selle tuleku aega. DJI esialgu ütles, et 18. juulil näeme miskit uut, kuid praeguseks on üritus edasi lükatud. Millal me uut drooni lõpuks näeme, on hetkel selgusetu.

Loomulikult liiguvad ka tehniliste andmete kohta omad jutud. Twitteris avaldatu põhjal saab pildisensoriks 12-megapikslise Sony IMX226 CMOS 1/1.7″ STARVIS kiibi, mis 4K lahutusvõimega videot salvestab 60 kaadrit sekundis. Samuti on olemas H.264 videoformaat ning eelkäijaga võrreldes parem sensoritundlikkus, vähem müra ning parem dünaamiline ulatus – ühesõnaga igati parem kui praegune mudel. Objektiiviks saab 24mm f/2.8 klaas, millel on suudetud vähendada moonutusi ning klaasi kvaliteet on parendatud saavutamaks teravamat joonist.

Droon aga võib tulla füüsiliselt palju suurem kui eelkäija ning ka akusüsteemi on niivõrd palju muudetud, et see ei ühti enam esimese Mavicu mudeliga. See-ees tuleb see suurema mahutavusega, mis kuulujuttude järgi lubab lennata kuni 32 minutit ühe laadimisega, mis on tervelt viis minutit rohkem kui praeguse Mavicuga. Samuti on tulemas ka uued mootorid, mis tõstavad tippkiiruse 72 km/h peale.

Kokkupõrkeid vältivad sensorid pannakse drooni igale küljele k.a. üles. Uued sensorid põhinevad infrapuna tehnoloogial, mis tähendab et need suudavad ka pimedas lennates kokkupõrkeid vältida. Hetkel küll ei tea, kui pimedas need lubavad lennata, kuid areng peaks olema märgatav.

Ülalolevat teksti võib võtta suure skepsisega, kuid seni on elu näidanud, et need kuulujutud täiesti tühja koha pealt ei teki.

Allikas: mirrorlessrumors.com

(261)

The post Tulevase DJI Mavic Pro 2 drooni tehniliste andmete kohta viimased kõlakad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Turuseis ja -liider

Maailmas müüakse täna ca. 10 miljonit drooni aastas ning 3 aasta pärast prognoositakse selleks numbriks juba 30 miljonit. Droonimaailmas on üks suur turuliider – DJI.

Nende tooted on tippklassist ning tootevaliku segmendid on lastest absoluutse tipuni. Tootjaid on muidugi veel, aga suures pildis domineerib DJI enda toodete, tarkvara, kvaliteedi ja arenduskiirusega turgu ja seda ka Eestis. Minu andmetel peaks nende turuosa olema ülemaailmselt lausa 70+%.

DJI eelistamiseks on mitu põhjust – palju omanikke, know how’d, järelturgu, juppe, teenindusvõrke, kompetentsi. On veel Yuneec, Walkera, Hubsan jt, aga nende osakaal on siiski marginaalne.

Lühikokkuvõte allolevast:

Päris algajad ja lapsed

Tello (alates 107,99€).

Minu 8-aastasel pojal on just selline. Tello on algajale harjutamiseks paras, läheb katki või kaduma, pole ka väga kallis kadu ega tee kukkudes liialt kahju. DJI ise müüb seda, aga ei tooda, kuigi DJI elektroonikat on seal sees.

Kaamera ning üldine lennuvõimekus on tal selle hinna kohta täitsa tublid. Erinevus üliodavatest pisidroonidest on see, et ta on üsna stabiilne, oskab end ise paigal hoida (mitte GPS, aga optilised sensorid), koostekvaliteedilt korralik ja isegi kaamera on täitsa okei selle hinna kohta. Video on 720p ning elektroonilise stabiliseerimisega, see tähendab gimbal’it pole. Juhitakse nutitelefoni äpiga ja levi kuni 100m, üks aku kestab reaalselt ca 10 min, seega neid tasub paar tükki juurde võtta.

Kergetele hobistidele

DJI Spark (alates 499€)

Soovitaks sellist näiteks teiniealistele või neile, kellele piisab reisimisel muidu telefonikaamerast ega tassi eraldi kaamerat kaasa. See on järgmine samm päris pisikestest veidi tummisemate droonide suunas ja seda toodab DJI ise.

Hästi väike ja väle putukas, mis võiks olla täiskasvanud inimestele nö. miinimumiks, kui aegajalt reisidel midagi üles võtta või rabamatkale mälestuseks üks mõõde juurde anda. Kangematest mudelitest eristab eelkõige see, et video on 2-suunalise stabiliseerimisega (2-axis gimbal) ning kohati võib pilti kergeid jõnkse sisse visata – eriti tuules, aga siiski väga viisakas tulemus. Samuti ei tee ta RAW-faile, mis tõsisemale fotohuvilisele ei pruugi sobida.

Muidu aga hea asi selle raha eest ja tasub võtta puldiga versioon, siis saab kuni paar km levi ja oluliselt mugavam lennata. Kiirust arendab kuni 50km/h ning ühe akuga ligi 15 min, mistõttu ka siin tasuks 2 akut juurde võtta.

Tõsisem hobist, reisija, pulmad

DJI Mavic Air (alates 849€) ja DJI Mavic Pro Platinum (alates 1299€)

Hetkel kõige populaarsemad mudelid, mis on sobilikud nii tõsisemale harrastajale, reisisõbrale kui näiteks pulmafotograafile taevakaameraks. DJI Mavic Pro oli esimene DJI droon, mis oli kokkuklapitav ehk umbes kõrsikukarbi suurune. Kirjutasin sellest kunagi ka väikese ülevaate.

Käsi südamel – tegu on siiamaani mu isikliku lemmikdrooniga, kuna see on väike, vaikne (uued propid on 60% vaiksemad), väle ja stabiilne. Kaamera on sellise putuka kohta üllatavalt hea ja terav. Muidugi ei võrdle suurte sensoritega, eriti rasketes valgusoludes, aga no ega ei virise ka. Võtan tihtipeale oma Mavicu väikese õlakotiga kaasa, kui oma elektriskuutriga rändama lähen. Parim kaamera on see, mis on kaasas!

2018 kevadel tuli tema kõrvale veel väiksem mudel Air ehk Mavic Air, mis on üsna sarnane, aga veel väiksem, rohkemate põrkesensoritega (taga ka) ning oskab rohkem trikke teha. Põhimõtteliselt mahub shortside taskusse. Üllatuslikult on suurem Pro mudel veidi vaiksem ja mulle endale isiklikult midagi Pro pildijoonise juures meeldib rohkem, aga üldiselt üsna sarnased seadmed.

Need on ka ürituste, näiteks pulmade, jäädvustamiseks vast kõige sobivamad, kuna on kõige väiksemad, vaiksemad, segavad seetõttu võimalikult vähe ja on ka vähem ohtlikud, kui midagi juhtuma peaks. Kui sensor oleks suurem, saaks nendega juba ka tööd teha. Käivad kõlakad, et Mavicu-klassi tulebki varsti ka suurema sensoriga vend, mis kindlasti kajastub ka hinnasildil.

Soovitan võtta neist “fly more combo” versioonid – komplekt, kus on droon, pult, 3 akut, kott ja laadimise-huub, kuhu mitu akut laadima mahub.

Poolproff, kinnisvarakuulutused, pulm, ralli

DJI Phantom 4 Pro (alates 1699€)

Nüüd hakkame tõsisemaks minema. Poolprofi droon, mida kasutavad ka paljud kuulsad youtubberid. Tasub tähele panna, et mitte-“pro” ehk lihtsalt Phantom 4 ja ka kõik vanemad Phantomid mudelid (järelturul on neid palju liikumas) on hoopis teine kvaliteediklass – sensor on neil 4 väiksem.

Pro on juba selline riistapuu, millega paljud ka tööd teevad, eriti videomaastikul. Peamine erinevus on oluliselt suurem sensor – kui Mavicutel oli see 1/2.3 tolli, siis Phantom 4 Pro sensor on juba 1-tolline ehk mitu korda suurem. Samuti annab välja ca. 2x rohkem megapiksleid. Kujult on ta suurem ja kobakam, reisimiseks vähemsobiv. See droon on 1 samm enne kordades kallimaid profiseadmeid.

Professionaalne video ja foto

DJI Inspire 2 + Zenmuse X5S kaamera (alates 7100€)

Nüüd jõudsime sinna, kus on profid. See on ka minu kui fotograafi töövahendiks. MFT sensor, vahetatavad objektiivid, 360 kraadi pöörlev gimbal, kiirus üle 90km/h, RAW video võimekus. Selle drooni külge käivad erinevad kaamerad, hetkel Zenmuse X5S ja uuem Zenmuse X7.

Mul endal on kasutusel X5S, millega praegu kõik oma pildid teen. X7 on sealt samm veel edasi. Täna on need kaamerad keskmise peegelkaamera kvaliteediklassist. Ma ei jõua ära oodata, millal jõuame täiskaadrini – spekulatsioonid räägivad 2019. aasta lõpust.

Ise kasutan 15mm, 25mm ja 45mm objektiive, mille ekvivalent on x2. Kuna I2 kasutab 2 akut korraga, siis on tal eelmise mudeliga võrreldes oluliselt pikem lennuaeg ehk ca 20 minutit. Ise olen täna 5×2 akukomplekti peal, mis annab kokku umbes poolteist tundi lennuaega.

“Holly- ja Bollywood”

DJI Matrice

Edasi tulevad droonid, millega mul endal erilist kokkupuudet pole olnud. Lennumasinad, mis reeglina teenindavad suuri filmistuudioid või tehakse TV otseülekandeid ja peale käib näiteks RED või Arri kaamera ning võttepäeva hind on tuhandetes. Neid kasutab reeglina 2 inimest – üks kaameraoperaator, teine droonipiloot.

Kokkuvõtteks

Hetkel oleme veel faasis, kus droonide areng on küllaltki kiire. Tõsi, meil pole enam päris esimene kuum periood, nagu näiteks nutitelefonidel oli 2007-2010, kus iga uus mudel “võttis ahhetama”, vaid pigem sellele järgnev ajastu.

Uut tehnoloogiat tuleb jätkuvalt iga uue mudeliga ja seda ka ohutuse poolelt. Ohutus ongi üks peamisi, mida peaks drooninduses järgima.

• Ei maksa lennata kõrgusesse üle 150m
• Ei maksa lennata ilma lennuloata kohtades, kus see on nõutav
• Kindlasti ei tohi minna ligilähedalegi lennuväljadele
• Ära lenda üritustele rahvamasside peade kohale
• Hoia inimestest üldse eemale, propellerid on ohtlikud
• Common sense ennekõike

Soeta DJI droon mugavalt Photopointi veebikaubamajast ››

Photopoint on DJI droonide ametlik lennubaas ja pikaajaline partner Eestis!

Pildid: tootjad.

(2769)

The post Suur rivistus – droonide ostujuhis lastest proffideni appeared first on Photopointi ajaveeb.

Täpsemalt oli testimise all siis Mavic Pro Fly More Combo Kit, kus lisaks droonile ja puldile oli veel 3 akut, droonikott, autolaadija ja veel mõned pisemad vidinad. Kolme aku tõttu ka selle pikk nimetus sellel komplektil. Lennuaega peaks Mavicu kolme akuga saama ümmarguselt ühe tunni ümber ja kui hästi läheb, siis võib olla veidi enamgi.

Esimese asjana drooni karbist välja võttes jäi tõepoolest silma selle uskumatu kompaktsus – see on kokkuvoldituna sama suur kui 20 aastat vanad mobiiltelefonid. Sama lugu puldiga, sest võrreldes minu Phantom 4 Pro puldiga on Mavicu oma vist umbes 5 korda väiksem. Droon koos puldi ja kolme akuga mahtus täpselt väikesesse kaasas olnud õlakotti, kuid oma Phantomi komplekti vean suhteliselt suures seljakotis.

Äärmiselt tülikas on suurt kotti kanda kuskil matkal olles, kui vahemaid on vaja läbida kilomeetrites. Eriti veel kui on soov lisaks ka tavalist fotoaparaadi kotti kaasas vedada – seda mina ka isiklikult tavaliselt teen. Pisikest Mavicut on aga isegi naeruväärselt lihtne kaasas kanda, kuna kott on väiksemgi kui minu pisikene peegelkaamera kott. Kompaktsuse eest läheb siit punkt Mavicule.

Kaasas kandmise kompaktsus: DJI Phantom 4 Pro vs. Mavic Pro 

Lendama asudes käib asi kiiremini kui oleks osanud oodata – kotist välja, telefon puldi külge, sisselülitus ja juba õhus ta ongi. Kiirematel meestel on võimalik minuti-kahega Mavic lendu saada. Kuigi Phantom 4 Pro-l on tiivikute külge keeramine tehtud kordades lihtsamaks kui Phantom 3 droonil, siis võtab see ikkagi omajagu aega + puldi valmis sättimine jne. Seega läheb Phantom’i valmis sättimiseks võrreldes Mavicuga kindlasti poole rohkem või isegi 3 korda rohkem aega. Aeg ajaks, aga ka tüli on mõttetult palju nii et selles kategoorias annaksin jällegi punkti Mavicule.

Pilt tehtud DJI Mavic Pro drooniga.

Lennata on Mavicuga samuti üllatavalt mõnus ning tekib isegi kuidagi turvalisem tunne kui Phantomiga seda tehes – võimalik, et see tuleb tema väiksusest. Müratase on samuti kordades väiksem kui suurematel Phantomitel ja ei sega ennast ega teisi niivõrd palju. Aku kestvuselt lähevad Mavic Pro ja Phantom 4 Pro suhteliselt samasse väravasse, sest mõlemal tuleb selleks keskmiselt 25 minutit, mida muidugi mõjutab ilm ja olud.

Testimine praegustes väga talvistes oludes on omaette katsumus, sest drooni akud peavad olema kogu aeg piisavalt soojas, kuna krõbedad külmakraadid kärbivad pisut lennuaega. Kõige hullem lugu on paraku ekraaniks oleva iPhone nutitelefoniga, sest see tahab külmas väga kiiresti külmas koostööst loobuda. Selle koha pealt läheb plusspunkt Phantom 4 Pro puldile, mis samal ajal kui on telefoniga ühendatud seda ka laeb ja ei lase telefonil miinuskraadidega nii kiiresti kustuda. Mavicu pult minu telefoni ei laadinud ja selle tõttu tuli paar korda ette seda, et telefon andis otsad ja tuli pimesi tagasi lennata.

Võiks veel lisada, et Mavicuga on õhku tõusmised ja maandumised eriti just praeguste lumiste oludega on natukene raskendatud, sest tuleb kaevata endale korralik sile maandumiplats, kuna droon istub väga maadligi ja seega on Phantomi kõrgematel varese jalgadel siin väikene eelis. Normaalsete oludes ja isegi tuulisema ilmaga tundub, et Mavicuga on palju kindlam maanduda, sest ümberminemise tõenäosus ei ole väga suur, kuid Phantomi kõrgetel ja kitsastel jalgadel võib juhtuda palju rohkem ebameeldivusi.

Kaamera on Mavic Pro-l 12 megapiksline – umbes samade näitajatega kaamera oli ka minu vanal Phantom 3 Pro-l. Võimalik, et Mavicu oma on siiski veidikene edasi arenenum ja suudab teha kvaliteetsemaid fotosid, kui Phantom 4 Pro 20 megapiksli ja 1-tollise sensori vastu see ei saa. Seda eriti just hämaramates oludes. Plusspoole pealt tooks välja vahel väga kasuliku portreeformaadis pildistamise võimaluse, mida Phantom seeria droonid võrreldes Mavicuga teha ei suuda. Video koha pealt suudab Mavic Pro nagu Phantomgi toota ka mõnusalt sujuvat 4K-d.

Kokkuvõttes võib öelda, et Mavic Pro suutis ennast mulle meeldima panna. Oma kompaktsuse ja väiksuse juure on seda väga mõnus kaasa võtta just reisile või matkale ja tegelikult miks mitte kasvõi lihtsalt pühapäeval kodulähedale jalutama minnes. Suuremaid droone alati kaasa ei viitsi tassida ja kasutada on teda samuti kiire, mugav ja lihtne.

Siiski pean mainima, et praegusel kujul Mavic Pro-d ma enda drooniparki lisama ei hakkaks, kuna juba on olemas paremaid ja kvaliteetsemaid fotosid tegev Phantom 4 Pro. Kvaliteedi olulisus hakkab rolli mängima, kui on vaja foto suurelt kuhugi trükkida ja seda tuleb aega ajalt ikka ette. Inimesele, kes ei vaja niivõrd head kaamerat ja kasutab drooni võib-olla lihtsalt endale mõne reisi või mälestusfoto tegemiseks, siis soovitaksin kindlasti Mavic Pro-d just tema paljude plusspoolte tõttu.

Kui aga DJI otsustaks välja lasta uue Mavicu vähemalt sama hea kaameraga kui on Phantom 4 Pro-l, siis hakkaksin tema lisamist, võimalik et praeguse drooni välja vahetamist, tõsiselt kaaluma.

DJI Mavic Pro drooniga käisid lendamas ja ülevaate kirjutasid fotograafidest vennad Kristoffer ja Karl Anders Vaikla.  Nende tegemiste ja fotodega saab ennast igapäevaselt kursis hoida Kristofferi Instagramis ja Karl Andersi Instagramis.

 

Soovid drooni kohta lisainfot? Tutvu lähemalt:

• • Droonifotograaf Kaupo Kalda: DJI Mavic Pro drooniga reisil – purjetamas Santorinil ››
  • Karbist välja: DJI Mavic Pro Fly More Combo Kit ››
  • Droonifotograaf Kaupo Kalda: Dji Mavic Pro – kompaktne igamehedroon, mida on ammu oodatud ››

(1063)

The post Fotograaf Kristoffer Vaikla: DJI Mavic Pro Fly More Combo on droon, mis suutis ennast mulle meeldima panna appeared first on Photopointi ajaveeb.

Jutud netiavarustes kihisevad, et juba märtsis on lootust näha DJI uut drooni Mavic 2. Ülipopulaarse ning eduka Mavic Pro drooni järeltulija saab kõigi eelduste kohaselt täiesti uue kaamera, millel on 1-tolline pildisensor. Tegu on tõsise sammuga kvaliteetsemate piltide ning videote poole ning DJI tõstab selle lükkega lati ikka väga kõrgele. Vähemtähtis pole ka uus aku. Võrreldes eelkäijaga tuleb lennuaega tervelt 8 minutit juurde ning pikeneb 27-lt minutilt 35 minutini. Samuti saavad drooni ümber olevad ohutust tagavad sensorid parendusi ning taevast alla kukkumine peaks olema veelgi keerulisem kui varem.

Kuigi avalikustamine peaks toimuma märtsis, siis infot selle kohta, millal reaalne toode poelettidele võiks jõuda, ei ole.

Allikas: Photorumors.com

(322)

The post Kuumad kõlakad: DJI avalikustab uue Dji Mavic 2 drooni juba märtsis appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kes oleks kaks aastat tagasi arvanud, et üks populaarsemaid ja tahetumaid jõulukingitusi tehnika valdkonnas oleks droon? Droonide populaarsus ja müüginumbrid on jätkuvas tõusutrendis ja lähiajal pole näha ka selle peatumist. Sellise tõusu peamiseks algatajaks võib julgelt välja tuua DJI, kes on oma pidevalt uueneva drooni valikuga jõudnud nii profi tasemel lennutajate kätesse kui ka laste kingikottidesse. Sellise agressiivse mudeliga on teistel drooni tootjatel aga raske kaasa minna ja sellepärast domineerib meie 2017. aasta droonide TOP 5 edetabelit ka DJI toodang.

Aasta lõpus koostatakse mitmel pool parimate droonide, kaamerate ja üldiselt tehnika vidinate nimekirju. Kindlasti tasub tähele panna, et see esiviisik siin all ei ole mitte parimate, vaid ostetumate droonide nimekiri.

Photopoint 2017. aasta top 5 droonid

1. DJI Mavic Pro

2. DJI Phantom 4 Pro

3. DJI Spark

4. GoPro Karma

5. DJI Phantom 4 Advanced

Sellised on Photopointi 2017. aasta viis enimostetud drooni. Ei olnud suureks üllatuseks, et esimesele kohale asetus DJI Mavic Pro droon, mis kombineerib endas funktsionaalsuse ja kasutuslihtsuse. Suurema üllatusena võis tulla aga GoPro Karma neljas koht. Hoolimata esialgse mudeli veast on GoPro saanud valmis kõva konkurendi Mavic Pro droonile.

Kuna droonide maailm on nii kiiresti ja jõudsalt arenev, siis jääme huviga ootama uusi mudeleid ja järgmise aasta TOP 5 enim müüdud droone. Seniks võib edetabelis olevaid droone tulla uudistama Photopointi kauplustesse või veebikaubamajja.

Vaata kõiki 2017 TOP 5 nimekirju siit »

(2089)

The post Photopoint TOP 5 – enim ostetud droonid aastal 2017 appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pildil loojangus Oia, Santorini

Miks droon reisil?

Ma ei hakka kirjutama reisikirja, vaid hoopis inspireerin inimesi mõtlema – äkki väike droon oleks ka sulle vahva reisikaaslane? Selle artikli illustreerimiseks ongi selle Kreeka purjereisi mõned kaadrid.

Asi selles, et mõned uuemad mudelid on juba nii pisikesed, et nad võtavad vähem ruumi kui näiteks peegelkaamerad. Ma ise tunnen, et loovtegevus nagu fotograafia on üks paremaid stressimaandajaid.

Samas annab see väike kaaslane nii palju uut perspektiivi, et sul endal jääb karp lahti, sõpradest rääkimata. Reisidel on tavapärased kaadrid, mis on tehtud kõik ühest kindlast kohad. Kindla peale mineku hot spot’id. Tallinnas näiteks Toompea vaateplatvormid. Droon annab sulle aga üsna vaba 3D ruumi linnulennult ja see ongi nii unikaalne võimalus tänapäeval. Droonipilt ei pea olema alati megakõrgelt ja -kaugelt, vahest on ka 10m juba midagi uut ning põnevat ning üks ei välista teist.

Pildil sama Oia, vastassuunal ja veidi varem

Milline on hea reisidroon?

Konkreetselt pean silmas kokkuvolditavat Dji Mavic Pro, mida ise kasutan (oh, mu lemmikdroon), aga ka veel pisem Dji Spark, mis on oma hinna ja kõige kohta üllatavalt asjalik. Peab vaid teadma, et Sparkil on 4K video asemel Full HD ja RAW toorfaile ka ta ei tee. Aga keskmisele hobikasutajale, kes ei aja taga viimast, ei noki oma pildifaile varahommikuni Photoshopis on see just täpselt paras.

Oia eemalt, tegu on vulkaani kaldeeraga

Mul on niisiis Dji Mavic Pro ja iga lend sellega on nauding. Reisimisel teeb mugavaks eriti asjaolu, et ta on väike ja vaikne. Oluliselt vaiksem kui “need valged, mida on kõik kohad täis”. Näiteks. Kasutan kolme akut, mis annavad tunni lennuaega. Piisav.

Väike 4K videojupp Oia loojangult.

Jalad on tal kokkuvolditavad ning mahub mu parka taskusse, olles umbes kõrsikukarbi suurune. Ka pult on kompaktne. Ning väikese harjutamise järel saab igaüks sellega hakkama. Tõsi, 100% alati peab olema ettevaatlik, sest nad ikka kukutatakse tihti alla ja seda peaaegu alati piloodi vea tõttu. Automaatika on neil aga täna juba päris hea ning üldiselt see alt ei vea ka. Esimesed katsetused mine tee suurel laial põllul. Rahulikult, mitu korda.

Autor suundumas Folegandrose loojangut jäädvustama.

Ise võtan reisile kaasa väikese National Geographic õlakoti. Seal sees on droon, väike hübriidkaamera ja mahub ka veepudel. Nii et ei tassi kaasa 15 kg kaaluvat kogumit peegelkaameraid ja droone, mis võtaks lihtsalt hetke nautimiselt nii palju fookust ära.

Folegandros, piltilus saareke Santorini lähedal.

Käime kiirelt peamised reeglid veel üle

Droon on lennumasin ja jagab õhuruumi lennukite, helikopterite ja teiste lennuseadmetega. Kõige olulisem on, et sa ei hakka lollusi tegema, nii et common sense.

1. Lenda maksimaalselt 150m kõrgusele, pigem vähem. Alates sealt on teiste lennumasinate õhuruum.
2. Hoia eemale lennujaamast mitu head kilomeetrit.
3. Hoia eemale suurtest inimmassidest, eriti nende pea kohal lendamisest.
4. Samuti stardi kusagilt rahulikust kohast ja püüa teisi mitte segada.
5. Tasub endast mitte liiga kaugele lennata, jälgida alati ka silmsidena drooni asukohta. Enamus õnnetusi on kuhugi otsalend, eriti külg ees või tagurdades, kui ekraanilt seda ei näe.
6. Guugelda enne reisisihtkohariigi droonireegleid. Üldiselt pole hullu ning ollakse laias laastus tolerantsed, aga näiteks Kuubal võib päris kehvasti minna ja ka Kanadasse on väga keeruline luba saada.

Need on kõige põhilisemad asjad.

Ilusaid reisielamusi!

Kirik Folegandrosel, kust avaneb võrratu vaade eelmise pildi loojangule, ka ilma droonita

Vaata ka autori varasemat artiklit Taist ning Kreekast:

• Droonifotograaf Kaupo Kalda: miks ja kuidas drooniga reisida ››

(1405)

The post Droonifotograaf Kaupo Kalda: DJI Mavic Pro drooniga reisil – purjetamas Santorinil appeared first on Photopointi ajaveeb.