Sony sensoriimpeerium on avalikustanud 2018. aasta keskformaatsensorite teejuhi ning keskformaadile pildistajad peaksid põnevil olema sest sensoreid on tulemas mitu. Teejuhile tuginedes on välja tulemas 44 × 33 mm mõõduga 100-megapiksline tagantvalgustusega pildisensor IMX461 ning 55 × 41 mm mõõdus 150-megapiksline sensor IMX411. Huvitav on see, et sensor tuleb ka must-valge versioonina. Samuti on tulemas must-valge versioon ka praegu juba väljas olevast 100-megapikslisest IMX211 sensorist. Värve eristav versioon sensorist on hetkel näiteks Phase One XF 100 keskformaatkaameras.

Igal juhul on keskformaatsensoriga kaamerad muutunud väga populaarseks tänu erinevatele taskukohasematele mudelitele. Trendiga, mille alustas Pentax, lastes välja digitaalse versiooni 645Z kaamerast, on jätkanud nii Hasselblad kui viimati ka Fujifilm oma keskformaat hübriidkaameraga. Järgnevad aastad saavad selles osas olema põnevad ning uusi kaameraid näeme kindlasti veel.

Allikas: dailycameranews.com

(349)

The post Sony avalikustas 2018. aasta keskformaat pildisensorite teejuhi appeared first on Photopointi ajaveeb.

Sony nutitelefonide müük on olnud viimasel ajal madalseisus – isegi nii palju, et ettevõtte juhid mõtlevad selle divisjoni müümisele. Samuti ei suuda Sony kaamerate müük vastu saada Canonile ning Nikonile. Aga kõige selle käigus suudab Sony siiski teenida märkimisväärset kasumit nutitelefonide ning kaamerate turul. Nimelt kasutavad paljud rivaalid enda seadmetes just Sony toodetud pildisensoreid, raporteerib Wall Street Journal.

Vastavalt turu-uuringutele valmistas Sony 2014. aastal tervelt 40,2% kõikidest pildisensoritest, jättes rivaalid kaugele maha. See number sisaldab siiski arvatavasti ka näiteks autotööstusele toodetud sensoreid. Kuid kahtlemata on seal sees näiteks Apple iPhone 6 esi- ning tagakaamerad ja Sony teenib umbes 20 dollarit iga iPhone 6 pealt, mis Apple müüb. Sony finantsraport näitab 40% tõusu pildisensorite müügis 2013. ja 2014. aasta lõikes.

Isegi Samsung, kes tegelikult toodab ka ise pildisensoreid, kasutab Sony toodangut oma tippmudelite S6 ja S6 Edge sees. Sony sensoreid võib leida ka Motorola nutitelefonidest ning Nikoni peegelkaameratest.

Üldiselt läheb Sonyl pildisensorite äriga nii hästi, et see on suurema prioriteediga kui mõned koduelektroonika kaubad, näiteks fotokaamerad. Sony paigutab sensorite arendamisesse suuri rahasid ning aja jooksul selgub, kas sellised suured kliendid nagu Apple soovivad loota kolmandate osapoolte toodetele pikas perspektiivis. Hetkel viitavad märgid küll sellele, et Sony hakkab pöörama palju rohkem rõhku just komponentide valmistamisele.

Allikas: connect.dpreview.com

(568)

The post Sony omab uuringute kohaselt 40,2% pildisensoriturust appeared first on Photopointi ajaveeb.

Peegelkaamera sensorit on soovituslik puhastada 1-2 korda aastas, sest objektiivi bajoneti vahelt pääsevad peegelkaamera sisemusse tolm ja mustus. Kui sa ei ole ise juhtumisi peegelkaamerate siseelu ja hinge asjatundja, siis ära puhastusoperatsiooni ette vōta. Valede töövahendite ja -meetoditega vōib mustuse laiali ajada ja olukorra hoopis hullemaks muuta. Seetōttu tasubki jätta kaamera hooldus Photopointi spetsialistidele.

Nüüd saavad kõik peegelkaamera ostjad kaasa flaieri (pildil), millega on sensori märg- või õhkpuhastus 20% soodsam

Kaamera tasub õhkpuhastusse tuua, kui tolmu ja mustust ei ole väga palju. Kui kaamerat ei ole ammu või üldsegi mitte puhastatud, siis kuivanud mustuse ja suurema tolmu eemaldamiseks on vajalik teostada sensorile märgpuhastus. Kui tood kaamera puhastusse, siis kindlasti peab olema kaasas ka aku, mille soovitame eelnevalt laadida. Õhkpuhastust teostatakse kauplustes kohapeal, aga märgpuhastuse tähtaeg on 2-7 päeva.

(5612)

The post Peegelkaamera ostjale sensori puhastus odavam appeared first on Photopointi ajaveeb.

Arvatavasti võtavad kõik digikaamerate omanikud iseenesest mõistetavana, et kui sensorit puhtana hoida, siis tolmukübekesed seda terroriseerima ei tule. Paraku on sellised sensorid tolmu jaoks kui magnetid ning see tolm jääb piltidel näha pisikeste täppidena. Seega seisab enamik digipeeglite omanikke varem või hiljem silmitsi sensori puhastamisega.

Photopoint pakub sensoripuhastusteenust igas oma esinduses. Poodi võib tuua ükskõik millise digitaalse peegel- või hübriidkaamera ja puhta sensoriga kaamera saab kätte juba 2-7 päeva möödudes.

Photopoint puhastab kõikide digipeeglite sensoreid:

• APS mõõdus sensor (tähtaeg ~2-7 päeva) – 19.99€
• Täiskaadersensor (tähtaeg ~2-7 päeva) – 29.99€
• Sensori kergpuhastus õhuga (kauplustes kohapeal) – 4.99€

Kindlasti peaks puhastusse toodava kaamera aku olema eelnevalt laetud ning juhul, kui tegemist ei ole Canon/Nikon/Pentax kaameraga, peab aparaadi ees olema ka objektiiv. Olenevalt kaamera toomis- ja kättesaamiskohast ning konkreetsest kuupäevast võib kaamera kätte saada aga juba kahe päeva pärast.

Leia endale lähim Photopointi esindus ja too oma digikaamera sensoripuhastusse!

(528)

The post Peegelkaamerate sensorid Photopointis puhtaks appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kui peegel– või hübriidkaamera sensor on tolmuseks saanud, siis ei ole selle puhastamiseks alati märgpesu vaja. Tihti piisab ka mõnest täpselt sihitud õhujoast. Photopoint esitleb uut teenust nimega “Sensori kergpuhastus õhuga“. Kui kahtlustad, et sinu kaamera sensor on tolmuseks saanud, siis too see Photopointi poodi. Meie spetsialistid vaatavad sinu kaamera üle, ning kui tolmu väga palju ei ole, toimub sensoripuhastus otsekohe kohapeal õhupumba abil. See tähendab, et saad ise olla kogu protsessi juures, vaadata testpilte ning seda, kuidas sensorit puhastada. Mis aga kõige olulisem – saad kaamera kohe puhta sensoriga tagasi ning maksad teenuse eest kordades vähem kui märgpuhastuse puhul.

Kui sinu kaamera sensor on nii must, et õhkpuhastus sensorit päris puhtaks ei tee, siis saadame aparaadi põhjalikku märgpuhastusse ning kohapealse õhkpuhastuse eest raha ei küsi. Muul juhul maksab sensori kergpuhastus vaid 4.99€.

(708)

The post Sensori kergpuhastus õhuga Photopointis – soodsalt, kiirelt ja tõhusalt appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kodaki juhi Antonio Perez`i sõnul oli soov selleks olemas juba mitu aastat tagasi – majanduse madalseisu tõttu lükati sensoritehaste müüki siis edasi. Eelmisel aastal oli aga majandusolulord taas tõusuteel ning nüüd otsib Kodak juba aktiivselt ostjat, lootes tehingust saadud tuluga – $300 – $400 miljonit dollarit – turgutada nii oma põhisuunaks olevat tindiprinterite ja tarkvara suunda kui ka digikaamerate valmistamist.

Kodaki valmistatud sensorid on kasutusel näiteks viimastes Leica digikaamerates M8, M9 ja S2. Samuti ka Hasselbladi ja Sinari  keskformaatkaamerates ja Pentaxi keskformaatkaameras 645D 6198.97€.

Allikas: photoradar.com

(195)

The post Kodak müüb oma sensorivabrikud maha appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kole lugu küll. Minu vana hea karbist-välja-kaaslase Pentax K10D sensor on tolmuseks saanud. Teravamapilgulised fotohuvilised on seda juba ilmselt märganud – kasvõi näiteks viis postitust tagasi ilmunud W90 karbist-välja fotosessiooni juures. Milline häbi!

Muidugi ma märkasin seda ju ise ka, aga lihtsalt ei ole viitsinud sensorit puhastada. Selle asemel tõmbasin korra Photoshopis “Clone Stamp” tööriistaga ja korras. Aga, nagu juuresolevalt pildilt näha, siis alati ei tõmmanud ka.

Tegelikult on päris hea, et ma nii laisk olin sest nüüd ma ei peagi ise vaeva nägema. Mõned päevad tagasi nimelt lisas Photopoint oma hinnakirja taas ka sensoripuhastuse. Photopointi poodi võib tuua ükskõik millise digitaalse peegelkaamera. 2-7 päeva möödudes võib siis puhtusest särava sensoriga aparaadile järgi tulla.

Nagu öeldud, võib sensoripuhastusse tuua ükskõik mis marki digipeegleid. Toodava aparaadi aku peab olema aga kindlasti eelnevalt täis laetud ning juhul kui tegemist ei ole Canon/Nikon/Pentax kaameraga, peab aparaadi ees olema ka objektiiv. Hooldusesse toodud kaamera saab kätte hiljemalt seitsme päeva pärast. Olenevalt kaamera toomis- ja kättesaamiskohast ning konkreetsest kuupäevast võib aga kaamera kätte saada ka juba kahe päeva pärast.

Vaata lähemalt Photopointi remondi ja hoolduse hinnakirjast.

Lõpetuseks veel üks kole pilt sellest tolmupaharetist K10D sensoril. Ma viin kohe sensoripuhastusse.

Loe ka artiklit: TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane

(230)

The post Digipeeglite sensorid Photopointis puhtaks appeared first on Photopointi ajaveeb.

Olulisimateks erinevusteks D3 0€ ja D700 vahel on D700 veidi aeglasem katik (Kiirus sama, mis D300 0€-l), puuduv tagumine lisa-LCD-ekraan, puuduv 5:4 külgede suhte seadistusvõimalus, pildiotsija katvus 95% (D3 100% vastu) ja madalam sarivõttekiirus. D700 trumpab oma suurema ja vanema venna üle aga sensori puhastussüsteemiga – tal on sama tolmueemaldussüsteem, nagu selle eest palju kiidusõnu saanud Nikoni digipeeglil D300 0€.

D700 on väiksem ja ka kergem kui D3 0€, samuti on see ka esimene professionaalne peegelkaamera Nikonilt, millel on sisseehitatud välklamp. Sellised omadused ei pruugi pedandifriigimatele profifotograafidele meeltmööda olla, kuna nii hakkab Nikon hägustama profi- ja keskklassi kaamerate piiri.

Nikoni jätavad aga süüdistused profikaamerate läbustamisest külmaks. Firma on loonud uue digipeegli eelkõige harrastusfotograafe, kes on oodanud veidi odavama täiskaadersensoriga kaamera turuletulekut. D700 saab olema enam kui kolmandiku võrra algsest D3 0€ hinnast madalam, hakates maksma umbes 40 000 EEK (kere).

D700-l on 12,1 miljoni piksliga 36 x 23,9 mm CMOS sensor, otsevaatega 3″ LCD-ekraan ja D300-st 0€ parem ilmastikukindlus.

Täpsemaid tehnilisi parameetreid saab uurida Photopointi kodulehelt 0€.

Rohkem teavet D700 kohta ja võrdlust D3 0€ ja D300 0€-ga loe dpreview.com.

(213)

The post Nikon esitleb: täiskaadersensoriga D700 appeared first on Photopointi ajaveeb.

Hetkel kasutatakse fototööstuses kaht tüüpi sensoreid: CCD ja CMOS. CCD sensorid on veel hetkel laialdasemalt levinud, üha enam on aga uuemates seadmetes märgata odavamaid ja vähem voolu tarbivaid CMOS sensoreid. Viimased ei ole olnud nii populaarsed, kuna ei ole pakkunud nii head fotokvaliteeti, kui CCD sensorid. Viimaste aastatega on see aga radikaalselt muutunud ning seda näitab kujukalt ka Sony teadaanne.

Fotokaamerates kasutatavad sensoreid võib võrrelda päikesepatareiga. Sensorid koosnevad miljonitest pikslitest, mis kõik salvestavad neile langevad valgusosakesed. Need osakesed muudetakse sarnaselt päikesepatareile elektrilaenguks (analoogseks signaaliks). Viimastes ongi lõpptooteks elektrilaeng, sensorites aga töödeldakse erineva väärtusega laenguid edasi ning lõpptulemuseks on foto.

CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees.

Kuna CMOS sensorites toimub muudatus igas pikslis, on nendes vaja kasutada ekstra võrgustikku, mis seda tööd teostaks ning mis siiamaani on asetsenud fototundliku kihi peal. See võrgustik aga muudab sensori vähem valgustundlikuks, kuna osa valgusosakestest, mis seda tabavad põrkuvad sealt tagasi.

Sony paigutas selle võrgustiku fototundliku kihi taha. See annab sensorile suurema valgustundlikkuse, kuna sarnaselt CCD sensorile suudab CMOS sensor nüüd kõik sellele langevad pikslid lõpuks digitaalseks informatsiooniks muundada.

Tavaliselt on sellised struktuurimuutused toonud kaasa aga probleeme, nagu digimüra suurenemine, vigased pikslid või väikese elektrilaengu tekkimise sensoris ilma sellele valgust näitamata. Sony on nendest probleemidest jagu saanud uue fotodioodide struktuuriga ning spetsiaalse sensoripealse läätsesüsteemiga.

Jääme ootama uusi digitaalseid kaameraid, mis võimaldavad veelgi paremat fotokvaliteeti hämaruses.

(193)

The post Sony kahekordistas oma CMOS sensorite valgustundlikkust appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kui kaamera töötab, tekib sensori pinnale staatiline elekter, mis meelitab ligi tolmu. Samamoodi kattub tolmukihiga näiteks televiisor või digitaalne fotoraam. See tolm võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Kui selliseid määrdunud plekke märkama juhtute, ei tasuks kohe süüdistada kalli raha eest ostetud aparaati.

Loomulikult ei kattu kaamera sensor (või täpsemalt sensori kohal asetsev madalpääsfilter) tolmuga nii hullusti nagu Teie televiisor. Peegelkaamera kere on siiski suletud süsteem üheainsa auguga, mis õnneks enamuse ajast tolmukindllalt suletud on.

Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab on objektiiviava ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab on objektiivi vahetamise aeg. Siis, kui ava on lahti.

Erinevad kaameratootjad on leiutanud igasuguseid kavalaid nippe, kuidas peegelkaamera sisemuses tolmu vastu võidelda. Pentaxi kaameratel näiteks on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: sensorile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimaliseerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt sensorit suurel kiirusel raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale.
Uuematel peegelkaameratel on kõigil sensori raputamisfunktsioon olemas, paljud masinad võimaldavad kontrollida sensori tolmusust automaatselt.

Kui tahate ise kontrollida, kas sensor on puhas, peaks pildistama selget, ühetoonilist taevast või mingit muud ühtlast, heledat tooni ja hästi valgustatud ala. Rohu või mõne muu fotol oleva sigrimigri taustal tolm silma ei hakka. See, kui hästi sensoril olev tolm pildil näha jääb, sõltub lisaks pildistatavale stseenile ka veel avast ning fookuskaugusest. Puhtusetestis peaks fotografeerima seega väikse avaga (f/16 või f/22) ning lühima fookuskaugusega. Nii tehtud pildid peaksid ekraanil maksimumsuuruses kuvatuna välja näitama kõik sensoril päevitavad paharetid.

Sensor on päris tolmune – mis edasi? Fototarbeid müüvates poodides on üpris suur valik kõiksuguseid spetsiaalselt sensorite puhastamiseks mõeldud tooteid. Alates õhupumpadest, mille abil saab kaamerasse õhku vihistada, et tolm sealt välja lendaks lõpetades harjade ja niiskete puhastuspulkadega. Enne, kui ise sensorit taskurätiga nühkima hakata, tasuks kindlasti minna mõnda suuremasse fotopoodi ja küsida demonstratsiooni sensori puhastamise kohta. Risk kaamera muidu ära rikkuda on liiga suur.

Fotodelt, kus on juba tolmukübemed häirivalt paista, on neid kerge eemaldada mõnes pilditöötlusprogrammis. Enamik pakutavatest peaks sellise tööga hästi toime tulema. Photoshopis sobib selleks kõige paremini tööriist Healing Brush või paremat kontrolli võimaldav aga veidi raskemalt kasutatavam Clone Stamp Tool.

Kõige parem tolmu vastu võitlemise viis on aga muidugi preventatiivne. Nagu ülal mainitud, on ainuke ava, kust digipeegli sisemusse tolm sattuda võib, objektiiviauk. seega peaks eriti hoolikas olema objektiivide vahetamisel. Järgnevalt mõned soovitused:

• Lülita kaamera enne objektiivide vahetamist välja. Fotoaparaadi poolt tekitatud staatiline elekter kogub kõik läheduses hõljuva tolmu otse sensorile.
• Aseta uus objektiiv juba enne vana äravõtmist valmis et minimaliseerida aega, mil kere on avatud tolmule.
• Võimaluse korral vaheta objektiive autos või muus kohas kus ei ole tuult mis kannab endaga kaaasas tolmukübemeid (eriti linnas). Parema puudumisel võib objektiivi ka koti sees vahetada.
• Kui objektiiviava on lahti, hoia kaamera kere alati nii, et lahtine ava oleks allpool. Nii väldid ülevalt alla laskuvate tolmukübemete või mõne muu väikse prügikübeme sattumist kaamera sisemusse.
• Aseta uus objektiiv hoolikalt oma kohale vastavalt objektiivi ja kere peal olevatele ühendusmärkidele. Suvaliselt objektiivi kere külge surudes võivad monteeritavatelt osadelt eralduda silmale nähtamatud metallikübemed, mis on sensorile kordades halvemad, kui tolm.
• Puhasta objektiivi ja kere vahelist kinnituskohta regulaarselt. Tolm ja mustus kogunevad aja jooksul kergesti kaamera kere ja objektiivi vahele. Kui seda sealt ei eemaldata, võib see objektiivi vahetades sattuda kergesti kaamera sisemusse.

Peegelkaamerate paljukiidetud võimalusel objektiive vahetada on niisiis ka negatiivseid külgi. Kompaktkaamerates näiteks ei ole kunagi mingit tolmuprobleemi, kuna selle keres puudub ava, mille kaudu kaamera sisse mustust pääseda võiks. Kui aga probleemist teadlik olla ning oma digipeeglit armastusega kohelda, ei pea kindlasti objektiivide vahetamist kartma.

Neil piltidel on puhastusega juba liiale mindud .

(734)

The post TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane appeared first on Photopointi ajaveeb.