Oleme juba harjunud, et igapäevaseid tehnikavidinaid – nagu tahvelarvutid, nutitelefonid, kaamerad jne – on saadaval väga erineva disainiga. Seekord võtame luubi alla hoopis midagi, mis neid kõiki ühendab, kuid on juba aasta(kümne)id olnud samad: ühenduskaablid. Needsamad igavad, mustad või valged juhtmed, millel kummaski otsas USB ühendus. Photopointis laialt esindatud Omega brändi valikusse lisandusid aga hoopis värvikamad tegelased. Nendeks on neli erinevat USB kaablite seeriat, üks värvilisem kui teine: tavaline microUSB, nailonsukas microUSB, nailonsukas lapik microUSB ning samuti sukas Lightning kaablid. Täpselt needsamad, millega saad oma telefoni ükskõik kus laadida. Kuid need kaablid pole lihtsalt värvilisemad, kui muidu. Allpool vaatamegi lähemalt, mille poolest need tavalistest kaablitest erinevad, kuid seda mitte tavapärase pildiseeria, vaid nelja tutvustava video abil.

Värviline microUSB kaabel

Lihtne ja tagasihoidlik 1-meetrine microUSB kaabel, mis on keskmise paksusega, kuid saadaval viies värvitoonis: must, valge, sinine, punane ja roheline. Ideaalne asendamaks kadunud või vigastatud microUSB kaablit.

Nailonsukas microUSB kaabel

Samuti 1-meetrine, kuid keskmisest paksem ning kaetud kaitsva nailonsukaga. Hea valik olukorda, kus tavaline USB kaabel kipub kinni jääma või liigselt millegi vastu hõõrduma. Saadaval koguni kümnes erinevas värvitoonis. Pole paha.

Lame microUSB nailonsukas kaabel

Jätkuvalt 1-meetrine microUSB kaabel, mis sobib pea kõikidele Android seadmetele. Kuid antud kaabel on lameda ristlõikega, nagu tagliatelle pasta. Selle tõttu on seda väga raske sõlme ajada, lisaks pakub nailonist sukk suurepärast kaitset kaabli vigastuste eest. Võimalik valida kaheksa erineva värvikombinatsiooni vahel.

Lightning kaabel nailonsukas

Kümnes erinevas värvitoonis kaabel, mis sobib nii iPhone (alates iPhone 5) kui ka iPad (alates iPad Retina) seadmetega kasutamiseks. Samuti 1-meetrine ning pealt kaetud juba tuttava punutud sukaga. Hoopis vastupidavam kui tühipaljas peenike juhe.

(1304)

The post Vaata videost: Valime lisakaablit nutitelefoni ja tahvelarvuti jaoks – microUSB ja Lightning appeared first on Photopointi ajaveeb.

Stuudiost väljas pildistades ei ole objektiivide vahetamise ülesanne lihtsamate killast. Tuleb olla ettevaatlik ja kiire, et nii vahetatavad objektiivid kui ka fotoaparaat jääksid puhtaks ja terveks. Tavapäraselt käib see nii: võetakse ette fotokott, tehakse lahti, kaamera ees olev objektiiv võetakse eest ära ja asetatakse kotti, järgmise objektiivi kork asetatakse eelmisele peale ning alles seejärel saab võtta uue objekiivi ja keerata kaamerale ette. Jõle pikk ja mõttetult keeruline protsess, eriti kui objektiivid on vaja võimalikult kiirelt ära vahetada. Photokina fotomessil leidsime suurepärase alternatiivi: GoWing Lens Flipper.

Tegu on sisuliselt kahe kaamerabajonetiga, mis on tagumiste pooltega kokku kruvitud ja lisatud õlarihma kinnitused. Äärmiselt lihtne ja samas ka geniaalne. Vaatame, miks see niivõrd kasulik on.

 

Tavaolekus on GoWing objektiivihoidja küljes üks objektiiv, mis kinnitub sinna täpselt samamoodi nagu ka kaamera ette – bajonetiga. Õlarihma abil kantakse objektiivi mugavalt seljas, fotokotist väljas ja kaamerast eraldi.

 

Nüüd kui tekib vajadus objektiivi vahetuseks ei ole midagi muud kui võtta kaamera eest objektiiv ära ning kinnitada see teise objektiivina GoWing Lens Flipper’i külge ning võtta esime objektiiv hoidjast lahti ja kinnitada kaamera ette. Kokku neli kiiret liigutust, kuid ei mingit korkide ega kottidega askeldamist. Wunderbar.

 

Nagu näha toimib GoWing objektiivihoidja korraga nii kandelahendusena kui ka objektiivi tagumise korgina. Kui kasutate vaid kahte objektiivi, siis võite fotokoti lausa koju jätta. Kasulik just olukordades, mis nõuavad objektiivi turvalist ja kiiret vahetust.

Selline lihtne, kuid kasulik vidin ongi GoWing Lens Flipper. Valmistatakse nii Canoni, Nikoni, Sony A kui ka Sony E bajonetiga Lens Flippereid. Ette rutates võib öelda, et peagi saadaval ka Photopointis.

Photokina ajal on Photopointi uues veebipoes käimas kampaania, kus paljude erinevate brändide (Pentax, Ricoh, Nikon, Tamron jne) kaamerad ja fotokaubad on sooduskoodidega kuni 20% soodsamad. Allahindlust andvad sooduskoodid on kirjas iga Photokina artikli lõpus ning artiklid on lugemiseks ja vaatamiseks nähtaval nii Photokina erilehel kui ka ajaveebi avalehel.

Vaata kõiki videoid, pilte ja vaateid siinsamas blogis

(1047)

The post Objektiivi vahetamine on imelihtne – GoWing objektiivihoidja Photokina fotomessil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Photokina 2014 fotomessil Kölnis märkasime Tokina boksis kahte uut objektiivi: APS-C sensoriga kaameratele mõeldud Tokina AT-X 11-20mm PRO DX ning täiskaaderkaameratele mõeldud Tokina AT-X 24-70mm f/2.8 PRO FX. Tegu on prototüüpversioonidega ning pildistada nendega veel ei lastud. Sellegipoolest võtsime vabaduse ja tegime mõned pildid objektiividest endist.

Ülal pildil on kõrvuti vanem 11-16mm f/2.8 IF DX II versioon ning seda nüüdsest asendav 11-20mm f/2.8 PRO DX objektiiv. Viimane on silmnähtavalt suurema eesmise läbimõõduga, kompenseerimaks senisest 4mm pikemat fookuskaugust tele otsas. Väliselt on vana ja uus versioon pea täielikult identsed, kui fookuskauguste ja mõõtude erinevus välja arvata.

 

Uus 11-20mm f/2.8 objektiivi prototüüp isekeskis…

 

…ja nähtava kumera esiläätsega. Filtrikeere on 11-16mm objektiiviga võrreldes mõnevõrra suurem.

 

Uus 24-70mm f/2.8 PRO FX täiskaadersensoriga kaameratele suunatud normaalsuum. 

 

Siin pildil 70mm fookuskaugusele suumituna.

Photokina ajal on Photopointi uues veebipoes käimas kampaania, kus paljude erinevate brändide (Pentax, Ricoh, Nikon, Tamron jne) kaamerad ja fotokaubad on sooduskoodidega kuni 20% soodsamad. Allahindlust andvad sooduskoodid on kirjas iga Photokina artikli lõpus ning artiklid on lugemiseks ja vaatamiseks nähtaval nii Photokina erilehel kui ka ajaveebi avalehel.

Vaata kõiki videoid, pilte ja vaateid siinsamas blogis

(907)

The post Tokina AT-X 11-20mm f/2.8 ja Tokina AT-X 24-70mm f/2.8 prototüübid Photokina fotomessil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Neli päeva tagasi avalikustas Sigma kaks uut objektiivi, mõlemad 150-600mm fookuskaugusega, kuid üks neist suunatud spordifotograafidele – Sport seeriast –  ning teine universaalsem ja kompaktsem kuulub Contemporary seeriasse. Photokina 2014 fotomessil külastasime Sigma väljapanekut ja panime käed külge 150-600mm f/5-6.3 DG OS HSM Sports objektiivile.

Sigma 150-600mm f/5-6.3 DG OS HSM Sports objektiivi põhilised omadused:

• Saadaval Canoni, Nikoni ja Sigma bajonetiga
• 9 ümarat diafragmalaba
• Teravustamine ja stabilisaator seadistatavad Sigma USB dock’i kaudu
• Lähim teravustamiskaugus: 2,60 m
• Sigma OS stabilisaator, lisaks integreeritud kiirendusmõõtja
• Pritsme- ja tolmukindel bajonett
• Suumilukk kõikide fookuskauguste ulatuses
• Hyper Sonic Motor vaikne teravustamismootor
• Kaal: 2,86 kg

Sigma uus telesuumobjektiiv on suunatud eelkõige spordi– ja loodusfotograafidele, kes kasutavad täiskaadersensoriga kaameraid. Seda tähistabki suumilukustusnupu kohal olev S-täht. Objektiivi küljel on (ülevalt):

• autofookuse režiimi valik: täisautomaatne, käsitsi korrigeerimisega või täismanuaalne
• teravustamiskauguse piiraja: piiramatu (2,6m – ∞), 10m – ∞, 2,6m – 10m
• optilise stabilisaatori režiimivalik: väljas, 1 – tavapärane režiim, 2 – kaasavedamise režiim
• custom ehk kasutaja enda valitud seadistused, kokku 2 erinevat, võimalik seada Sigma USB dock’i kaudu teravustamise ja stabilisaatori erinevaid parameetreid

Objektiiv on 28,9cm pikk ning suurim läbimõõt on 12,2cm. Esiläätse läbimõõt on teleobjektiivile kohased 105mm.

Objektiiviga on kaasas mugav ja seadistatav objektiivikrae, mis võimaldab kolm erinevat aasendit statiivipeale kinnitamiseks, et tasakaalupunkti oleks võimalik sättida võimalikult täpselt. Kraest järgmine on teravustamiskauguse skaala ning korralikult lai ja kummeeritud teravustamisrõngas.

 

Koos kaameraga võib kogukaal ületada nelja kilo piiri. Seega on Sigma uue telesuumiga on käest pildistamine paras katsumis, eriti minusugusele “kilule”.

Eriti 600mm fookuskaugusele suumituna. Pildil on objektiiv varustatud ka massiivse varjukiga, mis kuulub komplekti.

Saadavuse ja hinna kohta infot veel avaldatud pole. Eks varsti juba näeb, milline on uute 150-600mm C- ja S-seeria telesuumide pildikvaliteet ja kas need “torud” panevad Tamroni 150-600mm VC USD omanikud häbist maa alla vajuma.

Mõned päevad enne võimsate täiskaadrile mõeldud telesuumide avalikustamisega tutvustas Sigma ka poolkaadrile mõeldud universaalset objektiivi. Nimetuseks sel 18-300mm f/3.5-6.3 DC Macro OS HSM “C” – Contemporary seeriasse kuuluv universaalne reisiobjektiiv. Kahjuks on see aga niivõrd uus, et Photokinal oli väljas vaid üksainus eksemplar ja sedagi pisikeses klaaskapis. Igal juhul peaks see turule saabuma järgneva paari kuu jooksul ning seda Canoni, Nikoni, Sigma, Sony ja Pentaxi kaameratele. Viimase kahe kaameratootja jaoks tehakse objektiivist ilma stabilisaatorita versioon.

Photokina ajal on Photopointi uues veebipoes käimas kampaania, kus paljude erinevate brändide (Pentax, Ricoh, Nikon, Tamron jne) kaamerad ja fotokaubad on sooduskoodidega kuni 20% soodsamad. Allahindlust andvad sooduskoodid on kirjas iga Photokina artikli lõpus ning artiklid on lugemiseks ja vaatamiseks nähtaval nii Photokina erilehel kui ka ajaveebi avalehel.

Vaata kõiki videoid, pilte ja vaateid siinsamas blogis

(1183)

The post Sigma 150-600mm ja 18-300mm objektiivid Photokina fotomessil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Saksa optikagigant Zeiss näitab oma väljapanekul Photokinal praktiliselt kogu toodangut, alustades klassikaliste peegelkaamera objektiividega lõpetades binoklitega. Meie aga võtsime kätte Zeiss Loxia seeria kaks objektiivi, katsusime, tegime pilti ja nüüd näitame teile ka.

ZEISS Loxia 2/50

Loxia 2/50 on 50mm fookuskaugusega objektiiv Sony täiskaadriga E-bajonetile (Sony a-seeria). Suhteline ava f/2 ei ole küll märkimisväärselt valgusjõuline, kuid see polegi antud objektiivi eesmärk. Loxia 2/50 on Zeissi sõnul kõik-ühes objektiiv ehk peaks sobima nii portreede, maastiku, reportaažide pildistamiseks. Loomulikult on see ideaalne kaaslane ka alustavale videograafile. Seda just tuntud Zeiss’i sujuva teravustamisrõnga tõttu. Selle sujuvust on sõnadega pea võimatu kirjeldada, seda tuleks ainult oma käega proovida. Sujuv teravustamine ja suurepärane teravus on Loxia seeria nurgakivid.

Objektiivi teravustamis- ja avarõngas on metallist, nagu ka bajonett. Nagu Zeissi puhul ikka on tegu maailma koostekvaliteedi tipuga. Kaamera poolt esimene on avarõngas, valitavad on väärtused f/2-f/22. Vaikimisi on ava muudetav 1/2-stopi kaupa. Kuid just videot harrastavale fotograafile mõeldes tegi Zeiss võimalikuks astmeteta ava reguleerimise. Seda saab teha bajoneti kinnituse poolt keerates vastavat kruvi kaasasoleva tööriista abil.

Järgmiseks on pea 2/3 objektiivi pikkusest enda alla haarav teravustamisrõngas, mis on väga-väga pika käiguga. Ilma autofookuseta objektiivis on see hädavajalik, et käsitsi teravustamine oleks kiire ja täpne.

Loxia 2/50 bajoneti poolel on eraldi spetsiaalne sinine rõngas, mis on tihendiks kaamera ja objektiivi vahel. Teeb pildistamise tolmustes ja niisketes tingimustes natukenegi turvalisemaks.

ZEISS Loxia 2/35

Zeiss Loxia 2/35 on 35mm fookuskaugusega ja f/2 avaga objektiiv Sony E-bajonetile – nii NEX kui ka a7 täiskaadersensoriga kaameratele. See fookuskaugus sobib kõige paremini keskkonnaportreede talletamiseks, kuna lisaks portreteeritavale jääb pildile tavapärasest rohkem tausta. Samuti on see suurepärane valik maastikufotoks.

Loxia 2/35 on väliselt vägagi sarnane ülalmainitud Loxia 2/50’le, kuid veidi lühem.

Pikema fookuskaugusega Loxia 2/50’ga võrreldes on Loxia 2/35 kitsama teravustamisrõngaga, kuid sellegipoolest on selle käsitlemine puhas mõnu. Justnimelt sellesama sujuva ja pika käigu tõttu. Avarõngas on samamoodi markeeritud f/2-f/22 ning muudetav astmeteta sujuvalt reguleeritavaks Zeissi DeClick võimaluse abil.

Mõlemad objektiivid saabuvad ülemaailmsele optikaturule veel selle aasta sees, Loxia 2/50 tõenäoliselt juba järgmise kuu jooksul.

(671)

The post Zeiss Loxia objektiivid Sonyle Photokina fotomessil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fujifilmi kolme uusima X-seeria objektiivi hulka kuuluva 56mm f/1.2 R APD eesmärgiks on luua võimalikult pehme taustaga ehk bokeh efektiga fotod. Seda saavutab objektiiv vähemalt kahel moel: esiteks on sellel suur, f/1.2 ava, mis aitabki tekitada portreelikult kitsa teravussügavuse. Teiseks aga APD filter.See on sisuliselt objektiivi sisseehitatud radiaalne ND filter, mis vähendab valguse hulka kaadri servades, tekitades Fujifilmi sõnul “kreemise” tausta ehk bokeh. Seesama filter ongi ainus, mis eristab antud objektiivi “filtreerimata”, XF56mm f/1.2 R variandist. Paneme käed külge ja vaatame lähemalt.

Objektiiv on füüsiliselt täpselt sama suur nagu selle APD tähistuseta versioon: pea 70mm pikk ning sellest veel 3mm suurema läbimõõduga. Väliselt eristab APD filtriga varianti vaid “APD” kiri ning punane ava astmete skaala. Viimane tähistab väiksemaid avasid, kui objektiiv tegelikult võimaldab. Seda just sellesama APD filtri tõttu, mis teatud määral vähendab sensorile langeva valguse hulka. See valguse vähendus ongi tähistatud punase skaala abil. Tavapärane, valgete numbritega skaala tähistab reaalset ava, teravusulatuse hindamiseks. APD ehk apodiseeriva filtri mõju lõpeb ära f/5.6 juures, sealsamas on ka viimane punane tähistus.

Autofookus on selle objektiiviga mõnevõrra piiratum. Just seetõttu, et tavapärased faasituvastuse põhised teravustamispunktid asuvad sensori äärealadel, kus parasjagu toimib ka APD filter. Seega antud bokeh-kahuriga toimib vaid hübriidkaameratele omane kontrastituvastusega autofookus. Kaalu on sellel portreeobjektiivil korralikud 405 grammi, kuid see-eest on kontruktsioonis kasutatud ohtralt metalli. Täpselt nii, nagu XF-seeria objektiividel kombeks. Fujinon XF 56mm f/1.2 APD objektiivi on Eestis müügile oodata novembris. Soovituslikuks jaehinnaks on Fujifilm määranud 1299€.

Photokina sooduskampaania raames saad Photopointi e-poest kõiki Fujifilmi kaameraid 5% soodsamalt. Selleks kasuta sooduskoodi: fujifilm-photokina

(418)

The post Fujinon XF 56mm f/1.2 R APD – käed küljes pildiseeria Photokina fotomessil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Sony on oma RX100-seeriaga kompaktkaamerate turul triumfeerinud nüüdseks juba üle kahe aasta. Märk sellest, et 2012 kevade lõpus esitletud DSC-RX100 tabas omal ajal naelapea pihta. Eelmise aasta keskpaigast praeguseni on Sony kompaktide lippu hoidnud kõrgel RX100 II, mis oli pigem evolutsiooniline edasiarendus kui drastiline suunamuutus. Nüüd on aeg esitleda järjekorras kolmandat RX100 nime kandvat aparaati – ei vähemat kui “unelmate kompaktkaamerat“. Jah, just nii nimetab Lauri RX100 III kaamerat oma tutvustavas postituses. Paberil on see kaamera tõesti äärmiselt muljetavaldav. Karp on jõudnud laost pildistuslauale ning on aeg teada saada, kas lõugulangetavad tehnilised näitajad peegelduvad ka välimuses. Või lihtsalt nautida ühte ilusat kompaktkaamerat.

Esimese asjana jäi silma karbi väiksus. Tegu on esimese põlvkonna RX100 karbist pea poole väiksema “konteineriga”. Sony paneb alati lahkelt kaasa korraliku pataka igasugust lugemismaterjali, paks kasutusjuhendi raamat saavutab paksuse tänu paljudele keeltele. Paremal pildil paistabki juba pehme tolmukindel kott, milles on Sony parim kompaktkaamera.

Karbis on: kaamera randmepael, “kõrvad” kaelarihma (ei ole komplektis, saadaval koos kaitsevutlariga) kinnitamiseks kaamera külge, DSC-RX100 III kompaktkaamera ise, USB juhe – nii laadimiseks kui ka arvutiga ühendamiseks, NP-BX1 aku (kuni 320 võtet CIPA järgi), USB laadimisadapter ning voolukaabel. Üpris standardne Sony kompaktkaamera komplekt, mille suurimaks “kiiksuks” on aku laadimine USB adapteriga läbi kaamera, mitte eraldiseisva akulaadijaga. Ühest küljest mugav, et laadida saab suvalise microUSB kaabliga ükskõik, millisest USB pesast. Samas kui tahta paindlikku akudega majandamist, siis saab korraga laadida vaid ühte akut ja seegi ankurdab kaamera USB külge. Vähemalt pakub Sony ka eraldi ostetavat klassikalist akulaadijat. Paremal pildil on näha, millised 3 kaabliühendust tuleb ära teha, et aku laadima saaks.

RX100 III kaamera kätkeb endas minu silmis kolme väga olulist muudatust, mis teeb selle senisest veelgi atraktiivsemaks profifotograafidele ja fotoharrastajatele.  Esiteks ei saa ei üle ega mööda elektroonilise pildiotsija lisandumisest. Siinkohal sügav kummardus Sony inseneridele, kes suutsid pealtnäha võimatut. Vähe sellest, et objektiiv, välk ja ekraan võtavad enda alla lõviosa kere mahust, siis nüüd on sinna “kilukarpi” suudetud ära mahutada ka 1,44 miljoni punktiga ja 0,59-kordse suurendusega pildiotsija – koos diopterkorrektsiooni ja silma läheduse tuvastusega. Hämmastav. Kahjuks on pildiotsija lisandumisega ära võetud multi-interface välgupesa.

Teiseks on senisest veelgi valgusjõulisem objektiiv: f/1.8-2.8 vs RX100 II f/1.8-4.9. Siinkohal on Sony pidanud tegema kompromissi ja objektiivi teleotsa “ära lõikama” kuni 70mm ekvivalendini. Samas on lainurk nüüd asendunud tervelt 4mm võrra laiemaga, kokkuvõttes moodustates 24-70mm (2,9x suumiga) f/1.8-2.8 stabilisaatoriga objektiivi.

Viimasena on lisandunud kauaoodatud ND filter, mis võimaldab kuni 3 stoppi aeglasemat säriaega lahtisema avaga. Heades valgusoludes tehtud lahtise avaga portreed ning siidise “udutatud” veevooluga maastikud on nüüd käega katsutavad.

Parempoolsel animeeritud pildil on näha RX100 III kerge sarnasus transformeritega. Kaamera vasakul küljel on NFC’ga ühildumise ala ning pildiotsija lahtilukustamise hoob. Mis järgmiseks? Sisseehitatud 3D projektor?

Paremal küljel on kaks kaabliühendust: “multi” tähistusega on microUSB ühendus, kuhu on võimalik pista ka näiteks Sony enda kaugjuhtimispäästik. Alumine on microHDMI ühendus, mis kolis statiivikeerme kõrvalt korpuse küljele juba eelmisel mudelil. Nagu ka eelmisel põlvkonnal, on RX100 III seadmel Wi-Fi ühilduvus, mida võimalik luua nii NFC abil kui ka “käsitsi”. Kaamera tagumine juhtpaneel on püsinud muutumatuna juba RX100 “pioneermudelist” alates. Ülemises osas on kerge kummeeritud pöidlatugi ning videovõtte nupp. Järgnevad paindlikult seadistatav Fn funktsiooninupp ning menüünupp, klassikaline viie nupu ja kerimisrattaga kooslus, äärmiste nuppude toimimine samuti seadistatav. Alumised kaks on taasesitamise ja kustutamise nupud, viimane taaskord seadistatav. Tagumine kerimisratas omab vastavalt võtterežiimile erinevaid funktsioone, kuid esmatähtis on sellel ava muutmise võimalus, kuna ratas liigub astmetena, mitte sujuvalt.

Objektiivi ümber olev juhtrõngas on jätkuvalt sujuva liikumisega ning on RX100 kaamerate juures üks suurimaid vastuolu kohti. Ühest küljest on sellega üsna võimatu teha täpseid ava või säriaja seadistusi, mis käivad astmete (stoppide või nende murdosade) kaupa, selleks sobib ideaalselt tagumine “klikkidega” liikuv ratas. Samas on ülimalt sujuvalt ja pehmelt liikuv eesmine rõngas ideaalne käsitsi teravustamisel ja suumimisel. Ma ei kujuta ette, kui ebamugav oleks fikseeritud astmete kaupa fookuskaugust muuta või näiteks filmimisel teravustades kuulata rõnga “klikkimist” ja tunda terve kere värisemist. Eks siingi on tehtud kompormisse ning antud juhul saan ma Sony otsusest täielikult aru.

Kaamera pealmisel paneelil on muutusi vähe: paremal pool on vana hea särirežiimide valikuratas – muutusteta. Vasakule liikudes on suumihoovaga ümbritsetud päästikunupp – jätkuvalt klassikaline ja töötav lahendus. Sisse-välja lülitamise nupp oma asukohta ega funktsiooni muutnud pole. Korpuse pealmise paneeli keskel on välgupesa asendunud sisseehitatud välgu endaga, mis hüppab välja vaid kasutaja käsu peale. Selleks tuleb lükata paremale välgu vabastamise hooba, mis asub eelmainitud nupust tagapool, veidi madalamal korpuse serval. Iseenesest välk välja ei karga.

Siin ongi näha töövalmis välklampi, mis oma pesast vedruga välja lükatud. Teleasendis valgustab see adekvaatselt kuni 5,7m kaugusele. Kahjuks on RX100 III kaameral see nüüd objektiivi pikiteljega kohakuti, mis tähendab suuremat tõenäosust saada pildile punaseid silmi. Paremal paistab kaamera alumine külg: kaardi- ja akupesa – püsib kolmandat põlve järjest muutumatuna, 1/4″ statiivikeere – samuti objektiivi keskteljest veidi nihkes, ilmselgelt juraka objektiiviploki tõttu ei ole füüsiliselt võimalik seda keskele seada. Paremal servas asub monokõlar.

RX100 III kasutab NP-BX1 akut, täpselt sama, mis ka eelmisel kahel mudelil. Tootja lubab seekord sellele veidi väiksemat kestvust: 320 kaadrit RX100 II 350 kaadri asemel. Kohe aku kõrval on mälukaardipesa, mis võtab lahkelt vastu SD- ning MS-tüüpi mälukaarte, ka kõige uuemaid SDXC kaarte.

Sony RX100 III 3″ LCD ekraan on nüüdsest võimeline kalduma 180-kraadi üles ning 45 kraadi alla. See on üks suurimaid featuure, millest enda esimese põlve RX100 aparaadi juures puudust tunnen. Võib-olla lihtsalt seetõttu, et selfie’de kadreerimine veel nii hästi käpas pole. Ekraani konstruktsioon on muljetavaldavalt soliidne ja tugev – ei mingit loksumist ega paindumist. Ekraanile puutetundlikkust lisatud ei ole – üks Sony aparaatide eripäradest.

RX100 aparaatide seeria on oma puhaste disainijoontega võrdlemisi eksklusiivse maiguga – ei midagi üleliigset, igal detailil on oma kindel eesmärk. Kaamera koostematerjal on püsinud muutumatuna – mati pulbervärviga kaetud kvaliteetne metallkorpus, mis tundub käes vaat et Leica‘lik. Sile pind on siiski saanud piisavalt kriitikat ka oma libeduse tõttu, eriti esipaneeli osas. Sony võttis kuulda ja nüüd pakub eraldi ka peale kleebitavat käepidet. Sarnaseid on kolmandad tootjad teinud juba RX100 kaamera väljakuulutamisest alates. Kaamera ülemise paneeli madalamal astmel on muuhulgas kiri “AVCHD”, mis tähistab filmivõtete pakkimiseks kasutatavat koodekit. RX100 III juures on aga tähelepanuväärne see, et lisandunud on üsna vanale ja keskmise andmesagedusega AVCHD koodekile lisaks ka XAVC S koodek – Sony uusim ja pea kaks korda suurema bitreidiga – kuni 50 Mbps. Täpselt sama, mis kasutusel ka Sony HDR-AS100VR action-kaameras. Filmientusiastid kiidavad heaks.

Parempoolsel fotol on kaamera peakangelane – elektrooniline pildiotsija, mis tavaasendis peitub täielikult korpuse sisse ja jääb peaaegu märkamatuks. Pildiotsija okulaar on väljatõmmatav, et oleks vaataja silmale lähemal. Samuti saab pealmisest hoovast reguleerida ka diopterkorrektsiooni. Okulaari serva on sisse ehitatud silma (või ükstapuha, mis läbipaistmatu objekti) läheduse andur, mille aktiveerimisel lülitatakse peamine ekraan välja ning aktiveerub pildiotsija. Viimase kokkuklappimisel ja kaamera sisse tagasi lükkamisel lülitub aparaat kohe välja – täiesti ootamatu käitumine, niiviisi võib mõni hea kaader pildistaja käest pääseda. Vajab harjumist.

LCD ekraani paneel on suurepärase teravuse (1,22 milj. pikslit) ja eredusega. Eredust annab sellele juurde WhiteMagic tehnoloogia – igale tavapärasele RGB pikslile on lisatud valge eriti ere pildipunkt, mis kulutab küll kõvasti rohkem akut, kuid ereda päikesevalguse käes on ekraanilt võimalik vähemalt kuidagigi kadreerida ja tehtud fotosid vaadata. Kaamera menüü ülesehitus on muutunud veidi rohkem alpha-seeria peegelkaamerate sarnaseks – on ju RX100 III samuti võimalustest pungil profitaseme kompaktkaamera. Erinevaid seadistusvõimalusi on päris korralikult, aparaadi täelikule oma käe järgi seadistamisele võib kuluda esialgu päris mitukümmend minutit.

Sony DSC-RX100 kaamerate seeria järjekorras kolmas aparaat näitab järjekordselt, kes on kompaktkaamerate kunn. Seda esialgu vähemalt paberil. Konkurentide parimad püüdlused on piirdunud korraliku pildikvaliteedi, kuid vägagi taskusse mittemahtuva G1 X Mark II aparaadiga. Nikonil on vastu panna vaid fikseeritud objektiiviga Coolpix A, Ricoh püüab fotoentusiaste sarnase GR kaameraga. Kuid tõeliselt kompaktsete, 1″-tüüpi sensorite ja valgusjõuliste objektiividega aparaatide võitlusareenil teeb kuiva trenni vaid Sony RX100 III.

See kompaktkaamera sobitub korraga päris mitmesse nišši: seda eelistavad profifotograafid oma peamise tööhobuse kõrvale varukaamerana, reisivad fotograafid hindavad RX100 seeria kompaktsust ja tagasihoidlikku stiili ning eriti populaarne on see fotohuviliste seas, kes on väsinud igapäevasest peegelkaamera kaasavedamisest ning soovivad nautida korralikku pildikvaliteeti ja kasutusmugavust ilma lihasvaludeta.

Ka mulle on RX100 kaamerad sümpatiseerinud juba 2012. a kevadel väljakuulutamisest alates. Mis sest, et nende toimimine ja käsitlemine pole alati odavamate kaameratega samal tasemel. Kuid Sony seljatab siinkohal korraga päris mitu puudujääki: optiline pildiotsija, ND filter ning veelgi valgusjõulisem objektiiv teevad sellest unelmate kompaktkaamera. Tavaliselt on unelmate asjad ja aparaadid ja teenused väga kõrge hinnaga. RX100 III pole siinkohal erand, isegi paljud peegelkaamerate hinnasildid kahvatuvad Sony RX100 III oma kõrval. Mis seal ikka, asun kiirelt raha koguma, sest huvilisi on rohkem, kui te arvatagi oskate.

(4028)

The post Karbist välja: Sony DSC-RX100 III appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tundub, et Canoni jaoks 100 miljonit objektiivi on alles algus. Fototehnika meister kuulutas täna hommikul välja kaks uut suumobjektiivi: EF 16-35mm f/4L IS USM ja EF-S 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM. Neist esimene sobib nii EF (täiskaader) kui ka EF-S (APS-C) bajonetiga Canoni peegelkaameratele ning on profipiltnike seas populaarse EF 16-35 f/2.8L IS USM kergelt pimedam ning stabilisaatoriga versioon. Teine, poolkaader- ehk APS-C sensoriga kaameratele mõeldud objektiiv, on hetkel kõige laiema vaateväljaga Canon EF-S objektiiv üldse. Võrreldes tavapärase 18-55mm kitobjektiiviga võimaldab see teha teha võtteid veelgi laiemalt, moonutades lainurgas pilti juba pea kalasilma (fisheye) taoliselt. Jätkates EF-S seeria uuendamist, omab ka see objektiiv STM teravustamismootorit, mille sujuva teravustamise võlu avaldub vaid videovõtete filmimisel 70D, 700D või 100D kaameratega.

Canon EF 16-35mm f/4L IS USM

Nagu juba mainitud, on tegu EF 16-35mm f/2.8L IS USM “väiksema vennaga”, suurimaks erinevuseks ongi 1 astme võrra pimedam maksimaalne ava ning lisatud IS stabilisaator. Optiliselt on tegu siiski kerge revolutsiooniga – objektiivis on esmakordselt kasutusel kolm GMo (Glass-Molded) asfäärilist elementi, mis pidavat värvimoonutusi veelgi vähendama.  Muus osas on tavapärane L-seeria “pakett”: kiire ja vaikne sisemine USM teravustamine (võimalik igal ajal käsitsi korrigeerida), üheksa labaga ümar diafragma, ultra-madala dispersiooniga elemendid, fluoriitvääristus, tugev konstruktsioon. 

Canon EF 16-35mm F4L IS USM tehnilised näitajad:

• Kinnituse tüüp: Canon EF
• Maksimaalne ava: f/4
• Konstruktsioon: 16 elementi 12 grupis (2 UD ja 3 asfäärilist GMo elementi)
• Teravustamine: autofookus (USM mootor), manuaalne fookus, pideva manuaalse fookuse võimalus
• Pildistabilisaator: IS, 4 astet kiirem säriaeg (CIPA)
• Lähim teravustamiskaugus: 28 cm
• Diafragma labade arv: 9
• Minimaalne ava: f/22 
• Maksimaalne suurendus 0,23×
• Filtrikeere: 77 mm
• Mõõdud: ø 82,6 × 112,8 mm
• Kaal: 615 g

Canon  EF-S 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM

Uus 10-18mm lainurksuum on suunatud ennekõike Canoni tavapäraste kitobjektiivide – 18-55mm STM ja 55-250mm STM – juurde kolmandaks objektiiviks. Sel moel katavad need kõik kokku tavakasutaja jaoks kõikehõlmava 10-250mm fookuskauguste vahemiku. 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM objektiiv sobib suurepäraselt enamjaolt siseruumides pildistajaile, kuna 10mm tekitab APS-C sensoriga kaamera ees grupivõtete jaoks rohkem kui piisava vaatenurga. Samuti võidavad nii laiast vaateväljast kinnisvara või arhitektuuri pildistavad fotograafid, kus on sageli oluline kaadrisse saada võimalikult palju materjali. Kaasa aitab IS optiline stabilisaator, sest enamasti kipub siseruumis olema tunduvalt vähem valgust.

Canon  EF-S 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM tehnilised näitajad:

• Kinnituse tüüp: Canon EF-S
• Konstruktsioon: 14 elementi 11 grupis
• Teravustamine: autofookus (STM mootor), manuaalne fookus
• Pildistabilisaator: IS, 4 astet kiirem säriaeg (CIPA)
• Fookuskaugus 35 mm ekvivalendina: 16-29 mm
• Lähim teravustamiskaugus: 22 cm
• Diafragma labade arv: 7
• Minimaalne ava: f/22 – f/29
• Maksimaalne suurendus 0,15×
• Filtrikeere: 67 mm
• Mõõdud: ø 74,6 × 72 mm
• Kaal: 240 g

Ligilähedaste näitajatega objektiive on turul mitmeid. Canoni enda poolt toodetud 10-22mm f/3.5-4.5 USM on väärikalt teeninud fotograafe juba mitmeid aastaid, samas olles mitte kõige odavamate killast. Nendele, kes ihkavad 18mm-st laiemat vaadet läbi pildiotsija juba enne kesksuve ning ei hooli autofookusest videovõttel, võib sobivaks alternatiiviks olla Tamroni 10-24mm lainurksuum, mis on kohe saadaval lausa nelja erineva kaamerabrändi keredele.

Kohaliku saadavuse kohta infot veel ei ole, kuid võib oletada, et lettidele toomisega Canon väga kaua ei viivita. Photopointi müügile jõudes on aga hinnad teada: 16-35mm f/4L IS USM hinnasilt hakkab kuvama 1199€ ning 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM saab hinnaks 299€. 

 Allikas: dpreview.com

Canoni ametlik pressiteade:

Canon tutvustab täna oma EF-sarja lisanduvaid kahte uut suure jõudluse ja laia nurgaga suumobjektiive EF 16–35 mm f/4L IS USM ja EF-S 10–18 mm f/4,5–5,6 IS STM. Ekspertidele ja asjaarmastajatele loodud EF 16–35 mm f/4L IS USM on professionaalse kvaliteediga L-sarja objektiiv, mis pakub kogu suumi ulatuses silmapaistvat jõudlust. Kompaktne ja kerge EF-S 10–18 mm f/4,5–5,6 IS STM on Canoni APS-C-sensoriga tarbeklassi EOS-digipeegelkaamerale loodud ning sobilik kasutajatele, kes soovivad oma vaadet laiendada ja rohkemat pildile saada. Optiline pildistabilisaator ja STM-tehnoloogia aitavad pakkuda ühtlaselt teravaid ja selgeid lainurkfotosid ja HD-videoid.  

Ülitäpne ja suure jõudlusega lainurkvaade – EF 16–35 mm f/4L IS USM

Mudel EF 16–35 mm f/4L IS USM pakub suuremat mitmekülgsust professionaalidele ja tõsisematele harrastajatele, kes jäädvustavad regulaarselt lainurkvaateid (nagu maastiku- või arhitektuurifotograafid) või kelle võtteruum on piiratud. See objektiiv pakub ulatuslikku paindlikkust tänu optilisele konstruktsioonile ja fikseeritud avale f/4, mis pakuvad selgeid ja teravaid tulemusi ka keerulistes oludes.

Uus EF 16–35 mm f/4L IS USM on Canoni esimene ülilainurgaga L-sarja objektiiv, milles on kasutusel Canoni tuntud optilise pildistabiliseerimise (IS) tehnoloogia. See pakub pildistabilisaatorita objektiivide ees neljaastmelist eelist ning tagab võtete detailsuse. Uudse disainiga IS-süsteemil on mitu täiendust, sealhulgas güroandurid suuremaks täpsuseks tavajäädvustamisel või panoraamliikumise tabamisel.

Esmaklassilised optilised tehnoloogiad ja disain

Fotograafid saavad tänu Canoni teedrajava rõngastüüpi ultrahelimootori võimsale, kiirele ja vaiksele automaatteravustamisele kiirelt teravustada, mis on ideaalne Al Servo režiimis. Manuaal- või automaatteravustamisrežiimides objektiivi pideva teravustamisrõnga abil on võimalik saavutada täielik kontroll pildi kadreeringu üle, mis annab fotograafidele vabaduse teravust vajaduse järgi timmida.

Uue objektiivi optiline struktuur sisaldab kahte eriti madala hajuvusteguriga (UD) elementi, et minimeerida kromaatilist aberratsiooni ja kõrvaldada värvihägu. Super Spectra vääristused vähendavad halosid ja varikujutisi, samas kui esi- ja tagaläätse fluorikiht takistab tolmu ja veepiiskade kinnitumist läätsele. Tänu objektiivi 9 labaga ringjale avale saavad fotograafid ka taustahägu ja bokeh-efekti nautida.

Objektiivi korpus on võimaldab kasutusmugavust ja professionaalset kogemust. Nahatekstuuriga kaetud tootel on kompaktne, kerge ja mugavalt hoitav kuju, mis võimaldab lihtsat  ligipääsu suumi ja teravuse juhtimisele.

Nähke rohkem, jäädvustage rohkem – EF-S 10–18 mm f/4,5–5,6 IS STM

Uus EF-S 10–18 mm f/4,5–5,6 IS STM on sobiv objektiiv inimestele, kes soovivad oma olemasolevat komplekti täiendada ja igale võttele veelgi rohkem mahutada. Objektiivi 10–18 mm ülilainurgaga fookusulatus võimaldab jäädvustada laialdast stseenivalikut, sealhulgas nii maastikke ja linnavaateid kui ka rühmavõteteni piiratud ruumides. Canoni optikaalast oskusteavet kasutades on lai fookusulatus mahutatud kompaktsesse ja kergesse objektiivi, mis sobitub mugavalt fotokotti, väiksesse käekotti või reisil olles ka seljakotti.

Ühtlaselt teravad ja sujuvad tulemused on tänu neljaastmelisele pildistabilisaatorile tagatud ka seadet käes hoides. Peale selle kindlustab Canoni STM-tehnoloogia pildistamisel suure jõudlusega ja filmimisel peaaegu hääletu automaatteravustamise. Kasutades koos filmimisel automaatteravustamist toetavate EOSi digipeegelkaameratega, pakub STM-tehnoloogia liikuvate objektide jälgimiseks pidevfookust ja sujuvaid teravuse üleminekuid objektide vahel. Vaikne teravustamine hoiab ära ka video soovimatu taustaheli jäädvustumise, tagades selge ja originaalilähedase salvestatud helimaterjali. Objektiivis EF-S 10–18 mm f/4,5–5,6 IS STM on kasutusel nii UD-läätseelemendid kui ka mitu optimeeritud vääristust, et pakkuda igal teravustamiskaugusel silmapaistvat pildijõudlust.

EF 16–35mm f/4L IS USM põhiomadused

• L-sarja konstruktsioon ja optika
• Fikseeritud maksimumava f/4
• 4-astmeline optiline pildistabilisaator
• Kiire ja vaikne automaatteravustamine
• Suurepärane pildikvaliteet
• 9-labaline ringjas diafragma
• Pidev manuaalteravustamine
• Minimaalne teravustamiskaugus 0,28 m
• Mittepööratav esilääts
• Vee- ja tolmukindel

EF-S 10–18mm f/4,5–5,6 IS STM põhiomadused

• Ülilainurgaga suumobjektiiv APS-C-mõõdus EOS-digipeegelkaameratele
• Kerge ja kompaktne
• Sujuv ja peaaegu hääletu STM-teravustamine
• 4-astmeline optiline pildistabilisaator
• Suurepärane pildikvaliteet
• Super Spectra vääristus
• Minimaalne teravustamiskaugus 0,22 m
• Manuaalteravustamisrõngas
• Ringjas ava
• Lisavarustusena objektiivivarjuk

Canon Europe on regionaalne müügi- ja turundusettevõte, mis esindab 116 riigis tegutsevat kontserni Canon Inc. Ettevõte annab tööd enam kui 11 000 inimesele Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas. Canoni tooteportfelli kuuluvad digitaalseid kompakt- ja peegelkaamerad, televisioonis kasutatavad objektiivid, kaasaskantavad röntgeniaparaadid, mitmefunktsioonilised ja professionaalsed printerid ning nendega seotud teenused. Canon investeerib suures mahus uurimis- ja arendustöösse, et tagada oma klientidele alati kõige paremad ja uuenduslikumad tooted ja teenused. Alustades harrastusfotograafidest ja lõpetades suurte trükiettevõtetega võimaldab Canon kõigil oma klientidel teoks teha nende enda kirge piltide vastu. Lisateavet Canon Europe’i kohta leiate aadressilt www.canon-europe.com. 

(1000)

The post Canonilt uued lainurksuumid EF 16-35mm f/4L IS USM ja EF-S 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM appeared first on Photopointi ajaveeb.

Mis on ühist vanal valikukettaga lauatelefonil ja kaasaegsel nutikal mobiilil? Õige. Mõlemaga saab helistada ja kõnesid vastu võtta. Kuid midagi on veel. Midagi, mis sai vanasti telefoniga rääkimise ajal sageli sõrmede vahel muditud. Selleks on tänane kasulik kangelane: Speedlink spiraalne microUSB kaabel. 

Loosimine on lõppenud, Random.org loosis võitjaks nr 15 ja Vaido Laane! Võtame võitjaga ühendust.

Kaabel ise on tavaline USB A – microUSB B tüüpi, ehk siis sobilik enamike Android/Windows Phone nutitelefonide ja tahvelarvutite laadimiseks ja sünkroniseerimiseks. Mõlemas otsas on isane pistik. Tavaolekus on kaabel ~40cm pikk. Kaabli spiraal on retrohõnguliselt tihedalt keerdus. Seetõttu püsib transportimisel mõnusalt lühike ja kompaktne, seda ilma tavapärase kaabli ümber sõrmede kokku kerimiseta. 

Niisama lihtsalt oma enese kaaluga see lahti ei keerdu. Kaabel ise on korralikult keskmisest paksem, et pidevale venitamisele vastu peaks.

Spiraali annab venitada pea meetripikkuseks ilma, et kaabel kuidagimoodi viga saaks. Täiesti piisav pikkus, et näiteks autos naviseade toitega ühendada või läpaka taha ühendatud mobiiliga mugavalt paar sõnumit saata. Ülemäära sirgeks paelaks ei ole mõtet seda venitada, trenažööritaoline toode see siiski ei ole.

Pildil on Speedlink spiraalne kaabel valmis nutitelefoni laadimapanekuks. Antud juhul tuleks arvestada, et mobiili toetuspind asuks pistiku vahetus läheduses, mitte kaugemal kui 15-20 cm. Sama hästi sobib see ka andmete ülekandeks microUSB ühendusega nutiseadme ja tavaarvuti vahel. 

Speedlink spiraalne kaabel on hea kaaslane igasugustel auto-moto retkedel, kus kõige enam loeb ruumi kokkuhoid ja praktilisus. On ju tegu sisuliselt kahe kaabliga ühes: tavaolekus viisakalt lühike ning vajadusel kuni kolm korda pikem “USB madu”.

(988)

The post Kasulikud vidinad 103. Speedlink spiraalne microUSB kaabel appeared first on Photopointi ajaveeb.

Olympuse hübriidkaamerate lipulaev OM-D E-M1 sai tarkvara uue versiooni, mis muuhulgas lisab hübriidkaameratele omase “elektroonilise esimese kardina” aeglasemate säriaegade puhul. Olympus ise nimetab seda “0-sekundi” valikuks “Anti-shock” (värinavastases) võtterežiimis. Mida see teeb ja miks see hea on?

Tavaolukorras kasutavad hübriidkaamerad oma mehaanilist katikut peegelkaameratest veidi erineval moel. Särituse alguses lükatakse katik korraks kinni, et sensor “ära nullida” ning seejärel tehakse tavapärane säritus lahtise sensoriga. Mõnel juhul võib katiku liikumine põhjustada soovimatu udususe pildil. Sellise mure vastu vastu aitabki nn “elektrooniline esimene kardin”, mis toimib vastupidises järjekorras: algul säritus lahtise sensoriga ning alles seejärel katiku ette laskmine. Antud tarkvarauuendus lubab sellise elektroonilise võttemehhanismi nüüdsest säriaegadel, mis on 1/320 või aeglasemad.

Olympus OM-D E-M1 tarkvarauuendus 1.3 toob endaga kaasa ka teised uuendused:

• Välise mikrofoni kasutamisel on suurendatud heli dünaamilist ulatust (21-astmeline)
• Lisatud helitugevuse piiraja funktsioon
• Parandatud aparaadi toimimine, kui live view kaadrisagedus on [High]/[Kõrge]

Allikas: dpreview.com

Uuendatud tarkvara allalaadimisjuhend on saadaval Olympuse püsivara uuendusjuhise lehel.

(447)

The post Olympus OM-D E-M1 tarkvarauuendus lisab elektroonilise “esimese kardina” appeared first on Photopointi ajaveeb.