Fujifilm X-H1 ülevaade - Photopointi ajaveeb

Fujifilm X-H1 hübriidkaameraga maagilistel Assooridel

Jörgen Norkroos — Mon, 07 Jan 2019 09:26:51 +0000

Olime planeerimas reisi imelistele Assoori saartele, täpsemalt Sao Migueli’le. Mõtlesime, et oleks tore testida mõnda hübriidkaamerat ja panna see proovile niiskes kliimas, vlogimise võimekuses ning fotokvaliteedis. Kirjutasime Photopointile oma ideest ning meile anti fototehnika rendist kaasa Fujifilm X-H1, mis oma näitajate poolest tundus olevat tõeline tegija + hinna ja kvaliteedi suhe paistis samuti paigas olevat.

Lisaks kaamerale tulid meiega rendist kaasa veel ka Fujinon XF 60mm f/2.4 R Macro objektiiv, FeiyuTech AK4000 gimbal ja uus GoPro HERO7 Black seikluskaamera. Ühesõnaga olime saanud endale kaasa kõik, et tuua saarelt koju tõeliselt maagilisi kaadreid!

Fuji X-H1 näitajad:

24,3-megapiksline APS-C X-Trans CMOS III sensor
3-tolline kallutatav LCD ekraan, OLED pildiotsija
DCI 4K 4096 × 2160 24p videosalvestus ( Aegluup [FullHD] 1920 × 1080 120p/100p )
5-teljeline keresisene stabilisaator
Klassikaline ilmastikukindel magneesiumsulamist korpus

Seiklus alaku!

Kaks nädalat selle X-H1 kaameraga päevast päeva seigeldes avastasime vaid paar miinust. Programmide vahetamine on asetatud väga ebamugavasse kohta kaamera peale, mis tähendab, et kui on kiirelt vaja fotolt-video peale ümber lülituda, siis on see üpris tülikas.

Teiseks, kui lülitada ümber videolt-fotole või vastupidi, siis peab hakkama uuesti kruttima ena settinguid (ehk kaamera ei salvesta sinu video/foto settinguid programmide vahetamisel). Nende miinustega harjub muidugi ära. aga kui midagi negatiivset välja tuua siis on need kaks asja ilmselt ainukesed.

Lähme üle positiivsete poolele. Kõigepealt… see on tõeline 2in1 kaamera. Ei jää see hätta video tegemisele ega kriibi silma pildistades! Loomulikult sõltub, mida pildistad, sest inimeste puhul bokeh’d sellega taga ajama ei tasu minna, aga kõik teised valdkonnad – see teeb silmad ette paljudele kaameratele!

Milles siis täpsemalt küsite? Kindlasti dünaamiline ulatus. Piltide ja video järeltöötlus võimaldab värve keerata vägagi paindlikult ja see oli meile kõige positiivsem üllatus. Lisaks keresisene stabilisaator, sest reisil tuleb ikka ette seiku, kus ootamatu olukorra tõttu ei saa kohe stabiilset asendit võtta ja selle kaameraga ei pea enam muretsema väriseva kaadri pärast.

Ärme unusta kompaktsust, mine kuhu iganes, keegi ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Näiteks oli olukordi, kus keelati filmimine, aga oli lubatud pildistamine – sellises olukorras osutus suureks plussiks võimalus filmida nii et kasutad viewfinderit. Viimaseks, kuid üheks oluliseks faktoriks on kindlasti akude vastupidavus. Üldiselt on see hübriidide tõeline nõrkus aga kasutades 2 nädalat Fujifilm X-H1 koos akutallaga (kokku oli meil 3 akut), siis tuleb tõdeda, et see ei jäta sind hätta. Terve päeva saad 3 akuga kenasti hakkama!

Kokkuvõteks on see kindlasti kaamera nii reisisellile, foto-/videograafiaga tegelevale algajale kui ka professionaalile. 2 nädalat meie reisikaaslaseks olnud X-H1 väärib kindlasti kohta sinu fotokotis. Meie jäime rahule!

Olge mõnusad ning jäädvustage hetki mida kogete. Järgmise seikluseni!

Jörgeni tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel. Eriline tänu @kerthh.

Uuri lisaks:

(540)

The post Fujifilm X-H1 hübriidkaameraga maagilistel Assooridel appeared first on Photopointi ajaveeb.

Mis oleks Island ilma hea fotokaamerata?

Kaspar Rätsep — Tue, 30 Oct 2018 07:53:13 +0000

Natukene minust endast – olen hobifotograafiaga tegelenud ca. 4-5 aastat ja tänu erinevatele projektidele olen saanud testida päris mitmeid kaameraid. Viimased 2-3 aastat olen reisinud 20-30 erinevas riigis ning aru saanud, et igal reisil peab olema kaasas mugav ja hea kaamera.

Septembri alguses oli plaanitud elukaaslasega nädalane puhkus Islandil, kuid enne minekut tundsin, et vana kaamera ei pea Islandi imelisele loodusele kuidagi vastu. Seega, kirjutasin Photopointi ja nad olid nõus mulle fototehnika rendist kaasa andma Fujifilmi X-H1 hübriidkaamera koos Fujinon XF 18mm f/2 R objektiiviga. Kahjuks algas reis masendavalt, sest lennukis suutsin enda statiivi täiesti kasutuskõlbmatuks teha ehk kogu reis möödus ilma statiivita :(

Kaamera sain kätte päev enne väljalendu, mis andis võimaluse enne reisi kaamerat veidi paremini tundma õppida. Esimene mulje kaamerast oli väga hea:

Suurus on täpselt minu käte jaoks loodud – ei ole liiga väike ega liiga suur.
Grip on senistest kaameratest, mis mul olnud on, kindlasti kõige parem.
LCD töötab kiirelt ja sujuvalt (eelmisel Nikonil oli aeglane ja pigem ebameeldiv).
Vajalikud kontrollnupud on kõik kaamera küljes, mitte menüüs peidetud, mis muudab kogu kasutuskogemuse tunduvalt mugavamaks.

Tehnilistele andmetele nii palju rõhku ei pööraks, kuna päris hea ülevaate saab kaamera tootelehelt lihtsasti kätte.

Tooksin parem välja paar omadust, mis koheselt silma hakkasid:

1) Keresisene 5-teljeline stabilisaator – jah, see on täpselt nii hea, kui igal pool räägitakse. Uskumatult hea täiendus Fujifilmi poolt ja uut kaamerat ostes tahaksin, et see lisaväärtus oleks kaamerasse sisseehitatud.

2) Autofookus – kiiremates olukordades olen varasemalt hätta jäänud tänu halbadele autofookustele, kuid tuleb tunnistada, et X-H1-le on arendatud väga soliidne autofookus. Nii kiirus kui ka täpsus täitsid oma ülesandeid 100% ja seda ka pimedamates olukordades.

Negatiivse poole pealt jäi natuke hinge kriipima akude kestvusaeg, mis reisidel on kindlasti üks tähtsamaid väärtusi. Iga päev õppisin kaamera kohta midagi uut ja mingil hetkel muutsin IBISe ainult pildistamise hetke peale, mis pikendas tunduvalt akude kestvusaega.

Objektiivist ka natuke – kahjuks ei ole ma siiani olnud eriline fiksobjektiividest fänn ning olin seega enne reisis algust natuke pessimistlik. Õnneks suutis Fujinon XF 18mm f/2 R mind väga positiivselt üllatada ja harjusin sellega väga kiiresti ära.

Objektiivi suurteks plussideks on kindlasti kompaktsus ja olematu kaal, mis teeb reisile kaasa võtmise eriti mugavaks. Nagu arvata oli, siis ei pidanud pettuma ka objektiivi teravuses ega valgusjõulisuses. Lisaks jäin rahule ka ülikiire autofookusega, mis tegi kaameraga väga head koostööd.

Kokkuvõte

Mul on lähiajal plaanis soetada endale uus reisikaamera ning hetkel rebis Fujifilm X-H1 enda hinnaklassi ja mugavuse poolest kindlasti TOP3 hulka. Ma arvan, et see ütleb juba kaamera kohta palju ja julgen seda kindlasti soovitada kõikidele tuttavatele tänu kompaktsusele, mugavusele ja kiirusele. Suurepärane kaaslane reisile!
PS! Ärge Islandil kiirust ületage :)

Kaspari tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel.

Uuri lisaks:

(917)

The post Mis oleks Island ilma hea fotokaamerata? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fujifilm X-H1 hübriidkaameraga pildistamas Hollandis Mercedes Benzi iludusi

Ingmar Bötker — Thu, 13 Sep 2018 06:39:19 +0000

Auto- ja elustiilifotograafina olen seni jäädvustanud enda nägemust läbi iidse Fujifilm X-T10 hübriidkaamera, aga nüüd avanes Photopointi fototehnika rendi abil võimalus proovida Fujifilm X-H1 + akutald komplekti koos Fujinon XF 35mm f/1.4 R objektiiviga.

See seadis mind olukorda, kus sain testida kõige värskemat tehnikat ning võrrelda, kas ja kui palju on Fujifilm vahepeal arenenud. Tehnika sattus mu kätte hästi ajastatuna kuna üsna pea oli võimalus X-H1 kasutada Hollandis Zandvoorti võidusõidu rajal, kuhu oli kohale toodud paar Mercedes Benz muuseumi eksponaati.

Kuna olin juba eelnevalt Fujifilm’i filosoofiaga tuttav, siis kaamerat kätte võttes sai pildistamist alustada vaata et kohe. Üks esimestest ja ainukestest harjumist nõudvatest asjadest oli pehme päästik.

Mis meeldis:

Tohutult suur, ere ja kvaliteetne ning täpne ja kiire (kõik võimalikes ülivõrretes) pildiotsija.

Nagu kätte valatud – koos vertikaalse gripiga on tegu ühe väga hästi “istuva” kaameraga. Tohutult hea ja mugav on sellega päev läbi ringi joosta.

Joysticki sai intuitiivselt omaks võetud ning leidis kindlasti rohkem kasutust, kui puuteekraan.

Horisontaal (ja nüüd ka vertikaal) suunas artikuleeriv tagumine ekraan – alati abiks in your “highs and lows”.

Ülemine ekraan – just täpselt see, mis veel Fuji füüsiliste indikaatorite kõrvalt puudu oli: ressursside nagu aku ja mälu hetkeseis.

Pole küll videoga eelnevalt rinda pistnud aga need 120 kaadrised kaamerast väljuvad klipid on võrratud – tekkis tahest tahtmata tunne, et peaks isegi video üles võtma. Ja eks see IBIS aitas ka mu värisevate käte eest nii videos, kui ka hämaras pildistades.

Mis ei meeldinud:

“Q” nuppu asukoht on täitsa vale, sest kui kõige muuga harjus, siis selle asukoht testinädala jooksul mu mällu ei jõudnud. Üpris tüütu, kuna nupp on kasutuses pidevalt.

Ilma vertikaal gripita muutus kaamera ergonoomika tohutult. Osa käelabast kippus kaamera kerest üle serva jääma ning kaotas enda üleüldise tasakaalu – see kaamera peaks eksisteerima koos gripiga!

Kuvades pilte – läks kaamera pidevalt tagasi “shooting mode’i” – mis osutus tõeliselt tüütuks – oli juhuseid, kus galerii nuppu pidi muljuma kordi enne kui see avatuks jäi. .

Üllataval kombel ei leidnud kasutust puuteekraan – võib-olla oleks see harjumus tekkinud pikema aja peale. Mõte on iseenesest hea, et fookust ekraanilt määrata, kuid minu jaoks kippus see pigem segavaks faktoriks, kui taaskord olin fookusala ninaga ära nihkunud.

Võtame kokku:

Kindlasti tuli Fujifilm X-H1 hübriidkaamera Photopointile tagasi anda raske südamega. Ja alles vana kaamerat kätte võttes tõdesin, et areng on ikka olnud tohutu.

Olles eelnevalt väga rahul Fujifilm X-T10 pildiotsijaga, siis nüüd oli tunne nagu piiluks läbi lukuaugu. Ka käes on nüüd raske enda vanurit tõsiselt võtta – Fujifilm X-H1 koos enda vertikaalse gripiga on tõsine tööloom, millega saab suurema vaevata päev otsa pildistada. Hea meel on näha ja kogeda, kui palju Fujifilm kuulab oma kasutajaid uute toodete loomisel.

Ingmari tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või veebilehel ingmarbtker.com

Uuri lisaks:

(544)

The post Fujifilm X-H1 hübriidkaameraga pildistamas Hollandis Mercedes Benzi iludusi appeared first on Photopointi ajaveeb.

Hüvasti Canon, tere tulemast Fujifilm X-H1

Martin Dremljuga — Thu, 26 Jul 2018 07:19:26 +0000

Sain enda Fujifilm X-H1 hübriidkaamera Photopointist kätte ja ei möödunudki palju aega, kui seadsin koos modelli Iirisega suuna linnast välja Valkla randa, et jäädvustada sessioon tema uutes Bianca lehelt leitud bikiinidega. Loe minu esimest ülevaadet X-H1 hübriidkaamerast siitsamast Photopointi blogist ››

Seadistasin Fujifilmi enda eelsätteid – nende seast meeldis mulle enim Classic Chrome profiili, kuna sellega jäid kõik tehtud pildid ilusad.

Vaata esimest X-H1 pildistamise galeriid siit››

Hkkasin üsna kiiresti kasutama kaamera pööratavat ekraani: lasin kaamera umbes rinna kõrgusele, suunates ekraani ülespoole. Selline nurk andis pildile teise ilme kui viewfinderi puhul.

Fujifilmi elektrooniline viewfinder on väga hea ereda päikesega pildistamisel, kuid kohati tundub, et ta peidab tegelikku vaadet. Sellega töötades peab pidevalt jälgima, et üle-/alasäri spektri suhe oleks õige.

Hübriidide puhul on aga väga meeldiv näha live’is nö reaalset pilti ehk et nii nagu sa pilti ekraanilt näed, siis sedasi ta ka salvestub. See oli ka üks põhjustest, miks vahetasin enda vana Canon EOS 5D Mark IV uue Fujifilm X-H1 vastu.

Piltide värvid ja tonaalsus olid ka enne töötlust suurepärased.

Jagaksin oma muljeid veel ka ühest stuudiopildistamisest. Kuigi olen stuudios pildistanud väga tihti, siis on uue kaameraga pildistades tunne, et õpid kõike justkui uuesti. Valin tavaliselt testimiseks sätete seast režiimi, mille juures ava ja säriga mängides pilt ei hägustu.

Esimene väike miinus, mis ma Fujifilmi kaamera juures avastasin on see, et ekraan on peegelkaameratest omast erinev. Sellest tulenevalt peab stuudios pildistades arvestama, et ekraanilt nähtav valgus pole alati “õige”.

Nii Sony kui Fuji ekraan sellistes tingimustes on seega minu arvates pisike kriitikanoot kiidulaulule, kuna võid eeldada rohkem vaeva sobiva lahenduse leidmiseks. Seega tuleks ette arvestada, et siseoludes pildistamise eel tuleks maksimumtulemuse saavutamiseks eelnevalt kaamera “valgusmäng” käppa saada.

Stuudios pildistamise seeriat vaata siit ››

Nüüd liiguks stuudioseinte vahelt välja ning ürituste pildistamise juurde. Mul oli au jäädvustada Eesti Suusaliidu hooaja lõpetamist, kus ilm oli väga päikeseline, aga üritus toimus heledas õuetelgis.

Ma ei oska öelda, kas need olid mu enda väikesed eksimused või kaamera veel lõpuni arendamata tarkvara vead, aga vahest polnud optika täpne, kuigi teravustamine oli alati õigesti seatud. Kuna tegin alati ühest hetkest mitu pilti, siis sain kätte ka need teravad pildid, kuid üksikuid pilte tehes oleks võinud see väga raskeks osutuda.

Heleda õuetelgi valgus ilusa ilmaga sobis selle kaameraga pildistamiseks hästi. Selles osas oli Fujifilm üpris sarnane Canoniga, kuigi kontrasti ja valguse mõõtmise täpsus oli erinev. Tulemusena oli pilte vaja hiljem vähem töödelda

Fujifilmi dünaamika heledate alade esile toomisel ei ole kahjuks nii hea kui Canoni puhul. Seda põhjusel, et piksleid on vähem ja sensor väiksem, mistõttu ei saagi paremat dünaamikat eeldada. Saamaks neist tingimustes siiski kätte soovitud tulemuse, konsulteerisin Hendrik Osulaga, kes on Fuji kaamerat kasutanud kauem kui mina, mistõttu teab kõiki nõkse.

Hendriku soovitusel pildistasin rohkem alasäris ja tuua tasakaal tagasi alles järeltöötluses. Müra jääb sellisel puhul minimaalseks ning taust ei muutu ebarealistlikuks. Veendusin ise, et see nipp on asjakohane – aitäh Sulle, Hendrik!

Vaata kogu ürituse galeriid siit ››

Sellele eelnevalt, üks esimesi suuremaid üritusi, mida väliürituste hooajal väisasin, oli Haapsalus toimunud Itaalia Muusika Festival, mis toimus küll kevadel, kuid meie väikesele, kuid visale eesti suvele loomupärases olustikus.

Kogu galerii siin ››

Kokkuvõtteks

Tahtsin proovida mõnda teist kaamerat, kuna olin väsinud tekkinud mugavustsoonist, kus kõik oma kaamera toimimise kohta on juba teada ning mängurõõm seetõttu väikseks jäänud. Uus kaamera sunnib mind võtma teise lähenemise, andes võimaluse avastada uutmoodi stiili ja värviruumi ning eristuda massist.

Tunnetasin, et Fujifilm X-H1 võiks olla just see kaamera, mis annaks uut energiat ja hingamist. Ka pärast ligi kahe kuu pikkust kasutamist lähen igale võttele väikese ootusärevuse saatel justkui pildistaksin esimest korda.

Miinuseid selle kaamera puhul minu meelest väga polegi. Menüü on kohati ebaloogiline, aga usun, et seda muudetakse lähiajal tarkvarauuenduste toel paremaks. Dünaamika võiks olla parem – samas sunnib see korrektse pildi nimel rohkem pingutama ning olema loomingulisem. Mulle endale üllatuseks ei sega mind ka see, et tegemist on poolkaadriga.

Plussidest tooksin välja objektiivid. Hetkel on minu “pagasis” rivistatud Fujinon XF 10-24mm f/4 R OIS, 16-55mm f/2.8 R LM WR, XF 35mm f/1.4 R ja 50-140mm f/2.8 R LM OIS WR. Kõik need 4 objektiivi on väga kerged ja teravad, mis on tänaseks täpselt minu teetass. Võrreldes Canoniga, mille kere ja objektiivid oli kokku väga rasked, läks mu koti sisu umbes 2 kg kergemaks, mis on suur pluss ilma autota liigeldes ning ka välisreisideks.

NB! Soetasin kogu tehnika pärast testperioodi raske töö ja vaevaga välja teenitud raha eest, mistõttu tegemist pole n.ö kinnimakstud promopostitusega.

Martini tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebook’is või veebilehel martindremljuga.com

Uuri lisaks:

(1095)

The post Hüvasti Canon, tere tulemast Fujifilm X-H1 appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kuidas maastikufotograaf Fujifilm X-H1 hübriidkaamera abil oma piire avardas

Arbo Rae — Wed, 27 Jun 2018 09:26:49 +0000

Pean end eelkõige maastikufotograafiks ning kui Photopoint fototehnika rent pakkus võimalust proovida uusimat X-bajonetiga Fujifilm X-H1 hübriidkaamerat, siis oli kohe selge, et lisaks maastikele tuleb proovida ka mulle mitte nii tuttavat territooriumi – portreesid. Seda enam, et sain lisaks kerele proovida ka minu olemasolevate X-bajoneti objektiivide hulgast puuduvat Fujinon XF 35mm f/1.4 R objektiivi.

Selgituseks lisan veel, et igapäevaselt olengi juba üle aasta pildistanud Fujifilm X-T2 poolkaader hübriidkaameraga, millega vahetasin välja Canon 5D MK III täiskaader peegelkaamera eelkõige maastikufotograafile olulise dünaamilisest ulatusest tuleneva pildikvaliteedi ja kogu süsteemi oluliselt kergema kaalu tõttu.

RISTI POISS, ISO200 19,6mm, f/11 60sek

Fujifilm X-H1 hübriidkaamera on sisemise stabilisaatori tõttu eriti sobilik kasutamiseks vanade manuaalsete teleobjektiividega. Minul olid manuaalsetest objektiividest kasutada M42 keermega Meyer-Optik Görlitz Orestor 2.8 135mm ja legendaarne nõukogude päritolu Helios 44-2 58mm. Kuigi täismanuaalne optika, on Fujifilmi särituse eelvaade ja fookusala esiletõstmise kombinatsioon selline, mille kasutamisel avaprioriteedirežiimis koos särikompensatsiooniga on tunne, nagu kasutaksid täisautomaatset kaamerat.

Liikuvate objektide puhul on kahtlemata keerulisem, kuid suhteliselt staatiliste portreede tegemiseks ideaalne, on ju iga vintage objektiiv vähem või rohkem oma iseloomuga nii kontrasti, värvuse edastamise kui bokeh osas.

modell Mariliis, XF 35mm f/1.4, Eterna Cinema

Minu kasutada oli Fujifilm X-H1 akutallaga versioon, mis lisaks ergonoomikale annab kahele lisaakule kordades pikema tööaja, mis muidu hübriidkaameratel kipub lühikeseks jääma ja akude pidev vahetamine ning meeles pidamine, et püksitaskus on kasutatud akud ja rinnataskus värsked, pole kuigi mugav ja pikematel pildistamistel ei tule keskendumisele kasuks.

Minul kui maastikufotograafil poleks akutalla tõttu lisanduva kaalu ja L-kujulise Swiss-Acra kinnitusega plaadi puudumise tõttu maastikul toimetada kõige mugavam, aga portreetööks on akutald lausa ideaalne ja peale H1 tagastamist hakkasin ehk just sellest enim puudust tundma.

Esimesena saigi kohe M42-FX adapter ette keeratud ja sinna külge Meyer-Optik Görlitz Orestor 2.8 135mm teleobjektiiv. Ja mis siis kodus esimesena ette jäi – loomulikult kass.

Tegin kassist erinevaid portreesid, mis oli objektiivi pika fookuskauguse tõttu suhteliselt keeruline ja lubasin säriajal aina allapoole langeda, eesmärgiga testida IBIS-e ehk kaamerasisese stabilisaatori võimekust. Kuna selle efektiivsus oli kirjade järgi vaid 3 stoppi, kokku 5 stoppi siis, kui kasutada juba Fujinon IOS stabilisaatoriga objektiive, siis ma polnud ülemäära optimistlik.

Tulemus aga jahmatas mind – käest tehtud pildid vaid 1/8s säriajaga oli dtäiesti rahuldavalt teravad – kas oli see minu kindel käsi pluss raske 1kg kaalub objektiiv või siiski IBIS, ei tea aga tulemus on kena:

CAESAR, 135mm 1/8 sek!!, ISO 200, Eterna Cinema

Kaamerat esimest korda kätte võttes oli mõnus ja kodune tunne – on ju juhtnupud ja menüü asetus praktiliselt identne Fujifilm X-T2-ga, suurima erinevusena siis särikompensatsiooni valikketta asemel kaamera peal olev ekraan. Ma ei tea, kuidas tunneb end esimest korda Fujifilmi X-seeria kaamerat kätte võttev Canoni või Nikoni kasutaja, mina olin Fujifilmiga varasemalt tuttav juba ka kõige esimese X100 seeria rangefinder kaamera kaudu. Ilmselt võib see A, M, Av ja Tv puudumine esialgu segadusse ajada.

VAHI JOASTIK, XF 10-24mm

Mis teeb Fujifilmi X-seeria minu jaoks käepäraseks, on eelkõige valikketastega lahendatud menüü ja tüüpilise programmiketta puudumine. Nimelt on X-seeria põhimõtteliselt kogu aeg M-režiimis ja vaid kas ava, säri või ISO seadmine A peale teeb sellest vastava prioriteediga poolautomaatrežiimi ja kõik A peale seades täisautomaadi. Minuarust muudab see fotograafi mõtlemist – kui programmikettaga aparaadil mõtled kõigepealt režiimi peale, siis X-seeria aparaadil vajaliku võtteparameetri – kas siis ava, säriaja või tundlikkuse peale ja nende parameetrite toimimismehanismi mõistes on fotograaf oma arenguteel juba tubli sammu edasi jõudnud.

Näiteks maastikke pildistan ma pea alati statiivilt ja seetõttu valin alati madalaima ISO ja lukustan kettagi, et kogemata seda ei muudaks. Ava valin vastavalt soovitavale sügavusteravusele ja objektiivile ning mida siis aparaadi automaatikal veel teha jääb, on õige säriaja pakkumine, kuid sageli muudan ka seda, kas kunstilistel või tehnilistel eesmärkidel – kas tahtlikult alasäris pildistades või selleks, et vältida heledate osade sissepõlemist.

Fujifilmi X-seeria X-Trans sensorist tulev RAW fail on uskumatult suures ulatuses varjualadest detailide väljatoomist lubav – ilma olulise kvaliteedikaota saab järeltöötluses 2, kohati isegi 3 stoppi säri tõsta – minu eelmine aparaat Canon 5D MK III lubas seda teha vaid 1-1,5 stopi ulatuses. Samuti on kaameras ja ka järeltöötlusel esmapilgul eelvaates nähtavast ülepõlenud alast võimalik detaile tagasi tuua – mitte küll 2-3 stopi võrra aga Canoni puhul oli see täielikult välistatud – mis oli põlenud, see selleks ka jäi.

Proovisin ära ka erinevad filimisimulatsioonid, mille poolest Fujifilm samuti kuulus on. Kuigi ma otse JPG faili ei pildista, võimaldab Adobe Lightroomis olev värviprofiil teha samad värvid ka RAW failist järeltöötluses. Allpool on sama, tüüpiline kevadise loojangu vastutaeva puna erinevate värviprofiilidega, sh. uudse Eterna Cinema värviprofiiliga.

Classic Chrome

Eterna Cinema

Velvia

X-H1 on erinevalt X-T2-st oluliselt vaiksema katikuga ning loomulikult suudab pildistada ka elektroonilise katiku režiimis, kus pildistamine on täiesti hääletu. Vaikne katik tekitas kohati isegi segadust ja pidi kogu aeg ekraanilt uurima, kas pilt ikka salvestus.

Veel enne, kui oli kokku lepitud kaamera tagastamine, siis käisin sellega ka Osmussaarel oma workshopil. Sellisel välioludes pildistamisel ning eriti olukorras, kus peab olema kas mitu kaamerat või mugav kaamera ka teleobjektiivi jaoks, on Fujifilm X-H1 kahtlemata hea valik oma ergonoomika tõttu. Ning kindlasti on pikkade teleobjektiivide kasutajatele hea uudis see, et parem faasituvastusega autofookus lubab nüüd teravustada ka F11 ava juures, varem pidi leppima vaid F8-ga.

Artikli kirjutamise ajal on juba saadaval tarkvarauuendus Fujifilm X-H1-le samuti nagu ka Fujifilm X-T2-le. Parem autofookus on alati hea, mind kui maastikufotograafi paelus enim automaatne focus stacking ehk fookuskuhi, kus aparaat teeb ise, soovi korral minimaalse ajavahemiku järel kaadri ulatuses erinevate fookuspunktidega pildid, mida siis saab Photoshopis üheks, teravaks pildiks liita.

Peale maastikufotograafia on sellel kindlasti koht ka makro-, toote- arhitektuurifotograafias jm.

X-H1 väljatöötamisel on selgelt mõeldud elukutselistele fotograafidele, kes on harjunud midagi toekamat käes hoidma ning tema oluliselt täiuslikumate video-omaduste tõttu ka videograafidele. Viimast ma isegi ei proovinud, aga kunagi plaanin ka selle ette võtta.

Fujifilm X-H1 on hetkel kahtlemata kõige täiuslikum Fujifilmi X-seeria aparaat. Minule ta siiski niipalju uut ei pakuks, et X-T2-le asenduseks oleks ja jään ootama pigem sügiseks kuuldavasti tulevat X-T3 aparaati. Kes pildistab aga palju üritusi, nõrga valgusega oludes ja muudes taolistes kohtades, või need, kes vajavad hekel parimat X-seeria aparaati, on Fujifilm X-H1 kahtlemata suurepärane valik.

Maastikupildid ja info Arbo pakutavate teenuste kohta leiad tema veebilehelt arborae.com ja pea igapäevaselt ilmuvad tema uued tööd Facebooki ning Instagrami lehele.

Uuri lisaks:

(1043)

The post Kuidas maastikufotograaf Fujifilm X-H1 hübriidkaamera abil oma piire avardas appeared first on Photopointi ajaveeb.

Ülevaade: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera

Andres Paabos — Wed, 20 Jun 2018 05:40:00 +0000

X-H1 on hetkeseisuga Fujifilmi lipulaev APS-C sensoriga kaamerate seas. Samuti on senisest enam pööratud tähelepanu videole. Fujifilm on X-H1 puhul kasutanud sama 24MP sensorit, mis leidub ka varasema X-T2 sees, ent lisatud on keresisene pildistabilisaator (in-body image stabilization, IBIS) ning mitmeid teisi uuendusi.

Foto: Andres Paabos

Välimuselt on X-H1 midagi X-T2 ning Fujifilmi keskformaatkaamera GFX 50S vahepealset, sest laenatud on elemente mõlematelt kaameratelt. Kuulatud on X-T seeria kasutajate muresid ning käepide ja nupud on tehtud suuremaks. Kuigi sensor ja protsessor on jäetud samaks, siis lubatakse sealjuures paremat autofookust muuhulgas ka hämarates tingimustes ning väiksema avasuuruse juures. Video poole pealt on lisatud DCI ja UHD 4K, kuni 200Mbps bitrate ning otse mälukaardile salvestatav F-Log (viimane on uuenduste läbi kandunud tänaseks ka X-T2 mudelile).

Fujifilm on tuntud oma filmisimulatsioonide poolest ning X-H1 toob kaasa Eterna-nimelise simulatsiooni, mis annab väga mõnusa cinematic välimuse ja lihtsamate videotööde puhul kaotab minu hinnangul vajaduse salvestada F-Logis ning hiljem teha color gradingut. Seda muidugi juhul kui Eterna välimus vastab filmija maitsele ja eelistusele.

Foto: Andres Paabos (Eterna filmisimulatsioon, Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 16mm F/1.4 + Hoya HD Nano CIR-PL filter)

Hoolimata asjaolust, et IBIS on hinnatud töötama 5EV ulatuses, töötab see Fujifilmi sõnul stabiliseerimata objektiividega isegi kuni 5.5EV ulatuses. See tuleneb asjaolust, et stabiliseerimata objektiivid on sageli fikseeritud fookuskaugusega, mis omakorda kipuvad olema lainurgad. Need aga projitseerivad suurema kujutise kui sensor seda nõuab ning seetõttu on stabilisaatoril rohkem mänguruumi.

Kuna ise tegelen suuremal määral fotode ning vähem videoga, keskendun siinkohal pigem kaamera hindamisele just fotode seisukohast. Minu igapäevane tööriist on Fujifilm X-T2, mistõttu oli mul eelis olla süsteemiga juba tuttav ning lisaks olid mul varasemast kasutada päris mitu objektiivi. Žanritest iseloomustab mind ilmselt kõige rohkem travel & adventure, kommertsfotograafia ning sekka mõned portreed.

Foto: Andres Paabos

Kaamerat on võimalik osta nii eraldi kerena kui ka koos akutallaga. Fujifilm kaamerate puhul tasuks juba vaikimisi kaaluda akutallaga komplekti soetamist, kuna see annab juurde 2 akut, lisab Boost Mode näol kiirust ning muudab kaamera kasutamise käepärasemaks eeskätt just vertikaalses asendis (siinkohal tervitan kõiki Instagrami jaoks pildistajaid).

Ergonoomiliselt on kaamerat kasutada väga mõnus. Alles on jäetud Fujifilmile iseloomulikud keeratavad nupud ISO ja säriaja jaoks, mis kasutajaskonna seas on saanud alati positiivset vastukaja. Loomulikult saab neid konfigureerida rullikute alla, misjärel töötab kaamera nagu iga teise tootja oma. Exposure compensation on asendatud vajutatava nupuga ning selle asemele on pandud GFX 50S-ilt pärit e-ink ekraan, mis näitab kõiki põhilisi seadeid.

Seadete koha pealt on oluline märkida, et foto- ja videorežiimi omad on täiesti eraldiseisvad ning need hoitakse meeles – st. lülitades videorežiimile ning hiljem tagasi fotorežiimile on seaded täpselt samad, mis nad olid enne esmast ümberlülitamist.

Foto: Andres Paabos

Fujifilm X-H1 katik on kindlasti üks vaiksemaid, mida ühelgi kaameral olen kuulnud nii et sellega võib vabalt pildistada vaiksetes tingimustes kedagi oluliselt segamata. Täieliku vaikuse saavutamiseks on aga võimalik kasutada ainult elektroonilist katikut (millega täna kaasnevad veel kahjuks omad miinused, seda eeskätt liikuvate subjektide pildistamisel). Päästik on tehtud väga pehmeks, võib-olla isegi liiga pehmeks, kuna enam ei ole eristatav autofookuseks vajalik half-press, mille tulemusena tegin fokusseerimise asemel nii mitmelgi korral kogemata pilte. Aja jooksul aga harjusin sellega täiesti ära ning edaspidi käis vajutamine lihtsalt “tunde järgi”.

Fujifilm on tuntud oma heade värvide poolest – eriti roheliste toonide osas ja see teeb X-H1 heaks valikuks loodusfotograafiahuvilistele. Antud mudeli korpust on täiendatud ka ilmastikukindluse osas ning kombineerides selle mõne ilmastikukindla objektiiviga on tulemuseks ideaalne kaaslane loodusesse nii sügisel kui talvel.

Foto: Andres Paabos (Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 16mm F/1.4 + Hoya HD Nano CIR-PL filter)

Autofookus tundus olevat kiirem kui minu X-T2 hübriidil ning kombineerides selle näotuvastusega on portreesid teha väga lihtne ka tingimustes, kus subjekt on liikuv.

Foto: Andres Paabos (Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 56mm F/1.2 APD)

Kuigi ISO läheb üles kuni 12800-ni, siis on ootuspäraselt selle väärtuse juures pildid ülimalt mürased ning praktiliselt kasutamatud nagu iga teisegi kaamera puhul. Muidugi on alati variant kunstiline taotluslikkus.

Foto: Andres Paabos (Fujifilm X-H1 + Fujinon XF 16mm F/1.4, ISO 12800)

Kokkuvõtteks võin öelda, et X-H1 näol on tegemist väga mõnusa kaameraga. Fujifilm on siiani olnud firma, kes läbi oma toodete on püüdnud sütitada kasutajate loovust, tehes kaamera kasutamise võimalikult käepäraseks ning lubades fotograafil keskenduda just loomeprotsessile. Lisaks on Fujifilmi eeliseks objektiivide kvaliteet ja seetõttu soovitan igal juhul kaaluda seda kaamerat kõigil, kes on vaatamas peeglita maailma poole hübriidkaamerate näol.

Andrese tööde ja tegemistega saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või veebilehel paabos.com

Uuri lisaks:

(840)

The post Ülevaade: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.