Äsja avalikkuse ette toodud Apple’i muusikateenusega Apple Music liitujaid oli palju üle terve maailma. Seda enam, et Apple pakkus tervelt kolme kuud tasuta prooviaega. Mis aga paljudele proovijatele kahe silma vahele võis jääda, on fakt, et peale prooviaja lõppemist hakkab Apple proovijate krediitkaartidelt vaikimisi igakuist tasu nõudma. Need, kellele Apple’i teenus mokkamööda pole, võivad aga tahtmatust kukrukergendamisest pääseda alljärgnevaid juhtnööre kasutades.

iOS-i kasutavate seadmete puhul klikkige avatud Apple Music rakenduse vasakus ülanurgas asuvale kontoikoonile ja navigeerige seal jaotuse “View Apple ID” juurde. Avades oma Apple ID liikuge sealt edasi alajaotusesse “Manage” ja sealt valige haldamiseks oma tellimused (Subscriptions) ning deaktiveerige automaatne uuendamine (Automatic Renewal).

Lisaks avage oma Mac’is või PC-s iTunes. Klikkige iTunesi akna üleservas olevale kontoikoonile ning sealt edasi “Account info”-l. Seal on sätete (Settings) all alajaotus “Manage” ning tühistage ka seal Apple Music automaatne uuendus.

Omale kogemusele toetudes soovitan kindlasti automaatne uuendus deaktiveerida nii oma iOS-iga seadmes kui ka lauaarvutis/rüperaalis. Olles eelnevalt Apple Music’u automaatse tellimuse pikendamise deaktiveerinud oma telefonis, avastasin üllatusega, et minu laua-PC-s oli tellimus endiselt aktiivne.

Allpool lisame lühida, kuid näitliku video, kuidas täpselt oma nutiseadmes soovimatust kuutasust pääsemiseks toimetada.

Allikas: Engadget

(2541)

The post Kuidas Apple Music’u eest kogemata maksmist vältida? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Hetkel ilutseva suvise ilmaga veedame üsna palju aega väljas. Seda eriti, et käimas on koolivaheaeg ning paljud meist saavad nautida puhkuse mõnusid. Loomulikult tekib aeg-ajalt soov nende väärtuslike hetkede talletamiseks – võtame kotist fotokaamera ja tuld. Tuleme tagasi kuuma ja päikesepaistelise ilma juurde. Sobiv võttenurk leitud, modelli(de) poos paigas, alustame kadreerimist. Kuid kõik, mida me näeme, on vastu läikiv peegelpind, mille taga nagu kergelt paistaksid mingisugused siluetid. Hea küll, kissitades ja käega valgust varjates saab pilt tehtud. Tehtud fotot ekraanilt uudistades on jälle sama mure. Mida teha?

Valikuid on väga palju. Seekordses “Tee ise” rubriigis vaatame neist ühte väga odavat, väga efektiivset ja mitte eriti mugavat moodust ekraani peegeldusega võitlemiseks.

Vaja läheb:

1. paksem läbipaistmatu plastik või paberileht (tumedam materjal ei kuma läbi ja aitab vältida sisepeegeldusi)
2. joonlaud või muu mõõteriist
3. pliiats või marker
4. lõikeriist
5. liimipulk või muu materjali kinnitav vahend
6. kaamera ise või selle LCD ekraani mõõdud

Esimese asjana võtame ekraanilt mõõdud.

Olles meelde tuletanud risttahuka pinnalaotuse, paneme mõõdud paberile. Mõned tähelepanekud:

• risttahuka kõrgus ehk tulevane vaateava kaugus tuleb eelnevalt ära mõõta, antud kaamera puhul oli mugavaks kauguseks ~14cm.
• vaateaken (ringi- või ristkülikukujuline) peab olema piisavalt suur, et kogu ekraan nähtav oleks
• veendume, et servadesse jäävad edasise kokkuliimimise jaoks piisavalt laiad ribad
• boonuspunktid tulevad kokku-lahti käiva kontruktsiooni disaini eest

Lõpuks lõikame välja, liimime kokku ja imetleme oma kuldsete käte töövilja. Lihtne, eksole?

Siin valmistatud “LCD pildiotsija” prototüüp pidas Tee ise meeskonna ekstensiivsete läbivalgustamise katsetele edukalt vastu.

Kui Sul on tungiv vajadus sellise vidina järele, kuid soovid midagi hoopis robustsemat ja mugavamat, siis tasub kaaluda kodumaise LCDFV nimelise vidina soetamist.

Pildiotsijad Photopointi veebipoes

(2020)

The post Tee ise 7. LCD pildiotsija appeared first on Photopointi ajaveeb.

Võin üsna kindlalt väita, et enamusele meist ei meeldi asju kaasas tassida. Pildistama minnes võtame kaamera ning vajadusel ehk mõned lisatarvikud. Kui nende hulka kuulub statiiv, siis on see tavaliselt kandekotis ja ripub õlal. Kuid mida teha, kui statiiviga pole kotti kaasas või soovid liikuda võimalikult kergelt ja vajadusel statiiv kiirelt lahti võtta? Täna näitame, kuidas võimalikult hõlpsalt ja soodsalt valmistada statiivi kanderihm.

Vaja läheb:

1. teipi (kaitseks statiivi kriimustamise vastu)
2. tugevamat niiti + nõela (rihma õmblemiseks)
3. 2× vooliku/toru kinnitusrõngad (võib plekist ise välja lõigata)
4. võtmerõngas (1-2×, vastavalt soovile)
5. kanderihm – meie kasutame vana fotokoti reguleeritava pikkusega rihma, millel on kiirkinnitus

Kõigepealt valmistame kesksamba rihmakinnituse. Selleks teibime piisavalt laia ala kinni, et kinnitusrõngas statiivi ei vigastaks. Seejärel libistame rihma lahtise otsa läbi rõnga ning liigutame need teibitud alale.

Järgmine samm on selle töö juures kõige aeganõudvam: õmblemine. Lahtine rihma ots tuleks nüüd kinnitada, õmblesime umbes tolli jagu rihmast kinni. Õmbluse vastupidavust tuleks korralikult kontrollida, mida raskem statiiv, seda tugevam rihm ja kinnitus olema peavad.

Nüüd on aeg teha teine kinnitus, seekord statiivi jalale. See võib olla ka täpselt samasugune püsiv kinnitus, nagu kesksambal. Siin tegime lihtsa kiirkinnituse: rihma teise otsa (klambriga) saab võtmerõnga abil kiirelt kinnitada ja vajadusel lahti ühendada. Samasugune variant võib olla ka ju kesksambal, siis saaks rihma hõlpsalt statiivi küljest täielikult eemaldada.

Viimane ja iseenesest mõistetav samm ongi rihma vaba otsa kinnitamine vastvalminud rõnga külge. Ka siin saab seda varieerida: kas õmmelda täiesti kinni või näiteks kasutada kiirkinnitusklambrit  .
Igal juhul jätab kinnituse disainimine piisavalt ruumi meistri enda lahenduse välja mõtlemiseks.

Nii lihtne see oligi. Kaamera kätte, statiiv selga ja pildistama!

Statiivid Photopointis

(877)

The post Tee ise 6. Statiivi kanderihm appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tänaseks on nutitelefonide kaamerad juba nii head, et mõnikord võiks ju peegelkaamera üldse koju jätta ja telefoniga pilte teha. Peale hea optika ja paljupikslise sensori on erinevaid aplikatsioone, mis annavad piltidele retroliku või kunstilise välimuse. Mida aga ei ole, on makrofunktsioon. Täna näitangi, kuidas teha nutitelefonist makrofotokas. Nagu ikka läheneme asjale rahakotisäästlikult.

Selleks, et telefoni kaamerast teha makrovõimeline pildimasin, on alustuseks vaja telefoni, millel on olemas kaamera…

…ja ühekordset komapktkaamerat.

Lööme ühekordse kaamera sisse kruvikeeraja (või mõne muu kangutamisvahendi)…

…ja  lammutame ta laiali.

Eemaldame objektiivist läätse.

Ja asetame selle nutitelefoni objektiivi ette. Kinnitamiseks võib kasutada teipi. Ning valmis ta ongi.

Mõned näidispildid ka (väiksem pilt on ilma “makro objektiivita” lähim teravustamiskaugus):

(1001)

The post Tee ise 5. – Nutitelefonist makrofotokas appeared first on Photopointi ajaveeb.

Igas endast lugupidavas kaubanduskeskuses on vähemalt üks fotokaupadele spetsialiseerunud äri. Mõnes ka rohkem. Aga see ei tähenda, et ülejäänud suurema kaubanduskeskuse poed oleksid fotograafiliselt mõttetud. Mitmesugust asjalikku varustust leiab ka sellistes poodides, mis otsesõnul fotokaupa ei müü.

Mõned päevad tagasi käisin minagi Lõunakeskuse poodides eesmärgiga oma fotovarustust täienda. Vajasin vahendeid valguse kujundamiseks. Põhiliselt asju välklambi valguse mahendamiseks. Muidugi oleks lihtne minna ja võtta asju sellistelt tootjatelt nagu Lumiquest, Lastolite või mõni muu. Kusjuures kõik nad teevad asjalikke tooteid. Näiteks käib aeg-ajalt minu välklambi ette Lumiquest Ultrasoft 30.99€. Päikesevalguse mahendamiseks kasutan Lastolite Trigrip 1-stop hajutit. Aga lähipildistamises on vaja vahel ise teha hajuteid- ja peegeldeid, sest fototööstuse keskmes on valdavalt suurte loomade (inimeste) pildistamise abivahendid.

Vajasin umbes A4 suuruseid hajuteid, mida saaks panna kas välklambi teele selle mahendamiseks või mis vajadusel toimiksid ka maheda peegeldina. Teadsin juba varasemast, et üks mõnusamaid materjale selleks otstarbeks on dušikardinate tegemiseks kasutatud kangas. Ta on piisavalt tihe välklambi valguse mahendamiseks, samas peegeldab hästi kergelt läikiv kangas valgust mõnusalt tagasi.

Alustasin Maksimarketist, sest sealt olin kunagi varem sobiva dušikardina saanud. Paraku edutult, sest millegipärast olid müügil olevate kardinate disainerid pidanud vajalikuks muidu valgele kenale kangale mitmesuguseid värvilisi mustreid kanda. Mustrid olid kenad, kohati ka loodusmotiividega. Arusaadavalt muudab värviga kaetud kangas selle kasutamise fotograafias keerukaks. Vahest sobiks mõne eriefekti jaoks, kuid mind selline variant ei rahuldanud.

Edu ei saatnud mind ka Rimis ega ka Novaluxis. Kardinaid jätkus, kuid kõik olid mustrilised. Viimasena astusin läbi JYSK-i poest. Ja hästi tegin. Leidsin suhteliselt kiiresti „Basic“ nimetust kandnud dušikardina, mis oli kena lausvalge. Täpselt see, mis vaja!

Kingade hoiustamiseks mõeldud läbipaistvast plastikust karp ja dušikardin, millest saavad fotograafilised abivahendid.

Kangas ei seisa ise püsti. Seega vajasin midagi, mis sobivas suuruses kangast toetaks. Selle leidmine läks kiiresti. Rimi poes jäid silma kingade hoiustamiseks mõeldud plastkarbid. Õhuke plastik oli ühelt poolt sile, teiselt kergelt reljeefne. Tundus, et võiks sobida.

Lisaks nendele ostudele läks vaja ka veel kääre, valget teipi ja klammerdajat. Tulemuseks sain kena komplekti parajas peegeldeid-hajuteid. Ühele lõikasin sisse ja ava, kust objektiiv läbi mahub. Lähipildistamises on vahel olukordi, kus esiplaani on valgust aparaadi poolt juurde vaja. Selline auguga peegeldi-hajuti peaks taolises olukorras hästi oma tööd tegema.

Kingakarbist ja dušikardinast tehtud peegeldid-hajutid. Karbi erinevad küljed andsid võimaluse teha neid mitmesuguse suurusega.

Nädalavahetuse suur külmalaine ei võimaldanud nende abil veel pilte teha. Aga edaspidi annan kindlasti tulemustest teada.

Loomulikult pole eeltoodud näited ainuvõimalikud lahendused hajutite-peegeldite tegemiseks. Lõpeks on erinevates olukordades erinevad vajaduses. Peaasi on aga lahtiste silmadega ringi käia.

(1559)

The post Tee ise 4. Hajuti-peegeldi appeared first on Photopointi ajaveeb.

Üks põnevamaid pildistamisobjekte on silmale peaaegu nähtamatu maailm – makro maailm. Selleks peaksime endale soetama makro objektiivi. Aga mida teha siis, kui ei raatsi veel osta, või ei ole kindel, et üldse tahaks? Peaks ju kuidagi proovima. Loomulikult saab objektiive ka sõpradelt laenata, kui nad on piisavalt lahked ja rumalad, et teid usaldada, või siis minna fotopoodi, kus neid laenutatakse. Kõik see on mõnikord tülikas ettevõtmine, seega näitame täna, kuidas ise odavalt ja lihtsalt ehitada makro objektiiv.

Selleks on meil vaja objektiivi (ka kõige odavam kit-obje, või mõni muu juba olemasolev sobib väga hästi) ja retroadapterit. Retroadapter on selline vahejupp, mis laseb meil objektiivi kaamera ette tagurpidi kinnitada ja nõnda saavutamegi makro-efekti.
Retroadapterit on aga suhteliselt keeruline leida, seega ehitame ühe sellise täitsa ise valmis.

Selleks on meil vaja järgmisi vahendeid:

filtriadapterit või katkist filtrit (sobivad 49-58mm läbimõõduga)

Kaamera kerekorki (mitte seda läbipaistvat, vaid tugevamast plastikust millel on bajoneti kinnitus)

Töövahenditeks nuga/puur ja liim.

Kõigepealt teeme kaamera kerekorgi sisse augu:

Seejärel puhastame katkise filtri klaasipurust (seda juhul, kui me kasutame filtrit, mitte filtriadapterit)

Nüüd võtame filtri keermeadapteri ja liimime ta korgi külge nõnda, et keere, mis sobituks meie objektiivi filtrikeermesse jääks väljapoole.

Nüüd pole muud, kui keerata meie uus ja uhke retroadapter objektiivi filtrikeermesse ja seejärel objektiiv kaamerale ette kinnitada.

Üks vihje veel – kuna enamik objektiividel on hoob, mis kontrollib diafragma labasid, hoopis kaamerapoolses otsas, peaksime ise selle hoova nihutama õigesse asendisse ja fikseerima kas tikuga või kleeplindi ribaga.

Mida parem on teie objektiiv, seda teravamad tulevad ka pildid. Päris õigele makroobjektiivile 412.3€ ta just silmi ette ei tee, aga meisterdamis- ja ka pildistamislusti on enam kui küll.

Siin ka kaks näidet:

See pilt on tehtud tavalise 18-55mm kit-objektiiviga nii lähedalt, kui võimalik.

See pilt on tehtud täpselt sama objektiiviga, aga kasutades retroadapterit oleme pööranud objektiivi tagurpidi kaamera ette.

Vahe justkui oleks silmaga märgatav, kas pole?

(2481)

The post Tee ise 3. Makroobjektiiv. appeared first on Photopointi ajaveeb.

Mõnikord on nii, et oleks kangesti vaja statiivi. Ent põhjuseid miks teda pole, on palju – maksab maru suurt raha, on raske kaasas tassida, unustasid koju või laenasite sõbrale ja too kadus koos sellega nagu vits vette.

Täna õpetame kuidas teha monopoodi käepärastest, odavatest või pea-aegu rahatutest materjalidest.

Selleks, et pildistada ilma statiivita on ju tegelikult mitu võimalust – kasutada omaenda jalgu, toetada kaamera puu, pargipingi või kivi najale. Aga jalad on siiski suhteliselt ebastabiilsed, muid toetuspindu aga ei saa vastavalt oma tahtmisele nihutada ja paika panna.

Seega teeme me statiivi hoopis nöörist ja kruvist. Mida meil selleks vaja on?
Jupp head nööri, mis ei veni ja on piisavalt pikk,

ning kruvi/polti, mis sobituks fotoaparaadi statiivikeermesse.

Siinkohal mainiks, et kruvikeere, mis sobitub kaamerale, on ¼ tolli. Kruvi asemel võib ka kasutada statiivi kiirkinnitusplaati 13.42€, mille külge nööri sobitada. Meie kasutasime statiivi kiirkinnitusplaadi kruvi, mille plaadi küljest eemaldasime.

Ja ega siin muud trikki polegi, kui et seome nööri kruvi/kiirikinnitusplaadi külge.

Kinnitame kruvi keermestatud auku oma kaamera allosas ja voilà! valmis ta ongi.

Näpunäitena soovitaks nööri sisse sõlmed keerata, siis on mugavam ja kindlam jalaga peale astudes seda fikseerida.

Kuidas/miks ta töötab?

Tegemist on lihtsa füüsikaseadusega – tõmbe-tõukejõud. Kui muidu toetab kaamera statiivile rakendades talle tõukejõudu oma kehakaalu ulatuses, siis nööri puhul rakendame meie sellele tõmbejõudu, venitades nööri pingule ja saavutades monopoodi efekti. Pingul nöör hoiab meie kaamerat pea et samahästi paigal, kui statiiv või monopood. Küll sõltub antud lahenduse efektiivsus paljuski meie käterammust, aga asine asenduslahendus on ta igal juhul ja mis peamine – Odav!

Jaksu!

(1087)

The post Tee ise 2. Nöörmonopood appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fototehnikat tootvad firmad on aastaid, kui mitte aastakümneid vaeva näinud igasugu lisavidinate loomisega. Suurte peadega targad insenerid istuvad ringlaudade ümber ja imevad pliiatsist ideid. Näiteks kuidas teha nii, et välklampi kasutades ei tuleks nii teravad varjud. Ja tõesti, insenerid on leidnud palju huvitavaid lahendusi – mõned odavamad, mõned kallimad lisavidinad ootavadki nüüd igapäevaselt poelettidel ostjaid.

Aga meie ei taha üldse neist teile rääkida – minge vaadake ise, kui tahate. Meie räägime hoopis täitsa tasuta ja ülikiirest ning ülilihtsast lahendusest – välguhajutist, mis mõeldud kasutamiseks just peegelkaamerate sisse-ehitet välkudega.

Alustuseks muidugi pikk nimekiri vahenditest, millest see imeriistapuu tehakse ja tööriistadest, mida selleks tarvis läheb:

1. Tühi valge plastikus filmitops (kui sul endal ei ole, siis tule ja küsi Photopointist).
2. Käärid/nuga

Jah, rohkem polegi vaja. Filmitopsi saab tegelikult kasutada mitmeti. Saab selle oma välgule otsa sobitada ilma igasuguste sisselõigeteta, aga see ei ole alati garanteeritud, kuna isegi need sisse-ehitet välgud on erineva suurusega.
Selleks, et ta igal juhul sobiks, teeme filmitopsile pikkupidi kaks sisselõiget ja eemaldame ühe osa.

Ja valmis ta ongi.

Nüüd pole muud, kui tops taskusse ja vajadusel saab ta kerge vaevaga välgu ette asetada.

Ja, hopsti, ongi valmis!

(714)

The post Tee ise 1. Välguhajuti filmitopsist appeared first on Photopointi ajaveeb.