Tegu on küll täiesti uue objektiiviga, kuid selle filosoofia on jäänud samaks – hea kvaliteet taskukohase hinnaga. Arvestades, et minu isiklik pildistamisnišš on erinev suuremast osast fotograafidest, kes makrot kasutavad, siis saan Photopointi fototehnika rendi abil ehk tuua objektiivile veidi teise vaatenurga.

Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD objektiiv on Photopointis müügil Nikon Z- ja Sony E-bajonetiga täiskaader hübriidkaameratele. Igapäevase Canoni kasutajana panin pisarad, aga õnneks sain rendist kaasa ka tippklassi Sony a7R V, kuhu ette objektiiv keerata ja see järele proovida.

Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD disain

Esmamulje 2025. aasta Tamron objektiivist oli, et tegu on disainilt minimalistliku ning soliidse seadmega, mis näeb välja kõvasti kallim kui hinnasilt võiks lasta eeldata. Olgugi, et materjal on plastik, siis käes hoides ei jäta see kindlasti nõrka muljet!

Selle peal on kõigest kaks nuppu – esimesega saab reguleerida, kui kaugelt objektiiv fokusseeritavat subjekti otsib. Kui subjekt on mõne sentimeetri kaugusel, siis pole vaja seda üldse kaugelt otsida ning autofookuse kiirus on oluliselt kiirem.

Kui üldiselt on makroobjektiividel nupuasendeid kaks, siis Tamron on pannud neid kolm. Esimene on täisulatus, teine 70 cm kuni lõpmatus ning kolmas on lähim kaugus kuni 70 cm. Tuleb kasuks toidu pildistamisel, kui tihti tuleb vahetada ühe roa puhul nii lähi- kui kaugemalt võetud kaadrite vahel.

Teine nupp on programmeeritav, kuhu saab enda soovitud funktsiooni määrata, kas kaamerast või “Tamron Lens Utility” rakenduse kaudu. Arvestades, et antud objektiivil puudub auto- ja manuaalfookuse vahel vahetamise nupp, siis mul läks sinna see. Pildistades ei ole see minu jaoks väga määrav, aga satun ka videoid filmima ja siis on see juba väga oluline, sest nii on manuaal- ning autofookuse vahel laveerimine kordades mugavam.

Lisaks saab “Tamron Lens Utility” rakenduses muuta ka fokusseerimisrõnga käitumist. Kui on soov panna seda käima vastupidiselt, siis pole probleemi või kui on soov muuta, mitu kraadi peab rõngast keerama, saab ka seda teha.

Igatahes on palju võimalusi objektiivi seadistamiseks täpselt enda vajadustest ning mugavustest lähtudes. Tamron on ka pannud nuppude ümber väikse kõrgenduse, tegemaks nende pimesi leidmise lihtsaks. See on väga kasulik, kui on tarvis autofookuse maksimaalset kaugust muuta nii et ei pea iga kord nuppu otsima.

Kavalused jätkuvad ka varjukil – nimelt on sellele pandud väike luugike. Kui objektiivi ees on mõni filter, mida saab keerates reguleerida, siis läbi luugi on seda väga lihtne teha. Pole vaja käega läbi varjuki eestpoolt ligi minna ning filtriklaasi räpaseks teha.

Kui juba filter jutuks tuli, siis ka sellel objektiivil on filtrikeerme mõõduks 67 mm. Tamron on enda objektiivivalikus seda standardit (küll mõne erandiga) hoidnud ning on suur tõenäosus, et omades mitut Tamroni objektiivi, siis sobib neile sama filter. 

Tamron 90mm Macro VXD kasutuskogemus

Esimene ning kõige tähtsam – autofookus. Ja wow, see on ikka märkimisväärselt kiire!

Makroobjektiivide puhul ei ole autofookuse kiirus alati kõige tugevam külg, kuid kõnealune objektiiv pole sellisest jutust midagi kuulnud. Isegi kui fookusvahemiku nupp oli terve ulatuse peale pandud, siis ei tulnud mul kordagi ette, et objektiiv oleks liiga kaua otsima jäänud või “saaginud” läbi kogu ulatuse, enne kui fookus paika saab.

Just see autofookuse kiirus ning täpsus teevad sellest objektiivist nii palju enamat kui pelgalt makroobjektiivi. Olgu, sporti pildistades võib hätta jääda, aga sellega ilmselt sellesse olukorda nagunii ei satu. Suurepärane on see ka näiteks portreedeks, sest silmajälgimise funktiooni kasutades ei teki naljalt muresid, et fookus liigub mujale ning siis ei leia enam inimese nägu üles.

Tamron 90mm f/2.8 Di II Macro objektiivil puudub pildistabilisaator, mis on ilmselt ka üks põhjuseid, miks saab seda nii soodsalt pakkuda. Enamikel uuematel Sony ning Nikoni täiskaader hübriidkaameratel on nagunii stabilisaator keresisene nii et see ei tohiks suureks probleemiks osutuda. 

Lisaks on Tamron teinud ava diafragma 12-labaga, mida on rohkem kui tavaliselt. See tähendab, et bokeh-effekt on ümarama ning ilusama kujuga või kui panna ava kinni, siis tähe-efekt on 12-haruline.

Minu puhul tuli mängu näiteks sushirulli või burgerit pildistades, mis on eestvaates ning taha oleks tarvis ilusa bokehga tausta. Seniste vahenditega on see olnud üsnagi selline vahel-on-vahel-ei teema, aga selle Tamron objektiiviga jäi minu meelest väga kaunis.

Olgugi, et pildistan oma töös peamiselt toitu, siis käin ka palju väljas erinevate ilmastikuoludega ning õnneks on see objektiiv ka ilmastikukindel. Nii, et loodusesse minnes ei pea liigselt kartma ning iga piisa eest kaamerat koos objektiiviga ära peitma.

Mida ma kokkuvõttes arvan?

Kui oled seda postitust huviga jälginud, siis oled ilmselt aru saanud, et nautisin Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD kasutamisest täiega algusest lõpuni. See on terav, kiire ja kerge – ega ei oskagi midagi rohkem tahta!

Ainus asi, mille üle viriseda on 90 mm fookuskaugus, mis võib jääda teatud oludes veidi liiga pikaks. Sellise üldisema foto jaoks (näiteks mitu rooga ühel fotol) oleks juba tarvis objektiivi vahetama hakata. Samas tegu pole midagi katki jätva miinusega ning kui vaid selline “probleem” on objektiivi kohta välja tuua, siis on tegu ilmselgelt suurepärase seadmega. 

Astu maailma, kus igal detailil on lugu ja telli Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD »

Oskari tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel.

Tutvu lisaks:

• DIGITEST.EE: Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD on palju enamat, kui lihtsalt makroobjektiiv ››
• Karbist välja: Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD Sony ja Nikon hübriidkaameratele ››
• Fotograaf Ander Iva:  Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD aitab maailma näha teise pilguga »

Kui makrofotograafia Sind paelub, siis tõsisemalt saad sellega tutvust teha ja nippe õppida Eesti kõige suuremas fotograafia-alases õpikkonnas fotokursus.ee, mille kursuste hulgas on olemas Eesti makrofoto guru Urmas Tartese poolt koostatud “Makrofotograafia” e-kursus.

(345)

The post #photopoint_rent: Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD võimekus toidufotograafi käe läbi appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pildiformaate on hetkel kolm – Instax Mini, Instax Wide ning uusim Instax Square. Nimetuse järgi võib juba öelda, et nende ainus vahe on suurus – Mini on väikseim, Wide on suurim ning Square on ruudukujuline, kuid see ei tähenda, et kõik kaamerad vaid selle poolest erineksid. Kui kellelgi tekkis küsimus, millega on üldse tegu, siis lühidalt kirjeldades võtad kaamera, teed pildi ning kaamera prindib selle koheselt ka välja. Nagu vanasti olid Polaroidid.

Milleks üldse?

Enamik pilte tehakse tehakse nutitelefoniga ning kõik me teame, et väga paljud neist ei jõua üldse paberile ja tõenäoliselt väga suurt osa neist ei vaata keegi enam kunagi. Kiirpildikaameraga on teisiti, sest pilt hüppab kohe kaamerast välja ning mälestus jääb füüsilisel kujul alles pikaks ajaks.

See on palju erilisem kui pilt telefoni mälus, mis kaob tõenäoliselt üldse ära kui telefon peaks jälle järve kukkuma. Kui mu jutt ei kõla Sulle usutavalt, siis Instax Mini oli mitmetes müügiportaalides juba 2015. aasta jõulude ajal enimmüüdud kaamera!

Formaatide võrdlus

Nagu ülalolevast tabelist on näha, siis põhiline ning tähtsaim erinevus on paberite mõõtudes ning seetõttu on müügil ka erineva suurusega kaamerad. Väikseim neist on Mini ning hetkel vaieldamatult ka populaarseim – just sellel põhjusel, et tegu on soodsaima ja ka lihtsaima Instax kaameraga.

Ka Instax Wide kaamerat on väga lihtne kasutada, kuid selle füüsiline suurus ning ka hind (nii kaamera kui ka paberite) kallutavad pigem Mini poole. Instax Square perekonda kuulub nüüdest kolm isendit. Instax SQ10 ja Instax SQ20 on kaamerad, millel saab esiteks valida, milliseid pilte üldse paberile ilmutada ning teiseks on see ka digitaalkaamera, mille faile saab hiljem arvutisse laadida. Instax SQ6 teeb analoogmeetodil ruudukujulisi kiirpilte ehk sellel digitaalkaamera funktsiooni ei ole.

Ülaloleval pildil on vasakul Wide, keskel Square ning paremas ääres Mini väljatrükk ja nagu näeme, siis on kõik sama kõrged, kuid erinevad laiuse poolest. Vahe on silmaga märgatav ning erinevus on ka selles, et Mini pilt on vertikaalne ning Wide horisontaalne. See muidugi ei tähenda, et pildistada ei tohiks ükskõik, mis pidi parajasti rohkem meeldib!

Instax Mini

Mini levinuim mudel on koodnimetusega Mini 9 (ka näidatud ülaloleval pildil). Seda põhjusel, et see on soodsaim ning lihtsaim — fikseeritud säriaeg, fokusseerimiskaugus 0,6m – ∞, pildistamisrežiime tuleb valida manuaalselt, sundvälk ning see ongi kõik. Kaamera kasutamine on väga lihtne ning lõbus ja paberite valik laieneb kogu aeg. Paberi erinevad üldiselt raami poolest ning kõige tavalisem on traditsioonilise valge raamiga, kuid leidub ka värvilisi ja erinevate teemadega ning värvilisi.

Mudelitel Mini 70 ning Mini 90 saab valida fokusseerimiskaugust ning säriajad on vastavalt 1/2 – 1/400 sekundit ja 1/8 – 1/400 sekundit. Seega lihtsas keeles öeldes annavad Mini 70 ja 90 mudelid natuke rohkem loomingulist vabadust, kui see on kasutaja jaoks määrav.

“Instax mini” formaadis paberit kasutab ka uus Mini LiPlay kaamera, mida saab peale fotokaamera tavaliste funktsioonide kasutada ka fotoprinteri ja helisalvestina.

Objektiivi kohal on nelja režiimiga “säriketas”, mida vastavalt valgusoludele reguleerima peab. Režiime on neli ning kaamera soovitab ka LED tulukesega märku andes, millist režiimi valida. Objektiivi küljes on ka mugav väike peegel, millega ennast pildistades kadreerimine veidi lihtsamaks teha, et kadreering ikka tuleks nagu soovitud.

Nagu piltidelt näha, ei tasu pildistada otse päikesesse või väga eredasse valgusallikasse, sest sel juhul tekib pildile musta värvi plekk.

Instax Wide

Wide on mõõtudelt suurimate piltidega, kuid kaamera endaga on lihtne — mudeleid on vaid üks ning vaid ühte värvi. Suurem formaat on suurepärane näiteks suuremate gruppide pildistamisel, sest saab rohkem inimesi pildile mahutada. Erinevalt lihtsaimast Mini mudelist, on Wide objektiivil kaks fokusseerimisrežiimi: 0,9 m – 3,0 m (normaal), 3,0 m – ∞ (maastik). Samuti on võimalik muuta särikompensatsiooni ning kaameral on ka automaatne välgujuhtimine.

Instax Square

Nüüd jõuamegi aga uusima formaadi, ehk Instax Square juurde, mille tooteliinis on hetkel kolm erinevat mudelit. Esialgu tuli välja mudel Instax SQ10. Tegu on kõigist keerukaima kaameraga, sest sel on ka digitaalne funktsioon! Ehk pildid salvestuvad kas kaamera sisemälusse või sellele on võimalik lisada microSD mälukaart. See tähendab ühtlasi ka seda, et saab valida, milliseid pilte üldse paberile välja lasta.

Square annab ka rohkem võimalusi olla loovam. Sel on võimalik piltidele panna enne või pärast pildistamist erinevaid filtreid, muuta piltide heledust-tumedust ning lisada või vähendada vinjetti. Seda kõike võimaldab kaamera tagaküljel olev LCD ekraan, millel on ka live-view funktsioon, millega näeb pilti reaalajas. Olen seda kaamerat kasutanud ka pikemalt ning kirjutanud põhjaliku ülevaate, mida saab lugeda siit.

Hiljuti tulid välja ka uued mudelid SQ20 ja SQ6. Instax SQ6 pildistab samuti Square formaati, kuid sellele puudub digitaalne funktsioon ehk see teeb kõik pildid otse paberile nagu praegused Mini ning Wide mudelid. Instax SQ20 on edasiarendus Instax SQ10, kus on säilinud digitaalne funktsioon aga see on muutunud paremaks ja lisandunud on video võimalus.

Siin animatsioon pildi paberile ilmumisest (veidi küll kiirendasin). Magic!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ükskõik millise Instaxi valid, siis sellega tehtud ja välja prinditud pildid saavad endale justkui uue elu ning neid kätte võttes on tunda fotodele jäädvustatud ehedat emotsiooni.

Kindlasti ei saa jätta mainimata, et Instax tooteseerias on veel lai valik erinevaid lisatarvikuid, millega saad meie esinduskauplusest või veebikaubamajast soetatud Instax kaamera või sellega tehtud/tehtavad pildid isikupärasemaks, praktilisemaks ja meeldejäävamaks muuta.

Kogu valiku Fujifilm Instax kiirpildikaameraid leiad veebikaubamajast ›› 

(4086)

The post Kuidas valida endale kõige sobivam Fujifilm Instax kiirpildikaamera? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kauaoodatud päev on käes ning lõpuks on see meie ees! Canon on lõpuks välja tulnud oma täiskaader pildisensoriga hübriidkaameraga ning selle uue bajonetiga. Kaamera enda mudelinimetus on lihtsalt EOS R ning bajoneti nimetus on RF.

Seeria esimese kaamera tehnilised andmed on vägevad — 30,3-megapiksline CMOS pildisensor ning DIGIC 8 protsessor. Loomulikult on autofookussüsteemiks Canoni juba teada-tuntud Dual Pixel muljetavaldava 5655 fookuspunktiga. ISO tundlikkust saab seada 100-40 000, kuid seda saab laiendada 50-102 400. EOS R suudab pildistada nii Canoni 14-bitist CRW Raw formaati kui ka üpris uut C-Raw formaati, mis pakub oluliselt väiksema mahuga pildifaile.

Pildistamisvõimekuselt on kaamera muidugi kõik, mida sellelt oodati. Sarivõtet saab teha 8 kaadrit sekundis kui kasutada kõige kiiremat režiimi. Kui soovida, et kaamera samal ajal suudaks ka fokusseerida, langeb see kolmele kaadrile sekundis. Vahemälu on üpris mahukas — 47 Raw, 78 C-Raw ning 100 JPG faili saab järjest teha kui pildistada UHS-II kiirusega kaardile.

Videopoolelt aga ei ole EOS R nii muljetavaldav — 4K lahutusvõimega videot saab filmida 30 kaadrit sekundis, kuid see tuleb 1,7x cropiga, mis tähendab väiksemat pinda kui poolkaader sensor kasutab. Kasutajad saavad valida nii ALL-i kui ka IPB vahel, mis on vastavalt 420 Mbps ning 120 Mbps. Kui lahutusvõimet vähendada Full HD peale, saab teha videot 60 kaadrit sekundis.

Kere on tehtud magneesiumsulamist, mis on ka ilmastikukindel ning kuju poolest on väga sarnane Canoni varasematele hübriidkaameratele. Sellel on elektrooniline pildiotsija 3,69 miljoni pildipunktiga ning igatepidi pööratav 3,2-tolline LCD-ekraan, mis on samuti ka puutetundlik. Pildiotsija kõrval on ka täielikult kasutaja poolt seadistatav väike puutetundlik ala, millelt saab kiiresti muuta näiteks ISO, valgetasakaalu jne. Mälukaardipesasid on vaid üks ning see toetab UHS-II formaati ning ühendusvõimalustest on olemas HDMI, USB-C, kaabliga juhtimispuldi ja eraldi mikrofonisisend. Samuti saab ühendada ka kõrvaklappe. Juhtmevabadest võimalustest on olemas Wifi ja Bluetooth.

Aku elueaks on Canoni sõnul 370 kaadrit kui kasutada ekraani ning 350 kui kasutada pildiotsijat.

Nagu juba öeldud, on kaamera RF-bajonett, millele on praegu kohe pakkuda ka nelja (RF 35mm f/1.8 IS Macro STM, RF 50mm f/1.2L USM, RF 24-105mm f/4L IS USM ja RF 28-70mm f/2L USM) objektiivi kuid olemas on ka adapterid, et kasutada EF ning EF-S objektiive. Uue bajonetiga on ka süsteem Digital Lens Optimizer, mis juba eos korrigeerib aberratsiooni ning annab kaamerale rohkem pildistamisinfot, et hiljem oleks moonutusi jms. lihtsam parandada.

Igal juhul nüüd on olemas! Pikk ootus, mil peegelkaamerate maailma valitsejad Canon ja Nikon oma kauaoodatud täiskaadersensoriga hübriidkaameratega välja tulevad, on saabunud ning jääme põnevusega ootama, mida need kaamerad ka päriselus suudavad.

Poelettidele jõuavad esimesed eksemplarid käesoleva 2018. aasta oktoobri keskpaigas.

Allikas: Canon

(560)

The post Canoni kauaoodatud täiskaadersensoriga hübriidkaamera on avalikustatud appeared first on Photopointi ajaveeb.

Internetis on levima hakanud jutud, et Adobe on tegemas Photoshopi täisversiooni nüüd ka iPadile. Kuigi praegu on päris mitu rakendust ka nutiseadmetele, nagu Photoshop Express, Photoshop Lightroom, Photoshop Mix ning Photoshop Fix, siis ükski neist ei ole oma funktsionaalsuselt sama, mis arvutiversioon. Seda aga ollakse väidetavalt muutmas ning juttude järgi on Adobel kavas seda ametlikult ka kinnitada selle aasta oktoobris ning lõplikult tuleb see välja kunagi 2019. aastal. Aeg on nii ebamäärane selletõttu, et rakenduse arengujärk on alles alguses ning keeruline on ennustada, millal see täpselt valmis saab.

Tegu on hea uudisega kõikidele sisuloojatele, sest iPad Pro on kindlasti piisavalt võimekas sellise rakenduse jaoks ning teeb paljude töö lihtsamaks, kui ei pea enam tingimata saama arvuti taha.

Allikas: dpreview.com

(1330)

The post Kuumad kõlakad: Adobe on tegemas Photoshopi täisversiooni ka iPadile appeared first on Photopointi ajaveeb.

Canon on välja andnud tarkvarauuenduse oma täiskaadersensoriga peegelkaamerale 6D Mark II. Uus tarkvaraversioon 1.0.4 toob vea paranduse. Nimelt võis harva tekkida probleem kaamera puutetundliku ekraani ning nuppude töös, mille käigus need enam ei reageerinud. See probleem on nüüd lahendatud ning enda kaamera uuendamiseks tuleb minna siia ning see alla tõmmata.

Allikas: Canon

(442)

The post Canon EOS 6D Mark II tarkvarauuendus appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pentax K-1 tarkvaraversiooni 1.50 saab alla laadida siit
Pentax K-3 tarkvaraversiooni 1.40 saab alla laadida siit
Pentax KP tarkvaraversiooni 1.10 saab alla laadida siit

Allikas: Pentax

(305)

The post Pentaxi tarkvarauuendus peegelkaameratele K-1, K-3 ning KP appeared first on Photopointi ajaveeb.

Jutud selle ümber, et Canonil on tulemas täiskaader pildisensoriga hübriidkaamera, on käinud juba ammu. Kui alguses olid jutud, et arenduses on tervelt kolm kaamerat korraga ja ilmumisajaks ennustati 2018. aastat, siis nüüd on juttudega veidi tagasihoidlikumaks tõmmatud ning räägitakse, et siiski tuleb vaid kaks kaamerat ja seda 2019. aastal.

Kõlakad räägivad, et üks mudelitest on kallim lipulaev suurema pikslite arvuga ning teine saab olema soodsam ning madalama lahutusvõimega. See oleks kahe kaamera puhul ka väga loogiline. Lipulaeva kohta öeldakse, et pildisensor on seal 30-megapiksline ning väga sarnane sellele, mis on praegu peegelkaamera 5D Mark IV sees. Teise mudeli sensor tuleb “vaid” 24-megapikslise sensoriga.

Canon on siiani olnud väga kitsi sellega, et panna peegelkaameratesse hea videorežiim. Põhjus on, et müüa rohkem oma videokaameraid. Ehk nüüd uute mudelitega see muutub, kuid seni on Canon eitanud, et nad on huvitatud näiteks Sony A7S II kaameraga konkureerimast. Samuti ei ole teada, millise bajonetiga kaamerad tulevad. Kõlakad räägivad selle kohta, et Canonil on väga lihtne lahendus sellele, et saaks ka EF objektiive kasutada.

Hübriidkaamerate ralli on Canoni ja Nikoni vahel juba (võistlus käib küll viimastele kohtadele) pikalt tuure üles kogunud ning seni on vaid Nikon ametlikult kinnitanud, et neil on täiskaadersensoriga hübriidkaamera tulemas. Elame-näeme, mis saama hakkab, kuid Canoni kaamerad tulevad praeguse seisuga alles mitu kuud pärast Nikonit.

Allikas: petapixel.com

(252)

The post Kuumad Kõlakad: Canonil on arenduses siiski vaid kaks täiskaadersensoriga hübriidkaamerat appeared first on Photopointi ajaveeb.

P1000 sees on 16-megapiksline 1/2.3″ tagantvalgustusega (BSI) CMOS pildisensor ning see pakub ISO tundlikkust 100 – 6400, kuid võrreldes P900 mudeliga on P1000-l ka RAW-formaat. Sarivõtet suudab kaamera teha 7 kaadrit sekundis, kuid seda järjest vaid ühe sekundi. Objektiivi fookuskaugusest juba rääkisime, kuid ava on sel f/2.8-8 ning selline pikk fokaalvahemik vajab kindlasti ka head stabilisaatorit. Selle jaoks on kaameral süsteem, mis põhineb Dual Detect Optical VR tehnoloogial ning lubab kompenseerida kuni 5-säritusastet. Tagamaks alati hea tulemuse erinevates olukordades, on kaameras ka erinevad režiimid, näiteks kuu või lindude pildistamiseks. See seab pildistamisparameetrid olukorrale vastavaks ning tõenäosus saada ilus pilt on kohe suurem.

Videopoolelt teeb P1000 4K videot 30 või 25 kaadrit sekundis ning 1080p lahutusvõimega 60 kaadrit sekundis. Samuti on olemas välise mikrofoni sisend ning kasutajal võimalik manuaalselt seadistada ka särituse seadeid. Lisaks saab teha ka time-lapse videosid.

Tagaküljel asetseb 921 000 piksliga LCD-ekraan, mis ei ole puutetundlik, kuid on pööratav et ka ebamugavamates asendites kadreerimist lihtsustada. Samuti on olemas elektrooniline pildiotsija, mis on 2.36- miljoni pildipunktiga. Ühendusvõimalustest on olemas Wifi ning Bluetooth, mis tähendab et kaamerat on võimalik juhtida läbi nutiseadme või uue ML-L7 Bluetooth ühendust omava puldiga.

Füüsiliselt on kaamera mõõdud 146 x 119 x 181 mm, mis on üpris kompaktne suurus. Kui aga objektiiv täiesti välja suumida, on kaamera pikkus juba 36 cm! Ning asjad lähevad eriti huvitavaks kaalunumbriga sest P1000 kaalub tervelt 1415 grammi.

Eestis saab eeldatavaks jaehinnaks 1099€ ning kaamera saabub poelettidele käesoleva, 2018. aasta septembris.

Allikas: Nikon

Veel tootefotosid:

(1447)

The post Uus kompaktkaamera Nikon P1000 toob rekordilise suumiulatuse appeared first on Photopointi ajaveeb.

Internetiavarustes on DJI tulevase Mavic 2 Pro kohta liikvel igasuguseid jutte ning üks neist hõlmab selle tuleku aega. DJI esialgu ütles, et 18. juulil näeme miskit uut, kuid praeguseks on üritus edasi lükatud. Millal me uut drooni lõpuks näeme, on hetkel selgusetu.

Loomulikult liiguvad ka tehniliste andmete kohta omad jutud. Twitteris avaldatu põhjal saab pildisensoriks 12-megapikslise Sony IMX226 CMOS 1/1.7″ STARVIS kiibi, mis 4K lahutusvõimega videot salvestab 60 kaadrit sekundis. Samuti on olemas H.264 videoformaat ning eelkäijaga võrreldes parem sensoritundlikkus, vähem müra ning parem dünaamiline ulatus – ühesõnaga igati parem kui praegune mudel. Objektiiviks saab 24mm f/2.8 klaas, millel on suudetud vähendada moonutusi ning klaasi kvaliteet on parendatud saavutamaks teravamat joonist.

Droon aga võib tulla füüsiliselt palju suurem kui eelkäija ning ka akusüsteemi on niivõrd palju muudetud, et see ei ühti enam esimese Mavicu mudeliga. See-ees tuleb see suurema mahutavusega, mis kuulujuttude järgi lubab lennata kuni 32 minutit ühe laadimisega, mis on tervelt viis minutit rohkem kui praeguse Mavicuga. Samuti on tulemas ka uued mootorid, mis tõstavad tippkiiruse 72 km/h peale.

Kokkupõrkeid vältivad sensorid pannakse drooni igale küljele k.a. üles. Uued sensorid põhinevad infrapuna tehnoloogial, mis tähendab et need suudavad ka pimedas lennates kokkupõrkeid vältida. Hetkel küll ei tea, kui pimedas need lubavad lennata, kuid areng peaks olema märgatav.

Ülalolevat teksti võib võtta suure skepsisega, kuid seni on elu näidanud, et need kuulujutud täiesti tühja koha pealt ei teki.

Allikas: mirrorlessrumors.com

(254)

The post Tulevase DJI Mavic Pro 2 drooni tehniliste andmete kohta viimased kõlakad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Canon avalikustas tegelikult juba 2010. aastal, et neil on arengujärgus ülisuur pildisensor. Tegu on 50 korda suurema sensoriga kui tavapärased CMOS pildisensorid, mis leiduvad praeguste täiskaader peegelkaamerate seest.

20 x 20 cm mõõduga sensori eesmärk on aru saada, kas nii suur sensor aitab vältida piltidel moonutusi ning teha pildistamisprotsessi ka kiiremaks. Selle jaoks on Canon muutnud ka andmeedastuse süsteemi. See lubab teha videot 60 kaadrit sekundis kui valgust on vaid 0,3 luxi, mis on võrdne kuupaiste valgusega.

Sensor pole enam ka pelgalt fantaasia, vaid leiab juba kasutust ka päris maailmas. Canoni sõnul on seade Jaapanis Kiso observatooriumis salvestamaks maailmas esimest korda meteoriidisadu, mis oleks muidu võimatu. See aitab aru saada meteoriitide liikumisest ning on teadlaste jaoks väga kasulik. Loomulikult pole kosmoseuurimine ainus valdkond, milles sensorit kasutada, vaid Canoni sõnul hakatakse seadet kasutama ka loomade uurimiseks ning igal pool, kus on tarvis filmida äärmiselt kehvades valgusoludes.

Allikas: Canon

(397)

The post Canon on avalikustanud uut infot oma ülisuure pildisensori kohta appeared first on Photopointi ajaveeb.