Enne kui ma lähen oma jutuga objektiivi peale siis pean mainima, et see kaks nädalat oli omamoodi kultuurišokk. Esiteks oli siiani suurim fookuskaugus, mida ma olen kasutanud 300mm ja lõpetades sellega, et ka Sony täiskaader hübriidkaamera oli minu jaoks uudne kogemus. Aga ongi hea – saab kaks kärbest ühe hoobiga!

Kohe kui mulle avanes võimalus proovida Tamron 150-500mm f/5-6.7 Di III VC VXD objektiivi, siis sain aru, et pean seda objektiivi kasutades olema natuke leidlikum kui tavaliselt. Kui valdav osa minu loomingust on tehtud lainurk objektiiviga või siis näiteks 50mm pealt, oli 150-500mm hea proovilepanek suruda enda stiil sellesse vahemikku. Sealjuures jäi minu testperiood ka sellesse aega, kui sügise värvilisem osa oli juba põhimõtteliselt läbi, nii et kaadreid mida püüda pidi samuti hoolega otsima.

Füüsilise poole pealt…

Seda teleobjektiivi kätte võttes on aru saada, et tegu pole just kergemat sorti “tööriistaga” – kaalub teine koguni 1.7kg, kui see kotti panna siis ega ära ei unune, et see on kaasas.

Kui käsi jääb pilti tehes natuke nõrgaks, siis tuleb üks jõusaali tiir nädalas rohkem teha või võtta appi statiiv. Viimase puhul pean ütlema, et olin kahtleval seisukohal, kas minu odavama poolne statiiv saab sellise katsumusega hakkama, aga õnneks minu kahtlused ei osutunud tõeks, sest see kandis ilusasti kogukat objektiivi. Siiski, tegin enamjaolt pildistamise käest. Suures plaanis pole tegu nüüd kõige massiivsema objega, mida ma kunagi näinud olen, kuid kui tahta see fotokotti panna, siis tuleb ikkagi osad asjad kotist ohverdada ja see pole ikkagi selline objektiiv, mille “igaks juhuks” sinna pistad. 

Ei anna nuriseda ka Tamroni ehituskvaliteedi poole pealt, sest 150-500mm f/5-6.7 Di III VC VXD tundub käes kindel ja ühes tükis. Nupud ei logise ning üleüldine väljanägemine on asjal viisakas. 

Funktsioonid

Üks huvitav asi, mida ma varem polnud näinud on Tamroni telesuumil olev suumilukk “Flex Zoom Lock”, millega saab objektiivi lukustada kindlale fookuskaugusele. Minul isiklikult seda vaja ei läinud, kuna minu pildistamine on rohkem run-and-gun ja fookuskauguse vaheldumine on pigem tingimus, aga see on olemas kui peaks vajadus tekkima.

Loomulikult on sellisel telesuumobjektiiv ka VC stabilisaator (maakeeli lihtsalt pildistabilisaator), mille jaoks kaks lülitit: ühega saab seda sisse-välja lülitada ning teisega saad valida režiimi. VC-d on kolmes režiimis: tavaline stabilisaator, küljelt-küljele ehk panning ning kolmas režiim lihtsustab pildiotsija kasutamist pildistamisel. Ise kasutama hakates hoidsin ma VC kolmanda režiimi peal. Mitte, et ma tahaks pildiotsijat hirmsasti kasutada aga sellepärast, et minu maalt ja hobusega mõtted läksid selle peale, et “eks need üks, kaks ja kolm mingid tugevusastmed on” aga eks elame ja õpime. Kui olla haudvaikuses siis kuuled, kuidas stabilisaator teeb tööd.

Objektiivil on komplektis kohe kaasas ka Arca Swiss statiivikinnitus, mida võib ka vajadusel eemaldada, kuid ühtlasemaks kaalujaotuseks statiivi peal on ikkagi range soovitus seda kasutada.

Pildikvaliteet

Pildikvaliteet on selle objektiiviga pildistades igati viisakas – need tulid ilusad teravad, kui kaamera sätted ja enda oskused kenasti kokku jooksid. Suurem probleem oligi objektiivi paigal hoidmine, sest suurema tuuleiili ajal tuli ikka korralikult maadelda ning pildid said tehtud ikkagi laskesuusataja kombel asendit jälgides ja rahulikult hingates. 

Objektiivil on avaks f/5-6.7, mis tähendab, et hämaras tuleb natuke mängida kaamera sätetega, et saaks mingi adekvaatse pildi, seejuures tekitamata pildile üleliigset müra. Et ilusti ilma statiivi kasutamata käest pildistada jätsin ohutuse mõttes säriaja 1/100 ja 1/200 vahele. Täiesti pilvise ilmaga tuli ISO vahepeal 800 peale panna, kuid pildikvaliteedile see üleliia ei mõjunud.

Paar pilti sai ka pimedas linnavalgusega tehtud ja siis tuli juba panna 6400 peale. Pildid jäid teatud müraga, kuid seda müra on näha ainult siis kui otsida ja osa sellest sai ka kenasti töötlusega välja triikida.

Eelmainitud ava vahemik ei ole teab mis ideaalne uduse tausta ehk bokeh tekitamiseks, kuid kui subjekt on piisavalt lähedal ja natuke vaeva näha, saab esiplaani tagaplaanist väga hästi eraldada ja taust jääbki ilus udune. 

Kokkuvõte

Kuigi ma ise tõenäoliselt seda objektiivi soetama ei hakka, siis puhtalt enda eelistustest lähtudes jättis Tamroni 150-500mm VXD üsna tugeva esmamulje.

Antud vahemikuga saab püüda päris põnevaid kaadreid, mis on seejuures ilusad ja teravad. Kui lindude ja loomade pildistamine ning ka näiteks spordifotograafia on su jaoks teema, siis on tegu väga ausa ja usaldusväärse objektiiviga. Tõsi, ka näiteks portreesid saab selle objektiiviga teha, kuigi selle jaoks on kordades ideaalseimad lahendusi.

Igatahes soovitan Tallinnas või Tartus astuda Photopointi fototehnika rendist läbi ja Tamron 150-500mm f/5-6.7 Di III VC VXD ise järele proovida.

 

---

Kerti tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebooki’i lehel ja kertkoivik.com

 

Kogu Sonyle mõeldud Tamron objektiivide valik (suurem osa neist on saadaval ka Photopointi rendis):

• Tamron 70-300mm f/4.5-6.3 Di III RXD
• Tamron 17-28mm f/2.8 Di III RXD  
• Tamron 28-75mm f/2.8 Di III RXD
• Tamron 70-180mm f/2.8 Di III VXD
• Tamron 28-200mm f/2.8-5.6 Di III RXD
• Tamron 24mm f/2.8 Di III OSD 
• Tamron 35mm f/2.8 Di III OSD
• Tamron 20mm f/2.8 Di III OSD
• Tamron 17-70mm f/2.8 Di III-A RXD
• Tamron 11-20mm f/2.8 Di III-A RXD
• Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD
• Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2
• Tamron 18-300mm f/3.5-6.3 Di III-A[2] VC VXD

Kui vajad erinevate lühiajaliste foto- või videoprojektide teostamiseks tippkvaliteediga tehnikat, siis vaata meie foto- ja videotehnika renti – photopoint.ee/rent ››

(781)