Tartu loodusmajas avati täna tuntud bioloogi ja makrofotograafi Urmas Tartese loodud näitus “Sääskedega sõjas ja rahus”. Näitus koosneb Urmase pildistatud makrofotodest ja kirjutatud tekstidest, videoinstallatsioonist, illustratsioonidest ja interaktiivsetest eksponaatidest. Kõik need meediumid üheskoos avavad näitusekülalisele ukse putukate maailma, keda me nende verelembuse poolest näiliselt väga hästi, kuid reeglina hoopis halvasti tunneme. Kõik külastajad peaksid korraldaja sõnul olema ka hoiatatud, et näitus võib piisava tarbimise korral nende arusaamu sääskedest kardinaalselt muuta.

Photopointi ajaveebi lugejaile on Urmas Tartes tuntud eelkõige makrofotograafina. Siinsamas blogis on Urmas avaldanud mitmeid artikleid makropildistamise tehnilistest nüanssidest. Samuti on fotokursus.ee keskkonnas olemas terve põhjalik makrofotograafia kursus.

“Sääsed”, ütles Urmas telefonitsi näitusest kõneldes, “on ju makrofotograafi jaoks suurepärane harjutamismaterjal. Erinevalt teistest putukatest tulevad nad ise inimese juurde ja püsivad vajalike pildistamissekundite jooksul hästi ühe koha peal paigal. Muuhulgas peaksid fotograafid olema aga teadlikud ka näiteks sääsetõrjevahendite ohtlikkusest fototehnikale. Näiteks sisaldavad mõned vahendid ainet, millel on võime sulatada plastikut ja mis võib tehnikat rikkuda”. Mis aine see on ja millistes tõrjevahendites seda siis kasutatakse – seegi info on Urmas Tartesele omase põhjalikkusega sääsenäitusel olemas.

Näitus valmis Urmas Tartese eestvedamisel, kellelt on pärit tekstid, enamus fotosid ning videomaterjal. Näituse vormis vaataja jaoks RMK Sagadi metsakeskuse tellimusel loovagentuur Pult. Alaliselt Sagadi Metsamuuseumis pesitsevat näitust saavad tartlased oma kodulinna loodusmajas aadressil Lille 10 külastada kuni käesoleva aasta teise augustini. Täispileti hind on 3€, sooduspilet 2 ja perepilet 10€. Täpsema info leiad Tartu loodusmaja veebilehelt.

(476)

The post Tartu loodusmajas avati Urmas Tartese näitus “Sääskedega sõjas ja rahus” appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tänavusele konkursile laekus kokku ligi 800 tööd ja kõik neid põnevaid lähikaadreid uurisid ja hindasid makrofotograaf Urmas Tartes, loodusfotograaf Karl Adami ja fotograaf Toomas Ili.

Võidutöödele on Tamron koostöös Photopointiga välja pandud muljetavaldavalt suure auhinnafondi – 2250 € väärtuses Tamroni fototehnikat. Auhinnafond jaguneb:

I koht: 1000 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

II koht: 750 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

III koht: 500 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

Miks on auhinnafondis just Tamroni fototehnika? Aga seetõttu, et Tamroni laiast objektiivide valikust leiab SP 90mm f/2.8 Di VC USD Macro (soodushinnaga), mis on arendatud spetsiaalselt makrofotograafia tarbeks.

Niisiis, on lõpuks käes kauaoodatud hetk ja kuulutame välja Tamroni Makrofoto 2017 võitjad.

I koht: “Hommik” – Autor: Peep Loorits

Karl Adami kommentaar: „Ma soovin sageli, et suudaksin olla hommikuinimene. Ärgata järjest mitmel suvehommikul enne päikesetõusu ning sealjuures mitte tunda väsimust. Seda ikka selleks, et märgata kauneid hetki ja võimaluse korral neid ka purki pista. Pildil ”Hommik” leidub kõike, mida ühel päikesetõusufotol kohata võiks – aimatav soojus ja unisus, valguse ja pimeduse kohtumine. Minu silmis on tegemist väga õnnestunud makrofotoga, millele on püütud nii suur päikesekera, väike tilk kui ka väike päikesekera tilgas.“

II koht: ” 25.189554, 55.241188″ – Autor: René Türk

Toomas Ili kommentaar: „Minu jaoks selle konkursi üllatuspilt. Hästi läbi mõeldud, hästi valgustatud. Geniaalne idee!“

III koht: „Tuhaks põlenud unistused“ – Autor: Tiina Tasa

Urmas Tartese kommentaar: „Hea pildi võti peitub alati lihtsuses ja oskuses ka tavapärastes midagi erilist leida. Me näeme lilleõite kujutist, millest üks on juba kustunud, teine alles lõõmab. Must süsi ja hõõguvad söed loovad omakorda vastandumise, mida leidlik pealkiri kenasti võimendab.“

Tamron ja Photopoint tänavad kõiki osalejaid põneva konkursi eest! Soovime kõigile loomingulist ja inspiratsioonirohket suve jätku.

(948)

The post Selgusid Tamroni Makrofoto 2017 konkursi võitjad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Profifotograafidest koosnev žürii – loodusfoto- ja videograaf Toomas Ili, makrofotograaf Urmas Tartes ning profifotograaf Kylli Sparre – on oma esmase valiku Snäpi pildipangas teinud. Nüüd seavad kõik žüriiliikmed allolevad pildid enda jaoks paremusjärjestusse ning selle alusel selgub Sony Talvefoto 2016 esikolmik.

Fotokonkursi võitjad, kes viivad endaga koju Sony poolt välja pandud tipptasemel hübriidkaamerad, kuulutatakse Snäpis välja 16. märtsil 2016.

Kõiki Sony Talvefoto 2016 konkursile esitatud pilte saad vaadata SIIT

Fotokonkursil žürii poolt ära märgitud tööd: tähestikulises järjekorras:

Amazing Carpathian Mountains

Duaalsus

Eesti (põhu)lipud lumisel põllul

Jäälilled autoaknal

Kased lumemöllus

Kontrastid

Krõbe külm

Kui loojang kohtub päikesetõusuga

Külmaudu

Leegitsev meri

Long way home

Loojangu värvidesse sulanud talvine mets

Lumekirbu talv

Lumepilved

Maailma esimene terminaatormemm

Muinasjutt lumisel aasal

Mustad jõulud

Mõttepaus

Päike & Jää

Rakett ranna juures

Sirutus

Soe jahedus

Suur Munamägi talvisel hommikul

Suur Taevaskoja

Talv, see on lumi ja nii üks helves maapinnal

Talve ilu kogu tema hiilguses

Talvehommik

Tuisk

Wilderness

(4824)

The post Sony Talvefoto 2016 võitja selgub nende piltide hulgast appeared first on Photopointi ajaveeb.

Mõned kuud veel ja taas on kevad koos linnulaulu ja liblikatega kohal. Kellele meeldib liblikaid suurelt pildile püüda, saab teoreetilist trenni hakkata tegema kohe. Heaks lähtekohaks on eelmisel suvel ilmunud Erki Õunapi ja Urmas Tartese raamatu “Eesti päevaliblikad”, mis tutvustab meil elavaid liblikaid, nende elukäiku ja elupaiku.

Selles raamatus on rohkelt Urmas Tartese pildistatud makrofotosid ja lähikaadreid. Kuna pilte on palju ja need ei kordu, on raamatus olev materjal heaks lähtekohaks makrofotode analüüsimiseks – selleks, et teada saada, millise tehnikaga ja milliste seadetega makrofotosid tavaliselt pildistatakse. Täna fotokursus.ee veebilehel ilmunud artiklis võiab Urmas Tartes vaatluse alla ISO tundlikkuse.

Nimelt on ta märganud, et vaatamata lauspäikesele kasutab ta liblikate pildistamisel madalaima ISO asemel ISO 1600 või isegi 3200. Seda tõendavad ka raamatus olevate piltide exif-info statistilised andmed. Miks siis kõrge ISO liblikate pildistamisel vajalik on – sellest kirjutab Urmas uues artiklis fotokursus.ee blogis.

(2464)

The post Miks liblikate pildistamine vajab isegi lauspäikesega kõrget ISO? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Esiteks saab enamike kompaktkaameraga pildistada lähemalt kui peegelkaamera kit-objektiiv seda võimaldab. Teiseks on kompaktkaameraga lähedalt pildistatud fotodel teravusulatus suurem kui suure sensoriga peegelkaameraga samade parameetritega pildistatud fotol.

Läksime varasügisesse Tartu botaanikaaeda, kus Anton annab mõned lihtsad ja esmased soovitused kompaktkaameraga lähifotode pildistamiseks.

Kui soovid makrofotograafiaga pisut tõsisemalt tegeleda, siis vaata kindlasti üle Urmas Tartese veebipõhine kursus “Makrofotograafia”

(1545)

The post Point TV 131. Kuidas kompaktkaameraga paremaid makropilte pildistada appeared first on Photopointi ajaveeb.

Sääsed talvel? Igatahes. Kui Urmas Tartes oma makroobjektiiviga pildistama läheb, näeb ta pisikesi putukaid ka seal, kust tavalise inimese silm neid oodatagi ei oskaks. Seekord võttis Urmas pildistamise tarvis oma tavapärase Canon 100mm f/2.8 IS 1409€ makrotoru asemel kaasa hoopis Tamron 90mm f/2.8 VC makroobjektiivi. Digitesti veebilehelt võid lugeda, kuidas see pildistamine tal kulges ning kuidas makrofotograafia vanameister Tamroni pakutavaga rahule jäi:

Tamron 90mm f/2.8 VC USD makroobjektiivi ülevaade Digitesti veebilehel

(867)

The post Tamron 90mm f/2.8 VC USD makroobjektiivi ülevaade Digitesti veebilehel appeared first on Photopointi ajaveeb.

Missuguse valgusega saab pildistada päevaliblikate tegutsemist? Valgetäpp-pajuliblikas ja väike-kiirgliblikad väljaheitel. Canon EOS 5D Mark II, EF180mm f/3.5L Macro USM, f/11, 1/400 s, ISO 800.

Tihti räägitakse, et hea valgus on looduses siis, kui päike on madalal horisondi kohal kas tõusmas või loojumas. Keskpäevase ülikontrastse või tinahalli taeva vähekontrastse valgusega soovitatakse enamasti vähemalt maastike pildistamisest loobuda.

Päike ei ole vahend

Selliselt hea valguse üle arutledes tehakse aga üks põhimõtteline viga – päike eraldatakse loodusest. Päikest käsitletakse nagu stuudiovälklampi, mis vaid sobiva asendi ja/või sobivate peegeldite-hajutitega head valgust teeb.

See, et loodusfotograafid otsivad loodusest erilisi valgushetki on igati loomulik. Kuldse valgusega maastikupildil või loomaportreel on suurem tõenäosus saada eksponeeritud kellegi elutoa või kontori seinal või koguda internetiportaalides tunnustust.

Aga loodus ei koosne vaid loojuva päikese poolt üle kullatud maastikest. Loomad ei tegutse ja taimed ei kasva vaid loojanguvalguses. Kui jääme otsima vaid ideaalse valgusega hetki, siis võime saada pildirea, millest igaüks võib olla meistriteos. Aga vaid selliseid hetki pildistades ei ole võimalik rääkida mingi paiga või liigi looduse lugu. Kui tuua näide kirjandusanaloogiast, siis vaid ideaalvalguse otsija jääbki kirjutama novelle ega suuda süveneda romaanižanrisse.

Päikesevalgus on looduse osa

Kui tahame mõne koha või liigi lugu rääkida, siis peame oma tähelepanu valguselt kui vahendilt suunama valgusele kui looduse osale. Erineva valgusega tehtud fotod räägivad erinevat lugu. Ka pilvehall taevas, keskpäevane suvevalgus või mõni muu tavaliselt tähelepanu alt välja jääv valgus kuuluvad looduse loo juurde.

Paljud pildiobjektid õitsevad või liiguvad just „halva valguse“ ajal. Missuguse valgusega pildistada õitsevat võilille, karukella või päevaliblikate tegutsemist?

Päike ja tema valgus on samasugune looduse osa nagu on seda maastikud, jõed, järved, linnud, putukad, seened ja palju muudki. Meie pildilood lähevad palju põnevamaks, mitmekesisemaks ja põhjalikumaks kui lisame valguse räägitava loo looduse lugude sekka.

Lammimets erinevas valguses

Üks pilt on tehtud loojanguvalguses. Teine pilt on tehtud loojangu ajal, kuid päike oli pilve taga. Kolmas pilt on tehtud vihmaga. Erinev valgus – erinev lugu.

Canon EOS 5D Mark III, EF24mm f/2.8 IS USM, f/16, 1/6s – 0,6s, ISO 400.

(242)

The post Päike on looduse osa appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tõepoolest. Kui Urmas oma seljakoti selga vinnab, ühte kätte monopodi ja teise suure statiivi haarab ja niimoodi siis metsa poole kütab, jääb mulje nagu läheks mees mitme nädala pikkusele ekspeditsioonile. Niivõrd palju kraami on kõikjal tema küljes rippumas. Lähemal vaatlusel ei leia sealt aga ei võisaiu ega magamiskotti – kõik on kuivalt täis makrofotode pildistamiseks vajalikke vahendeid. Leppisime siiski kokku, et näitame sellest vidinate müriaadist vaid olulisemaid asju, räägime lühidalt ja väiksema pudi-padi jätame puutumata.

Urmas Tartese veebipõhine fotokursus “Makrofotograafia”

Kui sind huvitab pisikeste asjade pildistamine, siis on Urmas sinu jaoks koostanud veebipõhise fotokursuse “Makrofotograafia“.  See on teadaolevalt kõige põhjalikum ja terviklikum makrofotokursus, mis kunagi eesti keeles ilmunud. Vaata fotokursus.ee veebilehelt.

(1006)

The post Mis on makrofotograafi fotokotis? Urmas Tartes näitab ette appeared first on Photopointi ajaveeb.

Urmas Tartese makrofotokoolituse leiad fotokursus.ee veebilehelt

(906)

The post VIDEO: Kuidas pildistada makrofotot – lahtine või kinnine ava? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tõnu Ling kirjutas enam kui nelja aasta eest siinsamas Photopointi ajaveebis loo polarisatsioonfiltri kasutamisest. Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja räägime lähemalt miks ja kuidas polarisatsioonfilter meile kasulikuks võib osutuda.

Tavalisest valgusallikast nagu päike, taskulamp, välklamp, laelamp kiirgunud valguslained võnguvad erinevates tasapindades. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valguslained võnguvad samuti erinevas tasapinnas, siis polarisatsioonifilter ei mõjuta kujutise omadusi mingil moel.

Kui valgus peegeldub elektrit mittejuhtivatelt (mittemetalsetelt) pindadelt, siis mingi osa peegeldunud valguslainetest hakkab võnkuma ühes tasapinnas. Sõltuvalt aine omadustest ja valguse langemisnurgast võib peegeldunud valgus olla veidi kuni täielikult polariseerunud. Valgust, mille valguslained võnguvad vaid ühes tasapinnas, nimetataksegi polariseerunud valguseks.

Polarisatsioonfilter on optiline seade, mis laseb endast läbi vaid ühes tasapinnas võnkuvad valguslained. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valgus on täielikult polariseerunud, ka siis pole meil polarisatsioonfiltrist vähimatki kasu. Filtrit keerates saame vaid määrata filtrit läbiva valguse hulka ja sellega kujutise üldist heledust.

Kasulikuks muutub polarisatsioonfilter alles siis, kui polariseerunud valgust peegeldab aine, mis mis osa valgusest ka endast läbi laseb. Selliseid aineid on meie ümber väga palju: vesi, taimede lehti katvad vahad ja õlid, klaas. Kui sellise aine all või ka sees on objektid, millelt peegeldub tagasi mittepolariseerunud valgust, saame olukorra, kus osa valgusest on polariseerunud, osa aga mitte. Alles nüüd muutub polarisatsioonfilter meile kasulikuks (Joonis 1).

Polarisatsioonfiltri toime läbi veepinna

Joonis 1

Päikeselt langev valgus ei ole polariseerunud (1). Veepinnalt peegeldub tagasi valdavalt polariseerunud valgus (2). Valgus, mis jõuab vette ja peegeldub seal asuvatelt objektidelt tagasi, ei ole polariseerunud (3). Polariseerunud valgus (veepinnalt peegeldunud valgus) ei pääse läbi õige nurga all asuva polarisatsioonifiltri. Vee seest peegeldunud polariseerumata valgusest pääsevad läbi polarisatsioonfiltri veepinnalt peegeldunud valgusega ristsuunas võnkuvad valguslained (4).

Polarisatsioonfiltri toime taimelehelt

Joonis 2

Osa polariseerumata valgusest (1) peegeldub vahakihilt (või veekilelt) tagasi polariseerituna (2) ja blokeeritakse polarisatsioonfiltris. Vahakihi läbinud valgus (3) peegeldub tagasi lehe pinnalt. See valgus ei ole polariseeritud ja ta pääseb läbi polarisatsioonfiltri (4).

Kui polarisatsioonfilter keerata polariseerunud valguse võnketasapinnaga risti, siis polariseerunud valgus filtrist läbi ei pääse. Polariseerumata valgusest pääsevad läbi filtri vaid filtriga samas suunas võnkuvad valguslained. See printsiip annabki meile võimaluse vähendada peegeldunud valguse mõju ja tuua rohkem esile peegelduva aine all asuvate objektide detaile. Polarisatsioonifiltrit saab kasutada näiteks veepinna peegelduste vähendamiseks ja näidata paremini vee all olevaid objekte. Samuti saab vähendada taimede ja seente pealispinnal asuva vee- või vahakihi peegeldust. Klaaspindade peegelduste vähendamine on klassika.

Polarisatsioonfiltri kasutamisega peab aga olema mõistlik. Nimelt inimese silm ei suuda polariseerunud valgust eristada. Kui me likvideerime peegeldused täielikult, siis võib tulemus olla ebaloomulik. Õnneks on polarisatsioonfiltri toime tugevust võimalik reguleerida. Ja alati tasub endalt küsida, kas polarisatsioonfiltri kasutamine on õigustatud. Kuivõrd polarisatsioonfiltriga tehtud pildid ei anna täpselt edasi silmaga nähtavat, siis looduspiltide juures on korrektne polarisatsioonifiltri kasutamine ära nimetada.

Polarisatsioonifiltrid Photopointis

Näidisfotod: Millimallikad

Inimese silmaga vaadates hägustab veepinnalt peegeldunud valgus vee alust elu. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/11, 1/400 s, ISO 1600.

Polarisatsioonfilter vähendab veepinna peegeldusi ja võimaldab paremini näha veealust elu. Canon EOS 5D Mark III, TS-E90mm f/2.8, f/10, 1/125 s, ISO 1600, polarisatsioonfilter.

Näidisfotod: Riisikas

Seenekübar inimese silmaga nähtuna. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 1,6 s, ISO 100.

Polarisatsioonfilter vähendab kergelt niiske seenekübara peegeldusi ja nii muutub tema värvitoon intensiivsemaks. Samuti on vahe kõrvaloleva pohla lehtede toonides. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 3,2 s, ISO 100, polarisatsioonfilter.

• Filtrid Photopointis
• Polarisatsioonifiltrid Photopointis

(3406)

The post Polarisatsioonifilter – kuidas toimib ja millal kasutada? appeared first on Photopointi ajaveeb.