Mina kasutan seda peamiselt 90% ajast, sest see sobib ideaalselt maastiku-, portree-, koera-, ürituse- ja dokumentatsioonifotograafiaks ning videograafina on see mu enim kasutust leidnud objektiiv.

Pärast tehnilist juttu toon iga valdkonna kohta ka täpsemad näited, mida olen enam kui aastase kasutamise jooksul tunda saanud.

Miks on Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD niivõrd mitmekülgne?

Minu arvates on sellel kaks peamist põhjust:

1. See katab väga suure suumi-vahemiku.
2. See on suum-objektiivi kohta erakordselt suure avaga. 

Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD ulatus

Alustades esimesest põhjusest, siis võib öelda, et see katab suuresti juba kahe objektiivi vajadused, mis kohe annab ka fotokotti ruumi juurde ja teeb selle kergemaks.

Kui üldjuhul oleme harjunud kasutama 24-70 mm ja 70-200 mm soom-objektiive, siis selles ühes Tamronis on peaaegu, et mõlemad olemas.

Tõsi, see ei ole küll nii lai kui 24 mm ja ka mitte päris nii suure ulatusega kui 200 mm, kuid sellegipoolest on muljetavaldav, et üks objektiiv saab minna 35 mm pealt 150 mm peale, samal ajal omades f/2-2.8 ava.

Sony viimase seeria 24-70 mm f/2.8 II (695 g) ja 70-200 mm f/2.8 II (1045 g) on erakordselt kerged objektiivid, kuid siiski kaaluvad need kaks kokku rohkem (1740 g), kui Tamron 35-150mm Di III VXD (1165 g). Kusjuures, Sony esimese generatsiooni 24-70 mm (890 g) ja 70-200 mm (1480 g) on aga märksa raskemad – kaaludes kokku lausa 2370 g.

Tamron 35-150mm Di III VXD ava

Teiseks teemaks ongi Tamron 35-150mm Di III VXD ava. Kui eelnevalt võrreldud 24-70 mm ja 70-200 mm objektiivid on mõlemad läbiva f/2.8 avaga, siis antud objektiiv on 35 mm peal suisa f/2 avaga!

Minu arvates on see uskumatu ja asendab lisaks nendele kahele suumläätsele kaamerakotis juba järgmise objektiivi, milleks on 35 mm f/1.4.

Jah, võibolla mõni portreefotograaf jääb siiski oma “fix-lensile” kindlaks, soovides maksimaalset lahtist ava, kuid olles ise omanud varem 35 mm f/1.4, siis minu jaoks polnud siin kohal küsimustki – Tamroni suumobjektiiv on kindel võitja!

Avast veel rääkides, siis sisse suumides läheb see f/2 pealt f/2.8 peale.

Näen, et idee poolest asendab see ka kindlalt 50 mm f/1.4 portreeobjektiivi, sest ka siis on ava veel üpris suur (f/2.2). Muidugi, 50 mm peal ei ole see tõesti enam f/1.4, kuid kuna 59 mm peal on see veel f/2.2 ja optiliselt on 59 mm iseenesest juba suurema kompressiooniga, siis 59 mm f/2.2 annab juba lähedasema bokehi 50 mm f/1.4’le.

Toon välja ka täpsemad ava väärtused erineva fookuskauguse juures:

• 35-39 mm f/2
• 40-59 mm f/2.2
• 60-79 mm f/2.5
• 80-150 mm f/2.8

Nii, nüüd mulle tundub, et aitab aitab tehnilisest jutust ja asun oma kasutajakogemuse näidete juurde olles seda objektiivi tänaseks veidi üle aasta kasutanud.

Kuna tegelen lisaks loodusfotograafiale veel väga mitme valdkonnaga, siis just see objektiiv on see, mis on enamus ajast mu Sony a1 täiskaader hübriidkaamera ees kasutusel.

Mille kõige jaoks saab Tamron 35-150mm Di III VXD kasutada?

Ideaalne objektiiv maastiku pildistamiseks

Lai fookuskauguste vahemik võimaldab ühe objektiiviga kätte saada nii laiemad kui ka kitsamad maastikufotod. Jällegi koht, kus ei pea kasutama 24-70 mm või 70-200 mm objektiivi.

Isegi lähedale sattunud metsloomi olen 150 mm pealt pildistanud ja samuti annab 150 mm pealt teha loomadest ilusaid keskkonnafotosid.

Portreefotograafias ja koerafotograafias

Viimased ajal olen süüvinud portreefotograafiasse ja eelnevad pool aastat oli Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD ainus objektiiv, millega tegin ära kõik oma portreepildistamised.

Eriti kui pildil on 2+ inimest, siis ei ole vaja nagunii kasutada maksimaalset lahtist ava nagu f/1.4 ja pigem saab ava veidi kinnisemaks keeratud, et kõik inimesed pildid oleksid teravad. Seetõttu f/2 või f/2.5 ava pole mingisugune probleem!

Portreede pildistamisel eelistan veel seda objektiivi seetõttu kasutada, et kui on soov kiirelt fookuskagust vahetada, siis on see võimalik lihtsalt objektiivi sisse-välja suumides ja ei pea hakkama selleks prime lense vahetama.

Arvestades, et portreede pildistamisel toimub kõik pigem üsna kiiresti ja selleks, et modellil oleks võimalikult mugav, siis on taolise objektiivi kasutamine väga väärtuslik.

Samad mõtted kanduvad ka koerafotograafiasse, kuid veelgi enam, sest koerad liiguvad kiirelt ja võivad olla väga püsimatud.

See on suurepärane, et saan kiirelt minna 85 mm pealt 150 mm peale. Kui üldjuhul pildistatakse koeri 135 mm f/1.4, siis siin tooksin välja sarnase näite nagu 50 mm objektiivi võrdluses.

Jah, Tamron on 135 mm peal juba f/2.8 avaga, mis ei võimalda muidugi nii udust tausta, kui 135 mm f/1.4, mida paljud koerafotograafid taga ajavad.

Samas 150 mm peal on objektiiv jällegi loomulikult juba udusema taustaga, võimaldades 150 mm peal f/2.8 avaga saada jällegi ligilähedasemat tulemust 135 mm f/1.4’le.

Dokumentatsioonifotograafia/üritused

Nendes olukordades ei ole tihti võimalik valguse üle otsustada ja paljud hetked juhtuva pigem hämaras ja f/2 avaga annab neid hetki siiski suurepäraselt jäädvustada.

Jällegi suur suumi võimalus annab võimalus kiirelt reageerida ja ei pea hakkama mitme objektiiviga mässama.

Videograafia

Ma tean, et paljud on üllatunud, kui ütlen, et see on objektiiv, mida kasutan 90% ajast filmimisel ja just gimbali peal.

Tänapäeva videostabilisaatorid saavad stabiliseerimisega suurepäraselt hakkama ja võimaldavad ka sisse suumida 35 mm pealt 150 mm peale nii, et mootorid jaksavad kaamerat suurepäraselt tasakaalustada.

 

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by HANS MARKUS ANTSON (@hansmarkusvisuals)

List objektiividest, mida minu arvates Tamron 35-150mm VXD asendab:

• 24-70 mm f/2.8
• 70-200 mm f/2.8
• 35 mm f/1.4
• 50 mm f/1.4
• 135 mm f/1.4

Välja võib tuua veel kaks pisikest faktorit, mis mõnel puhul võivad miinuseks osutuda. Loomade pildistamisel, kui loom on veidi lähemal või soovin teha keskkonnafotot, siis mõnel puhul sooviksin, et mul oleks olemas Sony 70-200 mm, sest see on objektiiv, millele saab vahele keerata telekonvertereid, kuid Tamroni 35-150 mm ette ei saa.

Ehk siis, selle objektiivi puhul suurim fookuskaugus ongi 150 mm. 70-200 mm 2x konverter vahele panna, saan juba fookuskauguseks 400 mm.

Ja teine miinus võib olla see, et kui on soov filmimisel kasutada maksimaalset lahtist ava, siis tuleb arvestada, et sisse-välja suumides läheb ava kinnisemaks-lahtisemaks, mille tagajärjel pildi heledus muutub.

Jah, ka siin on lahendus ja võimalik keerata ava f/2.8 peale ning filmida läbivalt ühe avaga.

 

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by HANS MARKUS ANTSON (@hansmarkusantson)

Lõppsõna

Üldjuhul on nii, et ühes objektiivis ei ole võimalik kõike head korraga saada: kui soovid suurt suumivahemikku, siis pead loobuma valgusjõulisest avast (või teravusest) ja vastupidi.

Kuid antud juhul on Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD universaalsuumis mõlemad vajadused põhimõtteliselt kaetud, siis ka sellel objektiivil on ka kaks pisikest miinust: nendeks on objektiivi kaal (1165 g) ja hind (1999€).

See objektiiv ei ole kõige odavam ega ka kõige kergem, kuid minu arvates fakt, et see asendab põhimõtteliselt 2-5 objektiivi, siis kokkuvõttes on see märksa kergem ja samuti ka rahakotile oluliselt soodsam.

Arvestades, et tegelen niivõrd mitme erineva fotovaldkonnaga, siis vajadused ja nõudmised ongi täiesti seinast seina.

See on ka põhjus, miks üldjuhul igas valdkonnas kasutatakse erinevaid objektiive, sest üks objektiiv ei ole kõige jaoks mõeldud, kuid jätkuvalt usun, et Tamron 35-150mm Di III VXD on parim kõik-ühes objektiiv ja saab enamus olukordades suurepäraselt hakkama.

Telli sinagi oma Sony ette Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD ja Sa ei kahetse »

Hans Markus Antson on tuntud ja tunnustatud Eesti loodus- ja portree/elustiili/fotograaf ning videograaf, kelle tööde ja tegemistega saad ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või Youtube kanalil.

Objektiiv hakkas huvitama, aga pole ostus veel päris kindel? Tutvu ka tesite proovijate mõtetega:

• Fotograaf Keio Usai: “Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD – kas võtta või jätta? ››”
• Fotograaf Kert Kõivik: “Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD on objektiivide hunt kriimsilm ››”
• Fotograaf Ander Iva: “Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD kaasa ja Norra pildistama ››“
• Karbist välja: Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD objektiiv Sony täiskaader hübriidkaameratele ››
• Fotograaf Siim Kinnas – Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD on üks objektiiv, mis asnedab neid kõiki ››
• TOOTETUTVUSTUS: Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD – Sinu esimene ja “üks” objektiiv Nikon hübriidkaamerale ››

Muide, Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD on kenasti kõigile laenutamiseks saadaval ka Tallinnas, Rocca al Mare keskuse ja Tartus, Kvartali keskuse Photopointi esinduskaupluse fototehnika rendis. 

(1281)

The post Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD on ainus objektiiv, mida Sa eales vajad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Selles artiklis kavatsengi välja tuua kaamera plussid just matkaja vaatevinklist – miks just matkaja võiks seda kaamerat eelistada ja ei hakka liiga palju keskenduma üldistele specs’idele. Etteruttavalt võin öelda, et peamised põhjused, miks mu eelistuseks sai X-T4 on tema kompaktsus, võimekus ja kergus, võrreldes teiste kaameratega.

Fujifilm X-T4 kaal ja kompaktsus

Ise pildistan igapäevaselt Canon täiskaader peegelkaameraga ja võrreldes Canoni objektiividega on Fuji omad erakordselt väikesed. Lisaks X-T4 kerele oli mul matkal kaasas Fujifilm XF 16-80mm f/4 R OIS WR ja Fujinon XF 35mm f/1.4 R objektiivid.

Mõlemad on erakordselt väikesed ja kaaluvad võrreldes samatüüpi Canoni objektiividega märkimisväärselt vähem. Antud 400km jalgsimatka puhul oli koti kaal äärmiselt oluline ja igal juhul eelistasime kergemaid variante, kuid samas ei tahtnud leppida mõne kompaktkaameraga, sest kvaliteet on mulle väga oluline.

Kuna X-T4 puhul on tegemist poolkaader hübriidkaameraga, siis tuleb objektiivide puhul korrutada need läbi 1,5 faktoriga, et saada võrdlus täiskaader objektiividega, mis teeb 16-80mm objektiivist 24-120mm ning 35mm omast 52,5mm. Kui Canon EF 24-105mm f/4 II kaalub 795 grammi, siis Fuji objektiiv kaalub 440 g. Kui minu enda Sigma ART 35mm f/1.4, mida kasutan Canoni kaamera ees, kaalub 665 grammi, siis Fuji objektiiv kaalub 187g. Märkimisväärne vahe!

Objektiivide valik

XF 16-80mm f/4 R OIS WR objektiiv sai peamiselt kaasa võetud just filmimise eesmärgil. Suure suumi vahemikuga toru annab võimaluse dokumenteerida igat hetke, ilma et peaks matkakotti seljast võtma, et kotist teist objektiivi otsida – nii võivad mitmed hetked käest libiseda! 24mm (16mm ekvivalent) on piisavalt lai, et filmida laiemaid plaane ja 120mm (80mm ekvivalent) piisav kaugus, et saada kaadrisse metsloomad.

Jah, muidugi ei ole tegemist 400mm või 500mm aga arvestades, kui väike on see objektiiv, siis võib vägagi rahul olla ka 120 millimeetriga. Kohtumisi metsloomadega oli meil matkal mitmeid ja just metssead said tänu sellele objektiivile väga kenasti dokumenteeritud, mis on väga hästi näha meie esimeses vlogis 👇

Sellel hetkel filmisin teadlikult 4K materjali, mis võimaldas videot hiljem järeltöötluses 2x sisse zoomida – ehk sellest imepisikesest objektiivist sai justkui 240mm! Samuti tegi see objektiiv gimbalikaadrite filmimise lihtsamaks. Tihtipeale tuleb gimbalit kalibreerida, kui keerad kaamerale ette teise objektiivi või muudad objektiivi fookuskaugust. Selle väikese objektiivi puhul võisin üsna julgelt keerata fookuskauguse teisse vahemikku ja sain kaadrid kätte ka ilma gimbalit uuesti seadistama hakkamata.

XF 35mm f/1.4 R objektiiv sai valitud peamiselt fotode jaoks. Suure ava puhul sain tehtud ilusad portreefotod ja pimedamates tingimustes sain filmitud vajalikud kaadrid. Oma tehnikaga matkale minnes oleksin pidanud ilmselt langetama valiku ja ainult ühe objektiivi kaasa võtma, aga kuna see objektiiv on nii kerge, siis sain südamerahus selle kotti pakkida.

Kaamera võimekus ja muud plussid

Nagu näha, siis matkaja seisukohalt pidasin oluliseks just füüsilisi näitajaid: suurus ja kaal. Kuid lisaks nendele teguritele oli oluline ka kaamera võimekus. Fakt, et see kaamera filmib sisemiselt HLG või F-Log pildiprofiili oli minu jaoks väga oluline, sest hilisemas värvitöötluses andis see mulle väga palju vabadust ja mänguruumi.

Samuti see, et sain filmida 1080p 120fps või isegi 240fps ja 4K 60fps. Üldjuhul ma nii suures aegluubis kaadreid ei filmi, kuid kuna matkal tuli tihti kaadreid filmida sõna otseses mõttes jooksu pealt (+raske seljakott muutis filmijat veelgi kohmakamaks), siis oli hea teada, et selline võimalus on mul olemas ja matkal sai neid kaadrisagedusi mitmetel kordadel kasutatud.

Filmimiselt fotode tegemisele oli äärmiselt lihtne ümber lülituda, sest Fuji „still/movie“ nupp tegi ühelt režiimilt teisele hüppamise väga kiireks. Samuti on märkimisväärne see, et mõlemad valikud ei ole sõltuvad teise režiimi seadetest. Kui olen pildistamiseks seadistanud kaamera ühte moodi, siis minnes tagasi filmimisele on kaamera seaded (ava, ISO, säri) täpselt sellised nagu ma need eelmisel korral filmides jätsin.

Muidugi toon välja ka „flip-out screeni“, mis teeb vloogimise palju lihtsamaks, sest näed filmimise ajal jooksvalt, kui fookus peaks olema mööda või valgus peaks muutuma.

Lõpetuseks võiks kindlasti rääkida ka akukestvusest – matkal oli mul kaasas ainult üks aku ja ma ei jäänud sellega kordagi hätta. Kaameras on sees suurem aku kui eelneval Fujifilm X-T3 mudelil, mis pikendas tunduvalt aku eluiga. X-T4 puhul oli väga hea see, et akut oli võimalik laadida ka otse kaamera kaudu ehk kui isegi juhtus, et aku oli tühjaks saamas, siis sain akupanga ühendada otse kaameraga ja samal ajal, kui kaamera laadis võisin jätkata filmimisega.

Kokkuvõttes arvan, et võimekuse ja väiksuse poolest on Fujifilm X-T4 puhul tegemist parima hübriidkaameraga, mida üks matkaja võiks oma retkedele kaasa haarata.

Hans Markus Antsoni tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või Youtube kanalil.

Photopoint foto- ja videotehnika rent on suurepärane võimalus, kui vajad lisajõude enda erinevate projektide jäädvustamisel. Meie fototehnika rendi teenuseid kasutavad ja on kasutanud paljud tuntud Eesti foto- ja videograafid.

(1039)

The post Fujifilm X-T4 on ideaalne kaamera 400km jalgsimatkale appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fotograaf ja vloger Hans Markus Antson on valmis saanud mõnusa sügisvärvidest pakatavate kaadritega videoblogi, kus enda staariminutid on kätte saanud ka Hansu uus stiilne kaaslane Fujifilm Instax SQ6 kiirpildikaamera. Vaata vlogi, sest need kaadrid on tõeliselt lummavad 😍👇

Fujifilm Instax SQUARE SQ6 on lahe polaroidkaamera, mis tekitab igas seltskonnas mõnusat elevust ja on sageli tõeline icebreaker. See kasutab koheseks foto ilmutamiseks ruudukujulist 62 x 62 mm fotopaberit ja on lihtsam ning soodsam versioon Instax Square SQ10 kaamerast.

Instax SQ6 kaameraga tehtud ja välja prinditud pildid saavad endale justkui uue elu ning neid kätte võttes on tunda fotodele jäädvustatud ehedat emotsiooni.

Fujifilm Instax SQ6 kiirpildikaamera Photopointis ››

Vaata lisaks:

• Digitest.ee: Instax Square SQ6 – Fujifilm pani seekord täiega täppi ››
• 8 praktilist Fujifilm Instax lisatarvikut, millega saad tehtud pilte või kaamerat lõbusamaks tuunida ››
• Kuidas valida endale kõige sobivam Fujifilm Instax kiirpildikaamera? ››

(423)

The post Hans Markus Antson: nüüdsest jäädvustame mälestusi polaroidiga|VLOG appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tamron SP 150-600mm f/5.0-6.3 DI VC USD G2 objektiiv Canonile Photopointi fototehnika rendist.

Kuna 600mm objektiiv on juba päris suure zoomiga, siis üldjuhul sellise objektiiviga enam käest ei pildista. Käsi väriseb lihtsalt ära. Siin tuli kasuks aga objektiivi stabilisaator (VC – Vibration Compensation), mis paistis oma tööga väga hästi hakkama saavat. View finderist läbi vaadates muutis see pildi stabiilsemaks, mis teeb nii pika toru juures pildistatava sihtimise lihtsamaks.

Enamus ajast veetsin küll varjes ja statiivi pealt pildistades, aga mõned õhtud väljas pilte tehes jõudsin ka VC testida – seda saab kasutada kolmele erinevale vajadusele:

• Esimene võimalus on mõeldud kui pildistada lihtsalt käest, ehk kõige tavalisem/optimaalsem.
• Teine võimalus on mõeldud horisontaalselt liikuva objekti pildistamiseks ja siis toimib vaid ühesuunaline stabilisatsioon.
• Kolmas võimalus on mõeldud kiiremale ja ebakorrapärasemale liikumisele (mis on kasulik spordi jäädvustamisel).

Lisaks meeldis see, et objektiivil on lüliti, mille saab seada kolme erinevasse asendisse ja vastavalt sellele on objektiivi fokusseerimisulatus 2-10 meetrini, 10 kuni lõpmatuseni või 2m – kuni lõpmatuseni. Leian, et selle funktsiooni kasutamine on oluline, selleks, et objektiiv kulutaks vähem aega fookuse otsimiseks. Näiteks: kui tead, et pildistatav objekt jääb sinust kindlasti kaugemale kui 10 meetrit, siis tasubki kasutada 10 – lõpmatuseni fokuseerimist. Nii kulutab objektiiv vähem aga fokuseerimisele.

Veel üks uuendus, mis meeldis mulle vaat, et kõige rohkem oli toru zoomi lukustus. Minu enda Canon 100-400mm objektiivil seda ei ole ning tihti juhtub, et toru vajub pikaks välja (toru fookuskaugus muutub) ning alalõpmata tuleb objektiiv tagasi kokku lükata. Tamroni objektiivi puhul oli aga võimalik toru 150mm peal lülitiga täielikult lukustada ning teine võimalus oli kasutada fookuskauguse muutmise rõngast. Rõngast sai nihutada kahte asendisse, üks muutis fookuskauguse keeramise lihtsaks, teine tegi selle jäigaks ja lukustas ära.

Kõige enam hindan objektiivi suhtelist kergust, võrreldes sellega, et tegemist on siiski 600mm objektiiviga. Jah, toru ise on üpris pime ehk ava arv jääb 600mm juures f/6.3 juurde, aga tänu sellele on objektiiv ise väiksem ja kergem.

Minusugusele loodusfotograafile, kes käib palju looduses jalgsi/rattaga, ööbib mitmeid päevi metsas ja enamus pilte loomadest teeb metsa all ringi uidates (mitte statiivilt varjes pildistades) on kergem ja väiksem, kuigi pimedam objektiiv kindlasti mugavam ning kasutajasõbralikum.

Vaata kindlasti tedermängu kogu galeriid, kus kõik pildid on pildistatud Tamron SP 150-600mm G2 objektiiviga  👇

Eelmine 1/14 Järgmine

(1127)

The post Tamron SP 150-600mm DI VC USD G2 võimekus loodusfotograafi Hans Markus Antsoni silmade läbi appeared first on Photopointi ajaveeb.

Olgugi, et tänavune talv kahjuks oma tõelist palet näidata ei jõudnudki ja järjest enam hakkavad Eestimaal võimust võtma kevadised soojakraadid on tore näha, et leidus palju hobi- ja profifotograafe, kes oma mälukaartidelt või arvutikaustades leidsid üles talvemeeleoluga pilte ning esitasid need konkursile.

Konkursile laekunud ligi tuhande töö hulgast on esinduslik žürii koosseisu Sven Začek, Andrei Reinol ja Hans Markus Antson nüüdseks välja selgitanud võistluse esikolmiku.

Parimad saavad uusi fotošedöövreid klõpsima asuda Sony tipptasemel fototehnikaga:

• I koha auhind: Sony a6000 + 16-50mm + 55-210mm Kit, must
• II koha auhind: Sony a5000 + 16-50mm Kit
• III koha auhind: Sony DSC-RX100

Niisiis – daamid ja härrad. Lubage esitleda fotokonkursi “Sony Talvefoto 2017” auväärset esimest, teist ja kolmandat kohta. Siin nad on:

I koht: “Jäljed jääl”. Autor: Raimo Pauser

Žürii liikme Andrei Reinoli kommentaar: „Fragment talvisest loodusest, mis on fotograafi poolt oskuslikult vormistatud ning kaasa toodud. Näiliselt korrapärane segadus on kompositsiooniliselt hästi tasakaalu viidud. See pilt naelutas kohe pilgu enesesse ning jättis pikemalt vaatama. Ohtlik, salapärane, kättesaamatu!”

II koht: “Jääl udus”. Autor: Ingmar Elm

Žürii liikme Sven Zaćeki kommentaar: “Jää on minu nõrkuseks loodusfoto motiivide hulgas ja siin pildil on lausa jäämaailm. Lisaks vahva udune taust ja ilmselt kalur soome kelguga ning idülliline meeleolu ongi loodud ja fotograafi poolt suurepäraselt edasi edasi antud.”

III koht: “Tuisune ilm”. Autor: Vladimir Oja

Žürii liikme Hans Markus Antsoni kommentaar: “Fotol on suurepäraselt kinni püütud ja edasi antud hetk, mis väljas valitses. Kuna pinnatuisu jäädvustamine pole sugugi kerge (nii et seda pildil hiljem näha oleks), siis hindan fotograafi ideed tumedat jäätunud veekogu ära kasutada, mis teeb tuisu selgelt nähtavaks.”

Aitäh kõigile, kes fotokonkursile oma parimaid fotosid esitasid ning nii talvemeelolu tekitasid. Vaata kõiki II vooru pääsenud töid siitsamast ajaveebist.

(1229)

The post Siin need on – Sony Talvefoto 2017 võidutööd appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tuntud Eesti fotograafidest koosnev žürii – Sven Zaćek, Andrei Reinol ja Hans Markus Antson – on oma esmase valiku Snäpi pildipangas teinud. Nüüd seavad kõik žüriiliikmed allolevad pildid enda jaoks paremusjärjestusse ning selle alusel selgub Sony Talvefoto 2017 esikolmik.

Fotokonkursi võitjad, kes viivad endaga koju Sony ja Photopointi koostöös välja pandud tipptasemel fototehnika, kuulutatakse Snäpis välja 17. märtsil 2017.

Kõiki Sony Talvefoto 2016 konkursile esitatud pilte saad vaadata SIIT

Fotokonkursil žürii poolt ära märgitud tööd: tähestikulises järjekorras:

-20C

Ahvatlevad talvevormid

Cold whisper

Hange taga

Härmas rabahommik

Hommik allikal

Jää maa

Jääl udus

Jääliblikas

Jäävihm kattis tihase maailma

Jäljed jääl

Külmunud meri

Läbi lumesaju

Las sajab lund.

Lumeta talve must sümbol

Minu kodu

Muinasjutt

The Inner Light

Tõeline talv puudutab vaid Eestimaa kõrgeimat tippu

Tuisune ilm

Tuline Tallinn

Ühel külmal hommikul enne päkesetõusu.

Vesipapp

Viimane valgus…

X

(1402)

The post Sony Talvefoto 2017 võitja selgub nende piltide hulgast appeared first on Photopointi ajaveeb.

Snap.ee pildipangas hakkab lõpule jõudma suur talvele pühendatud fotokonkurss “Sony Talvefoto 2017“.

Talvefotosid saab konkursile esitada veel pühapäeva, 5. märtsi südaööni. Osaleda võivad kõik, kellel on talvemeeleoluga pilte ja need fotod ei pea olema pildistatud tänavusel talvel. Peamine, et need oleksid sinu parimad talvepildid.

Kui tööde esitamise periood on lõppenud asub pilte hindama 3-liikmeline tunnustatud Eesti profifotograafidest koosnev žürii, keda meil on nüüd au ka esitleda.

Tänavuse Sony Talvefoto konkursi žürii koosseisu kuuluvad:

• Eesti tuntuim ja hinnatuim loodusfotograaf –  Sven Zaćek
• 2015. ja 2016. aastal maailma suurima fotokonkursi Sony World Photography Awards’i rahvusliku tasandi võitja –  Andrei Reinol
• Tuntud noor loodusfotograaf, kes naudib koos foto- ja videokaameratega looduses ringi müttamist –  Hans Markus Antson

Esikolmik kuulutatakse välja 17. märtsil 2017. Iga osavõtja saab konkursil osaleda maksimaalselt kolme fotoga.

PUBLIKU LEMMIK: parimate valikul saad ka Sina kaasa lüüa, sest lisaks žürii poolt valitud võitjatele selgub ka publiku lemmik. Selleks mine Sony Talvefoto 2017 konkursilehele ning kasuta meelepärastele piltidele hinde andmiseks üleval paremas servas asuvat Facebookist tuttavat “Meeldib” nuppu. Publiku lemmik selgub 7. märtsil ning talle on Sony poolt üllatusauhind.

Viimane aeg on oma parimad talvepildid konkursile esitada ››

(550)

The post Selgunud on Sony Talvefoto 2017 konkursi esinduslik žürii. Võistlus lõppeb 5. märtsil! appeared first on Photopointi ajaveeb.