Eelmisel aastal Photopointist üks enim ostetud droon DJI Mavic 3 Classic on kevadel müügil lausa kuni 350€ soodsamalt ehk saad selle kätte hinnaga alates 1199€.

Mavic 3 Classic mudeli puhul on loobutud DJI Mavic 3 droonil originaalis olevast teleobjektiivist, kuid see pakub ikkagi sama 4/3″ CMOS 20-megapikslist sensorit, O3 Plus edastussüsteemi ja 46-minutilist maksimaalset lennuaega.

Mavic 3 Classic kaamera suudab H.264 ja H.265 koodekite abil jäädvustada 5.1K 50p, 4K 60p ja FullHD 60p videot, samas kui aegluubis videot saab jäädvustada kiirusega 4K 120p ja FullHD 200p.

Pilte ja videoid saab Wi-Fi 6 kasutamisel otse droonist mobiilseadmesse alla laadida kiirusega kuni 80 MB/s.

Mavic 3 Classic kasutab kogu DJI lennutehnoloogiat lihtsas ja hõlpsasti kasutatavas liideses, mida saab kohandada vastavalt kasutaja vajadustele. Drooni intelligentsed algoritmid jälgivad objekte ja liigutavad kaamerat kinemaatilise lennumustrite järgi, et jälgida objekte, nagu ka teised DJI droonid.

Eraldi saad juurde soetada mahuka DJI Mavic 3 Fly More Kit komplekti, mis sisaldab kahte intelligentset akut, laadimisdokki, 65 W autolaadijat, kolme paari madala müratasemega propellereid ja DJI kandekotti.

Soodukaga DJI Mavic 3 Classic on saadaval esinduskauplustes ja veebikaubamajas ››

Kui sul rahalisi vahendeid peaks puudu jääma, siis pakume mugavaid ja paindlikke järelmaksu võimalusi – nii ei pea kogu summat kohe tasuma, vaid saab maksta osamaksete kaupa

Soodushind kehtib kuni kaupa jätkub. Photopoint.ee ostujuhid – ammuta inspiratsiooni ja teadmisi.
Photopoint on DJI ametlik ja pikaajaline partner Eestis.

(204)

The post Ole lennuvalmis ja soeta DJI Mavic 3 Classic kuni 350€ soodsamalt appeared first on Photopointi ajaveeb.

Eesti Vabariigi loomisest möödub kohe kohe 100 aastat. Sellise suure ja olulise sündmuse puhul toimub Tallinnas uhke paraad ja Tartus presidendi vastuvõtt. Sellega seoses on ka lennuamet loonud piirangud droonide käitamisele mõlemas linnas. Selleks, et peomeeleolus kogemata seadust ei rikutaks tuleks endale selgeks teha kus ja kuidas võid juubelinädalal droonifotograafiaga tegeleda.

Tallinn

Ajavahemikus 23.02.2018 kell 18:00 kuni 24.02.2018 kell 15:00 (LMT) tuleb mehitamata õhusõiduki lend ajutises piirangualas EER804 (ring raadiusega 1000m, keskpunkti koordinaadid 592601N 0244439E, kõrgus kuni 500 jalga maapinnast) kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga e-maili aadressil droon@list.politsei.ee

Suurem piiranguala on kehtestatud aga 24.02.2018 kella 11:50-12:15 vahemikus, kui toimuvad paraadi puhul nii meie kui ka liitlaste õhusõidukite ülelennud. Sellel ajal on keelatud kõikide õhusõidukite (sh mehitamata õhusõidukite) lennud, v.a MIL, SAR ja HOSP, lennud.

Tartu

Ajavahemikus 23.02.2018 kell 18:00 kuni 25.02.2018 kell 03:00 (LMT) tuleb mehitamata õhusõiduki lend ajutises piirangualas EER805 (ring raadiusega 1000m, keskpunkti koordinaadid 582344N 0264444E, kõrgus kuni 1000 jalga maapinnast) kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga (politseikapten Ottomar Virk, telefon +3725208851, e-post: ottomar.virk@politsei.ee).

Photopoint on DJI ametlik ja pikaajaline partner Eestis – photopoint.ee/dji

(555)

The post Vaata järele: nendes kohtades ei või nädalavahetusel drooni lennutada appeared first on Photopointi ajaveeb.

See on Dji Mavic Pro drooniga tehtud ja suurendatud pildi fragment. Vasakul on näha lihtsalt 300% suumiga originaalpildi fragment. Keskel vana “Preserve details” ja paremal “Preserve details 2.0”, mida mõlemat rakendatud 300% ulatuses (upscale). Minu silmale ongi viimane meeldivam – vahe pole väga suur, aga on siiski täiesti olemas.

Originaalpilt täismõõdus, fragment on see väike saareke vasakul. Neil on seal Soomes mökkid igal pool, isegi sellel pisikesel.

Õhtune kojutulek. Soome saarestik on ikka nii kütkestav. Gumbo kant, Helsinkist veidi ida poole.

(460)

The post Photoshopi uus “Preserv details 2.0” aitab piltide suurendamisel paremat detaili hoida appeared first on Photopointi ajaveeb.

Auhinnalised kohad valis välja esinduslik žürii koosseisus: droonifotograaf Kaupo Kalda, aeromeedia ekspert Jaan Kronberg ning aerofotograaf Andres Tarto. Hindamisel olid olulisteks kriteeriumiteks foto originaalsus ja huvitav lahendus, tehniline teostus, hetke tabamise õnn ning vastavus teemale.

Vaata finaali pääsenud töid SIIT

Ainulaadse fotokonkursi auhindade maandmisrajale rivistusid:

1. DJI Phantom 4 Pro
2. DJI Mavic Pro Fly More Combo
3. DJI Spark, alpine white 

Daamid ja härrad, nüüd on aeg nautida kõrgeid hetki, sest teeme teatavaks tänavuse DJI fotokonkursi võitjad.

I koht: “Viljapuu”. Autor: Xenia Shabanova

Žürii liikme Andres Tarto kommentaar: “ “Viljapuu” (ka “Villapuu” ei oleks ju vale) on tugeva üllatusmomendiga hea tuju pilt. On vähe maastikupilte, milles on nii selgelt mängulisust kui ootamatust. Ühes sellega meeldib mulle mõelda, et tegemist on olnud väga hea juhuse püüdmisega. Ning kuigi sageli on aerofotodel kõnekad ja kaunid õhtused pikad varjud, siis siin tuleb kasuks just nende puudumine: varjude tõttu seguneks “viljad” puuga ja kokkuvõttes oleks kõik üks suur virr-varr. Viljapuu on vahva näide loovast lähenemisest, mis avaneb sedavõrd mänguliselt just ülevalt ning kahtlemata esindab foto üht vaimukamat pildisümbioosi Eesti floorast ja faunast. Lisaks jääb õhku mõneti humoorikas küsimus, miks nad küll seda rohtu just seal võrade all söövad…?“

II koht: “Minu elu checklist”- Check. Autor: Magnus Heinmets

Žürii liikme Kaupo Kalda kommentaar: „Sellel pildil on mitu sõnumit sõltuvalt vaatajast. Ühtpidi vau, äge, hull mees, adrenaliinilaks! Teisipidi sümboliseerib hästi meie sulavat arktilist jäämassi, kuigi ilmselt pole otseselt sealkandis tehtud. Igal juhul huvitav pilt, suhestumine Suure Loodusega, esteetiliselt kena ja mõnusa diagonaalse kompaga pilt.“

III koht: “Silm“. Autor: Tuule Müürsepp

Žürii liikme Jaan Kronberg kommentaar: “ Minu jaoks on foto alati olnud midagi peaaegu sakraalselt – mõelda vaid, sul on vaid üks hetk, et märgata, teha pilt ja ühe klõpsuga pead rääkima kogu oma loo ära! Sellest lähtusin ka oma “lemmikute” valimisel – loomulik, looduslik, spontaanne. “Silm” on vähemalt minu jaoks üks selliseid pilte. Puhas, lihtne, peaaegu primitiivne, samas sügav ja mõtlik. Väga lahe hetk, koht ja tabamus.“

DJI ja Photopoint tänavad kõiki, kes põnevast fotokonkursist osa võtsid ja “Kõrgelt” fotosid esitasid. Aitäh!

(1023)

The post Selgunud on DJI fotokonkursi “Kõrgelt” 2017 võitjad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Droonifotos on reeglina vaja ilusat päikest või kuma, kui eesmärk pole just eriline süngem dramaatika, olukorra dokumenteerimine või otse alla tehnilisemad pildid. Või on nii jube kiire, et pole aega oodata.

Muidugi kõik valgusolud jagunevad veel tuhandeks detailiks, aga laias laastus:

1. Kuldne: päevane õhtupoolik-hommik – ilus soe õhtupoolik/hommik
2. Sinine: hilisõhtune öine – põhiline, mida teen, väga meeleolukas, defitsiitne
3. Keskpäevane: ongi keskpäevane, natuke kahvatum – seda kasutan pigem harvem
4. Muu: igasugused olukorrad, kus üks või teine kehvem valgus võib toimida.

1. KULDNE: PÄEVANE ÕHTUPOOLIK

Ilus madal soe päikesevalgus. See on 2-3h enne loojangut ja paar tundi peale päikesetõusu, suvel pikemalt, talvel lühemalt. Juunis kusagil kella 20-21 paiku, detsembris 14-15 kanti juba. Päike on madal, soe, varjud pikemad. Hea veel kui on vähe tuult ja natuke vines pilvi, mis teevad valguse pehmemaks ning pildi huvitavamaks. Miinus: liiga hiline õhtuvalgus võib jätta tänavad ja majadevahed juba varju.

Kuldsed näited pilvevinega:

2. SININE: HILISÕHTUNE ÖINE

Loojangukuma + linnatuled (linnaruumi pildistamise kontekstis), lühike 20 minutiline aeg enne täielikku ööd. Varjualades võimendub sinine toon, sooja annab kunstvalgus. Enimtellitud, aga kõige keerulisem, ohtlikum ja defitsiitsem. Vajab pikemat säri, seega minimaalset tuult, et ära ei väriseks. Seda on üsna harva.

Lisaks on pimedas lendamise riskid suuremad ning see tuleb ka isiklike õhtutundide arvelt. See valgus on siis, kui on olnud ametlik päikeseloojang (juunis 23 paiku, dets 15-16 kanti), sealt 15-30min edasi süttivad linnatuled ja siis saabki umbes 20-30min jooksul pildistada, kuniks on liiga pime. Hea, kui on loojangus värvi ja natuke pilvi. Mitterohelisel perioodil (sügis, kevad) peidab see “looduse räämas olekut” ka suht hästi.

Sinised näited, esimene talvel seejuures:

3. KESKPÄEVANE

Teravavõitu ja kahvatum päike, kasutan üsna vähe. Öeldakse, et keskpäeval maastikufotograaf magab (tutkit, töötleb hoopis). Siis on valgus teravam, emotsioonitum, varjud lühemad ning see on neist kolmest tavaliselt viimane valik.

Vahest on aga soov just lihtsa puhta päevase pildi järele ning siis ka täiesti kasutatav. Vahest tuleb lihtsalt ära kasutada harv päike, mis üleüldse looduselt antakse ning ikkagi minna, kui lähemad nädalad lubab pilvi. Midagi väga hullu aga ka pole, eriti kui kenasti töödelda ning kui pilvevine natuke toetab, teeb valguse pehmemaks. Talvepoole on keskpäevane päike ka suhteliselt madal kogu aeg tegelikult.

Keskpäevane toimiv näide:

4. SOMPUS ILM

Vahest toimib, sobib rohkem kunstipärasemasse niši. Tegelikult on kasutatavaid valguseid muidugi veel ja mõnikord on kasutatav ka sompus ilm, sõltub subjektist, olukorrast, eesmärgist, ka õnnest. Siia sobis pilvealune sügisene mahe valgus väga hästi, ei läinud liialt kontrasti ja loodus ise andis head värvi, mida järeltöötluses veel natuke aidata tuli. Samuti pole kaadris näha taevast, mis oli ühtlane kaame hall.

Sompus, taevata:

Sompus + kunstvalgus, talv:

KOKKUVÕTVALT

Fotograafia on peen mäng valguse ja kompositsiooniga. Nagu öeldud, mõjutavad valgust veel 1000 pisiasja ja alati ei saagi seda üht parimat ootama jääda – võib-olla antakse seda ainult kord-paar kuus, ole siis mihkel õiges kohas valmis selleks hetkeks, mis võib kesta näiteks tunnikese. Keegi ei maksa sul seda ootamist kinni. Näiteks 2016. aasta augustis mäletan vaid 3 õhtut, kus andis sinise valguse pilti teha. Muul ajal oli pilves ja/või tuuline. Seega tihti tuleb minna rohkem või vähem kompromissile, aga siiski püüda võimalikult hea tulemus saada. Tuimalt valimata toodad lihtsalt saasta.

Samuti on igal kuul erinev päikesekaar, päikese suund, kõrgus. See sätib ka vahest valgusevaliku – vastu päikest naljalt kinnisvara ei pildista. Septembris on valguse nurk hoopis teine kui juunis. Hea on vaadata valguse suunda ja kõrgust X kuupäeval lehelt suncalc.net.

Kui Sul on põnevaid kõrgelt pildistatud fotosid, siis esita need kindlasti Snap.ee pildipangas toimuvale DJI fotokonkursile – auhinnafondis on kolm drooni! Uuri lähemal ››

(889)

The post Droonifotograaf Kaupo Kalda: Pildistamise valgused näidetega – kuldne, sinine, keskpäevane appeared first on Photopointi ajaveeb.

Inimene on aegade algusest saadiks püüelnud üha kõrgemale ja kõrgemale. Siis kui kõrgusesse püüdlemine muutus võimalikuks sadakond aastat tagasi, ei olnud see kõigile ligipääsetav. Nüüdseks on olukord muutunud – droonide üha suurenev populaarsuse tõus on toonud aerofotograafia just droonifotograafia näol massidesse. Enam ei ole vaja kallist tehnikat ning veel kallimat lennuseadme renti ning oma hirmudest üle olla, et talletada ülevalt poolt lummavaid vaateid. Kaameratega varustatud droonid toovad selle turvaliselt ning soodsalt sinu käeulatusse. Olgugi, et esmapilgul võib see nutitelefoniga või peegelkaameraga pildistamise foonil tunduda liigkeeruline, on see tegelikult imelihtne.

Alates tänasest, 28. juunist 2017 saavad kõik Photopointi esinduskauplustest või veebikaubamajast drooni ostjad tasuta kaasa Fotokursus.ee kursuse “Droonifotograafia” (väärtuses 29,99€) ning lisaks veel Photopointi puhastuslapi (mikrokiust, 15x18cm).

Photopointi fotokursus.ee “Droonifotograafia” kursuse käigus saad fotograaf Andris Vainu abil ülevaate kehtivate nõuete ja reeglite üle, et nii enda kui teiste suhtes turvaliselt drooniga lennata. Lisaks viskame pilgu ka sellele, millist drooni üldse endale valida. Samuti saad väärt teadmisi aerofotograafia nippidest, põhitõdedest ning ka droonifotode järeltöötlusest ning sellest, kuidas lummavaid panoraame teha.

Fotokursus.ee on Eesti suurim fotograafia-alane online õpikeskkond, kus kursuseid on mugav vaadata nii suure arvuti ekraanilt kui ka tahvelarvutite ja nutitelefonide väiksematelt ekraanidelt – täpselt seal kus sulle sobib. Just siis, kui sul aega on.

Photopointi veebikaubamaja droonide valik ›››

Vaata lisaks teisi fotograafiakursuseid – www.fotokursus.ee

(915)

The post Osta Photopointist droon ja saad lisaks tasuta fotokursuse “Droonifotograafia” appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kui 2014. aastal küpses idee soetada päris esimene fotodroon ning anda maastikupiltidele uus mõõde, polnud võimalik osta poest karbi sees lennuvalmis drooni, mille kaadrid pakuksid rahuldust fotograafile, kes on harjunud nautima digipeegelkaamerast pärit faile. Niisiis pöördusin meistri poole palvega ehitada just selline droon, millelt tehtud piltidega ma rahule jääksin. Mõne kuu möödudes saabus oodatud teade: droon on valmis!

Lennumasin oli suur, stardiks valmis seatuna võttis enda alla peaaegu terve auto pagasiruumi! Mäletan oma esimest lendu – süda puperdas sees mis kole. Poleks ju mõnus vaadata, kuidas tuhandeid eurosid maksnud lennuriist juhtpuldil tehtud vale pisiliigutuse pärast sodiks kukuks. See on väga kerge juhtuma, lennates manuaalrežiimis kogenematu käega, kuid just käsijuhtimisel pidi tõusma ja maanduma. Tasapisi tulid kogemused ja pildid, kuid ka teadmine suure drooni miinuskülgedest. Esimesteks puudusteks osutusid drooni mõõtmed ja kaal. Tihti oli tarvis liikuda mitmeid kilomeetreid mööda rasket maastikku, kopter käe otsas, rasked akud, pult ja ekraan seljakotis. Eriti ebameeldiv oli see külma ilmaga. Teiseks puuduseks kujunes sobiva stardi- ja maandumispaiga leidmine: suure drooniga oli see loodusmaastikul keeruline.

Järgmisena avaldusid probleemid kaamera juhtimisel (fotokaparameetreid lennu ajal muuta ei saanud) ja üldine töökindlusetus (muide, see polnud üldse drooniehitaja süü, sest droon oli unikaalne ainueksemplar ja minu kasutamine saigi tema testperioodiks). Eks tuli heade piltide nimel nende ebameeldivustega leppida. Ja leppisingi.

Pildiõnne mul oli: võitsin aeropildikonkursil auhinnaks pisikese drooni DJI Phantom 3 Pro. Phantom näis esmapilgul olevat ideaalne lennumasin. Käsitsi piloteerimist polnud tarvis osata, lenda kuhu tahad, täiesti stressivabalt. Pisike, kerge, töökindel – mida veel ühelt droonilt tahta!? Kuid… Phantomil avaldus ränk miinuspool. Pildid olid kõlbmatud! Vähemalt nende jaoks, kes kvaliteeti soovivad. Phantom siiski kasutuseta ei jäänud, vaid täitis n-ö luuredrooni ülesannet. Uut motiivi uurides lennutasin taevasse esmalt Phantomi, tutvusin olude ja võimalustega ning sobivusel saatsin suure drooni üles pildikraami alla tooma.

Piraka drooni abil saab küll teha vingeid pilte, kuid suure ebamugavuse ja pingutuse hinnaga.

2016. aasta sügisel levisid uudised maailma suurima droonitootja DJI peagi turule paisatavast kompaktdroonist Mavic. Mavicu kontseptsioon näis andvat surmahoobi kuulsale Phantomi drooniseeriale, sest milleks Phantom, kui sama tulemuse teeb ära pisike, suisa taskusse mahtuv lennumasin. Aga ei! Hiina tarkpead olid ka Phantomi jaoks kavala plaani välja mõelnud: turule toodi Phantom 4 Pro, millel oli varasemate Phantomite ja ka tillukese Mavicuga võrreldes oluliselt suurem, koguni ühetolline pildisensor!

Foto kvaliteet kasvas Phantomi varasemate mudelite ja Mavicuga võrreldes drastiliselt. See uudis tekitas üksjagu põnevust. Ühel heal päeval helistas sõber, et ta oli leidnud netiavarustest huvitava Phantom 4 Pro arvustuse, mille põhjal võis järeldada, et tegemist on lõpuks ometi „päris asjaga“. Ärevus kasvas. Mis kasu oleks põnevusest ilma drooni endata! Kohe kui võimalus avanes, ja see juhtus tänu Photopointile väga kiiresti – võtsin uhiuue pildimasina karbist välja ja hakkasin testima.

Olles uut Phantomit nüüd mitu kuud kasutanud, toon välja enda kui fotograafi esimesed järeldused.

Meeldib:

• fiksobjektiivi vaatenurk ainsa objektiivina on parim lahendus (35 mm ekvivalendina 24 mm);
• sensori külgede pikkuste suhe on õige (2/3). Väga hea, et ei võetud kasutusse vanast Phantomist ja klass kõrgemast kaamerast DJI Zenmuse X5S-ist teada 3/4 külgede suhet, mille puhul peaks traditsioonilise foto külgede suhte saavutamiseks faili kärpima ning kaotama olulisi piksleid;
• sensori ja optika eraldusvõime on vägagi hea. Objektiiv „joonistab“ täiesti talutavalt ka kaadri servaalades ja täisavaga pildistamisel.

Ei meeldi:

• piksleid võiks sensoril vähem olla. Sellega kaasneks pikslimõõdu suurenemine, mis tagaks parema signaali ja müra suhte ning ühtlasi kvaliteetsema foto. Kriitika Sonyle kui sensoritootjale! Parata pole midagi, megapikslid müüvad massidele;
• Phantom 4 Pro nõrgim koht paistab olevat objektiiv. Asi pole üldse optika eraldusvõimes, vaid madalas kontrastis ja kehvapoolses värviülekandes. On ka loogiline, et ca 1500 € maksvasse komplekti ei mahu kvaliteetne optika. Enamiku Phantomiga pildistajate jaoks on optika siiski täiesti piisav;
• kahjuks on Phantom 4 Pro kaamera laulatatud lainurkse fiksobjektiiviga. Mitmekesise pildimaterjali loomiseks on vaja kasutada erinevaid fookuskaugusi. Paljude motiivide juures tekitab sedavõrd lainurkne objektiiv ülemääraseid perspektiivimoonutusi. Ainsa fookuskaugusena on see siiski hea valik.

Mul on siiski hea meel, et tänu Phantom 4 Pro-le saavad reaalsuseks paljud kaadrid, mis varem polnud teostatavad. Kasutan 4 Pro-d selliste motiivide pildistamisel, kus on vaja kaugele lennata ja/või kuhu on keeruline ligi pääseda ning mille pildistamiseks sobib 24 mm objektiiv. 4 Pro on aken kvaliteetsemate piltideni neile, kes ei soovi droonitehnikasse tuhandeid eurosid paigutada, kuid sooviksid teha kirkaid ja ilusaid pilte. Edukaid lende ja lummavaid aerofotosid!

Üks esimesi Phantomi katsetusi. Vaade Tallinnale hämaral ajal tuulise ilmaga. DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/8 sek f/2,8 ISO 400

Eesti suurim looduslik positiivne pinnavorm Vällamägi Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikul. Absoluutne kõrgus 304m, jalamilt ca 80m. Tähelepanu väärib, et viimane lumesadu on katnud puud alates kõrguselt ca 240m merepinnast. Madalamatel kõrgustel puudel lund ei ole. Selline on Eestimaa „kõrgmäestik“! DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/80 sek f/4,5 ISO 100

Eesti üks suurimatest tehislikest pinnavormidest – Kiviõli poolkoksimägi Ida-Virumaal. Mägi leiab kasutust mäesuusakeskusena. Kõrgus merepinnast 135m, jalamilt 90m. Seega on inimene loodusele 1-0 ära teinud, Vällamägi jääb kümne meetriga alla. DJI Phantom 4 Pro, FC6310, 1/8 sek f/2,8 ISO 100

Phantom 4 pro paneb igal videosõbral silma särama, võimaldades 4K salvestust 50 kaadrit sekundis, millega saab luua mõnusalt ühtlased slowmotion videod.

Remark: Fotograaf Margus Muts (www.margusmuts.ee) on Eesti suurima ja mitmekesisema droonifotokogu omanik. Ta on droonifotodega enim auhindu võitnud fotograaf Eestis.

(1223)

The post Droonifotograaf Margus Muts: kuidas DJI Phantom 4 Pro-st sai minu fotovarustuse täieõiguslik liige appeared first on Photopointi ajaveeb.

Eesti Vabariigi loomisest möödub kohe kohe 99 aastat. Sellise suure ja olulise sündmuse puhul korraldab Kaitsevägi traditsiooniliselt paraadi, mis tänavu toimub 24. veebruaril 12.00–13.15 Tallinnas Vabaduse väljakul. See aga omakorda seab piirangud nii mehitatud kui mehitamata õhusõidukite (droonide) opereerimisel paraadi ajal Tallinna lähi- ja lähenemisaladel.

• Kaitseväe paraadi ajal võivad Tallinna kesklinna piirkonnas mehitamata õhusõidukeid opereerida ainult need, kes taotlesid lennuluba ning kooskõlastasid selle enne 22. veebruari Kaitseväega.
• Ajavahemikus 11.00– 15.00 on mehitamata õhusõidukite lennud Vabaduse väljaku ja paraadi ala kohal keelatud.
• Ajavahemikus 12.45–13.oo on KÕIK õhusõidukite lennud (mehitatud ja mehitamata), v.a SAR, HOSP lennud ja riiklikud õhusõidukid, Tallinna lähi- ja lähenemisalas ning alas TSOON 9 keelatud.

Lennuameti kommentaar:

Lennuametilt kooskõlastuse saamiseks rakenduvad tavapärased menetlustähtajad. Taotlusele lennuks 24. veebruaril ajavahemikus 12:00 -13:15 Tallinna lähialas tuleb taotlejal lisada kooskõlastus Kaitseväega.
Lennuamet tuletab meelde, et ühekordset lennuluba omamata ja lennu kooskõlastuseta (kui ei oma TSOON 9 kasutusluba), ei tohi Tallinna lähialas mehitamata õhusõidukit lennutada. Lennuameti ühekordne luba ega kooskõlastus ei anna automaatselt õigust mehitamata õhusõiduki käitamiseks ürituste, rahvakogunemiste ja kinniste territooriumide kohal.
Käitaja vastutab selle eest, et vajalikud kooskõlastused korraldajate või omanikega oleksid tagatud.

Allikas: Lennuamet

(515)

The post Turvalist Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraadi vaatamist maapeal appeared first on Photopointi ajaveeb.

Teed näiteks 3 või 5 särikahvli, kus ta siis teeb automaatselt 3 või 5 pilti ühe vajutusega, erineva säritusega. Näiteks sellel testpildil oli väga terav loojanguvalgus vs tume pilvelõhkuja fassaad. Rasked valgusolud ka suurele sensorile.

Tulemus allpool. Visuaalselt sarnase sai tegelikult ka ühe pildiga, aga tumealade müratase on tunduvalt madalam ja taevas ega tänavavalgustuses pole ühtegi läbipõlenud kohta.

See annab minu hinnangul 4 asja:

1. MÖÖDASÄRITAMINE. Esiteks aitab see eksimusi ära hoida või leevendada, kui mööda säristad kogemata (näiteks põleb taevas mõnest kohast läbi) ning saad mitme pildi vahelt valida parima.
2. HDR. Teiseks annab see teha HDR (aga mitte esteetiliselt koledat vaid sellist, kus hdr pole tajutav) ehk laiendada valgusdünaamika ulatust. Kuna Photoshop / Lightroom võimaldavad teha HDR blendimist juba RAW/DNG tasandil, on see päris mugav kogu järeltöötluse protsessis. Kusjuures ma olen kasutanud tihti ka vaid kahe pareminisäristatud pildi blendimist, mis juba stopijagu dünaamikat suurendab.
3. UDUSED KAADRID. Kolmandaks: kuna iga pildiga on kasutusel erineva pikkusega säriaeg, annab see suurenenud võimaluse, et kui mõni kaader oli liiga pika säriga ja värises uduseks, siis lühema säriga tumedam (küll mürasem) kaader on vähemasti terav.
4. MÜRA. Neljandaks vähendab see müra. Kuna müra on igal pildil erineva “paigutusega”, siis pilte kokku blendides läheb müratase vähemaks.

Särikahvel ei pruugi alati asja paremaks teha, aga on üks viise, kuidas laiendada võimalusi ja katsetada. Ma ise kriitilistes oludes teen tihti särikahvli pildid kasvõi igaks juhuks ning kui pole vaja, saan üleliigsed failid pärast kustutada.

Dji Go äpis leiad särikahvli kaamera seadetest AEB alt (kuvatõmmis allolevast videost):

Sellest videost saad vaadata, kuidas särikahvlit Dji Go äpis teha ja Lightroomis või Photoshopis pildid HDR’ks kokku panna:

(1342)

The post Droonifotograaf Kaupo Kalda: droonifotod ja särikahvel – 4 põhjust, näidised ja video appeared first on Photopointi ajaveeb.