Portreefotograaf Kerli Laas on üles kasvanud eriilmeliste metsade, rabade ja lilli täis põldude keskel.  Talus, mis asub Soomaal, lookleva Navesti jõe kaldal. Just lapsepõlves ümbritsenud loodusest sai Kerli sõnul alguse ka teekond fotograafiani. ”Mida suuremaks ma sain, seda rohkem üritasid vanemad meid vennaga tööle rakendada. Minu ärahiilimise taktika oli see, et haarasin vana digika kätte ja kadusin põldude vahele liblikaid otsima või oja kaldale liikuvat vett pildistama.”

Kerli viis põhikooli lõpus oma esimese looduspiltidest koosneva portfoolio kahele lemmikõpetajale näitamiseks. Ühe käest sai ta kiita, teine seevastu arvas, et pildid ei kõlba kuskile. Seejuures soovitas õpetaja tüdrukul uue kaamera peale mõelda. Samal aastal soetatigi perre esimene poolkaader peegelkaamera – Canon 400D, mis sai Kerli igapäevaseks kaaslaseks. Kerli sõnul on aga just lapsepõlves ebapiisavast positiivsest tagasisidest tekkinud sisemine jonn teda loometeel ikka edasi ja edasi tõuganud.  

Saatus viis Kerli gümnaasiumi viimases klassis kokku lastefotograaf Katarina Tanguga, kellega koos tüdruk pildistamas käis ja kelle assistendiks ta sai olla. Katarina põnevad fotoprojektid inspireerisid Kerlit inimest looduses pildistama.  “Esimesed aastad olid kohutavalt rasked, sest algusest peale tahtsin õppida omasoodu vaid läbi praktika ja alles palju-palju hiljem tuli Youtube päevakorda.” Esialgu pildistas Kerli oma teiste tööde kõrvalt vaid siis, kui selleks aega jätkus. Tänaseks on olnud fotograafia tema põhitöö umbes viis aastat. 

Vajalikud tööriistad 

Kerli sõnul peab portreefotograaf kindlasti oskama mitmele asjale korraga mõelda, näiteks kaamera sätetele ja erinevatele võttenurkadele. Samal ajal peab andma ka kliendile tagasisidet, meelitama emotsiooni välja, jälgima ajagraafikut, mõtlema stilistikale jne. Kõige olulisemaks peab ta aga siiski suhtlusoskust: “Päris vakka olla terve pildistamise ajal ei ole lihtsalt võimalik. Siis tekib nii kergesti inimesel kohmetus ja kramplikkus.” Enda tugevamateks külgedeks fotograafina peabki Kerli suhtlemist klientidega, olgu seda siis nii vähe või nii palju kui parasjagu vaja, ning oskust mõista värve ja näha ka kõige veidramates kohtades fotogeenilisust. 

Kerli sõnul on foto tehniline teostus ja võimalikult hea tehnika pildistamiseks samuti oluline. Samas nendib ta, et peab oskama ka seda kasutada, sest muidu pole viimasepeal tehnikast lihtsalt tolku. Ise kasutab naine hetkel kahte Canon 6D peegelkaamerat, kahte erinevat Sigma fiksobjektiivi (50mm & 35mm) ja Canon 100mm makro/portree objektiivi. Enim kasutatud objektiiviks on Sigma 50mm F1.4 ART.

Pilte armastab ta töödelda peamiselt Lightroom CC-s ja vahest ka Photoshopis. Seejuures aitavat töötlusele kaasa ka õige ilm. “Kui õues on sombune või vihmane, siis on lihtne ekraani taha kerra tõmmata, küünal põlema panna, põnev podcast taustaks käima lükata ja oma mulli minna.” 

Käekiri ja inspiratsioon

Enda pildilist käekirja iseloomustab fotograaf järgmiselt: “Kuigi olen oma piire üritanud venitada ja alati midagi uut proovinud teha, siis pigem kaldun sinna elegantse lohakuse ja romantika valdkonda. Selline mõnus idülliline maalähedus, ehtsus ja naturaalsus on väga minu teema.” 

Seejuures armastab ta vedada kliente sellistesse kohtadesse, kuhu nad igapäev ei satuks. Näiteks otsib ta metsade ja põldude kõrval igasugu veidraid kohti nagu puukuurid, vanad viljakuivatid või tehasehooned. “Viimasel ajal üritan klišeedest hoiduda ja end mugavustsoonist välja rebida.” Loodus ilma inimeseta tundub Kerli jaoks aga peaaegu alati liiga tühi.

Inspiratsiooni ammutamiseks kasutab Kerli ära seda aega, kui õhtul vahest isegi tundide viisi und ei tule. Just siis hiilivad tema juurde sajad erinevad mõtted ja ideed, mida hiljem edasi arendada. “Järjest rohkem üritan ka sotsiaalmeediast hoiduda, sest sealt jäävad mustrid lihtsalt külge. Isegi kui ma arvan, et mingi idee on täitsa minu oma, siis minevikust on jätnud alateadvus nii palju külge ja see mõjutab igapäevaselt ja salakavalalt.”

Iga päev on erinev 

Tavaliselt meeldib Kerlile ärgata nii, et ei pööra esimesena pilku telefoni, vaid läheb õue jooksma või jalutama. Tunnike hiljem hakkab ta meilidele vastama, vaatab üle sotsiaalmeedia ning hakkab järjekorras järgmisi pilte töötlema ja ajastab uued postitused. Seejärel on vaja luurele minna, et järgmisteks pildistamisteks kohad üle vaadata või linnas toimetusi teha. “Heal päeval” paastub fotograaf kella 16-17.00-ni ja siis kokkab ta perele õhtusöögi. Seejärel hakkab pildistamiseks valmistumine. Ja kui peale pildistamist on veel energiat, siis vaatab naine pildid kohe üle ja saadab kliendile teaser’i. Seejärel tuleb uuesti kirjakast üle kontrollida ning siis jääb tunnike või paar järgi ka isiklikuks ajaks.

Küll aga nendib Kerli, et lõpuks oleneb ikkagi sellest, mitu pildistamist päevas on. Näiteks kui on pulm, siis tuleb kohe peale ärkamist sõitma hakata ja tagasi jõuab alles peale südaööd. “Kindlaid mustreid pole ükski päev ja see teeb elu väga põnevaks.”

Teadliku ajaplaneerimisega tegeleb Kerli nii vähe kui võimalik. “Olen rohkem selline, et kui tunne on tänaseks, et seda ja seda teha, siis teen. Loomingulise inimese elu on pigem selline ameerika mäed: kord üles ja kord alla. Vahest teen jube palju ära ja väga pikka aega, aga siis jällegi tuleb täiesti tühi tunne ja väsimus. Igatahes mulle meeldib vabadus. See on parim osa fotograafi/kunstniku elus.” Selle kõige juures peab aga naine oluliseks ka seda, et lubatud kuupäeval asjad valmis oleksid.      

Tulevikuplaanid

Lisaks pulmade pildistamisele on Kerlil plaan tulevikus ka rohkem üritusi korraldada ja dekoreerida. Paar aastat tagasi lõi naine pulma- ja peokorraldus firma Üllatuspeod, millega on plaan järjest rohkem klassikalise pulma mõõtmeid lõhkuda. Pulmade kõrval on tema suur kirg ka toidumaailm ehk toitude stiliseerimine ja pildistamine, mis tekkis tänu täistaimetoitlusele. “Vaikselt nokitsen ühe raamatu kallal, mis mõne aasta pärast ikka juba valmis võiks olla.”

Portreefotograafina näeb ta tulevikus end rohkem kaasamas stiliste ja suuremat tiimi. “Nii tahaks, et absoluutselt kõigil minu piltidel on 100% need värvid, millest olen unistanud. Aga lõpuks… üks peamisi unistusi on ka see, et peaksin ise 90% vähem ekraani taga olema, ja et töötluse, meilivahetuse ja sotsiaalmeedia teeks keegi teine.”

Fotod: ©Kerli Laas

Mahukama portfoolioga saad tutvuda kodulehel: www.kerlilaas.com

Jälgi Kerlit ka Instagramis ja/või Facebookis.

Tegemist on uue intervjuude seeriaga, mille raames vestleme erinevate Eesti fotograafidega ameti iseärasustest, tavalisest tööpäevast, inspiratsiooni kogumisest, fototehnikast, tulevikuplaanidest ja paljust muust. 

(1377)

The post Fotograaf Kerli Laas: “Kindlaid mustreid pole ükski päev ja see teeb elu väga põnevaks.” appeared first on Photopointi ajaveeb.

Canon on välja andnud tarkvarauuenduse oma täiskaadersensoriga peegelkaamerale 6D Mark II. Uus tarkvaraversioon 1.0.4 toob vea paranduse. Nimelt võis harva tekkida probleem kaamera puutetundliku ekraani ning nuppude töös, mille käigus need enam ei reageerinud. See probleem on nüüd lahendatud ning enda kaamera uuendamiseks tuleb minna siia ning see alla tõmmata.

Allikas: Canon

(448)

The post Canon EOS 6D Mark II tarkvarauuendus appeared first on Photopointi ajaveeb.

Canoni kompaktseim ning soodsaim täiskaader sensoriga peegelkaamera EOS 6D järglast on juba pikalt oodatud ning nüüd hakkavad üha hoogsamalt ringlema erinevad kõlakad selle ümber.

Lähiajal siiski kaamerat veel oodata ei ole. Jutud räägivad, et esimene võimalus, mil Canon 6D Mark II mudelit ametlikult esitleb, on 2017. aasta aprillis – mitte jaanuaris CES tehnikamessil ega ka veebruaris toimuval CP+ messil.  

Mida aga tehniliselt võime oodata? Seda kõike tuleb võtta suure skepsisega kuid tihti lähevad kõlakad ka täide. Sensori kohta arvatakse, et see saab olema 24–25-megapiksline ning uuelt EOS 5D Mark IV kaameralt tuttav Dual Pixel autofookussüsteemiga. Ekraan on pööratav ning ühendustest on olemas nii WiFi, GPS kui ka NFC. Mida aga paljude üllatuseks tõenäoliselt olema ei hakka, on 4K videosalvestus, suurima lahutusvõimega video, mida Canon 6D Mark II filmida suudab, on 1080p. Need väidetavad andmed aga mingil määral võivad veel muutuda kui kaamera avalikustamise aeg hakkab lähemale jõudma.

Allikas: canonwatch.com

(927)

The post Kuumad kõlakad: Canon EOS 6D Mark II tuleb tuleva aasta aprillis appeared first on Photopointi ajaveeb.

Canon EOS 6D – see on täiskaaderkaamera, mis pildistab imeliselt hea kvaliteediga fotosid isegi ISO 2000 juures, on kiire teravustamisega ja hea käsitleda. Lisaks on veel boonusena juures GPS ja WiFi võimekus. Nendest viimane võimaldab tehtud pilte mugavalt ja juhtmevabalt jagada perekonna ja sõpradega näiteks Apple iPad mini tahvelarvuti abil.

Kõigil Photopointist EOS 6D kaamera ostnutel on võimalus saada Canonilt kingituseks 16GB Apple iPad mini (väärtus u. 300€). Kingituse saamiseks tuleb oma 6D ost registreerida www.canon.ee veebilehel. Tasuta iPad’i saamiseks tuleb ostetud kaamera registreerida hiljemalt 30.06.2014.

Pakkumine kehtib kuni 31. maini

Kõik Canon peegelkaamerad Photopointi veebikaupluses

Tasub uurida:

• Loe lisaks Canon EOS 6D “Karbist välja” postitust >
• Põhjalikuma 6D ülevaate leiad Digitesti lehelt >

(3488)

The post Canon EOS 6D ostul saad Canonilt kingituseks iPad mini appeared first on Photopointi ajaveeb.

Antud uuendus on mõeldud tarkvarale 1.1.2 ning vanem. Kui teie kaamera on juba versioonil 1.1.3, siis antud uuendus pole vajalik. Isegi, kui teie kaameraga antud viga pole seni olnud, on soovituslik uuendus lisada, kuna tulevikus võib seda juhtuda.

Tarkvara saab alla laadida siit!

(469)

The post Canon EOS 6D tarkvarauuendus 1.1.3 appeared first on Photopointi ajaveeb.

Täiskaadersensoriga peegelkaamerad on seni olnud peamiselt vaid professionaalide pärusmaaks. Nende suurte ja tõsiste aparaatide juures ei ole tootjad end nuppude ja funktsioonidega tagasi hoidnud – ning eks hindki ole olnud vastavalt üsna soolane. Canon EOS 6D on peegelkaamera, mis selle traditsiooni murrab. See profiklassi pildikvaliteediga aparaat on oma soodsama hinna nimel ohverdanud (võrreldes 5D Mark III kaameraga 3098.97€) paindliku teravustamissüsteemi, topeltkaardipesad, kiirema sarivõtte, mitmed juhtnupud ja mõnda olulist muudki.

Arvamusliider Ken Rockwell kirjutab, et EOS 6D on paremuselt teine peegelkaamera maailmas (5D Mark III järel). Dpreview arvab, et Canon on soodsa hinna loosungi all EOS 6D peegelkaamera sisuliselt kastreerinud. Photopointi ajaveeb ei jaga kumbagi seisukohta, vaid võtab 6D karbist välja ja esitab siis pärast seda enda arvamuse. Võid seda lugeda artikli lõpus – kui sa aga juba nagunii end sinna kerid, siis heida pilk peale ka mööda tuhisevatele piltidele ning nende vahel kirjutatule. Läheme:

Canon EOS 6D peegelkaamera olulisemad tehnilised andmed:

• 20.2MP CMOS täiskaadersensor
• DIGIC 5+ pildiprotsessor
• ISO 100-25600, võimendusega 50-102800
• 4.5 kaadrit sekundis sarivõte
• “Silent” režiim vaiksemaks pildistamiseks
• 1080p 30 kaadrit sekundis videosalvestus, välise mikrofoni pesa.
• 11 punktiga automaatse teravustamise süsteem. Keskmine punkt on eriti tundlik, mõõtes kontrastsust nii vertikaal- kui horisontaalsihis (cross-type)
• 63 tsooniga iFCL särimõõtesüsteem
• Kaadri katvus: 97%; vahetatavad mattklaasid
• 3″ LCD-ekraan, 1 040 000 pikslit
• Üks kaardipesa ühe SD mälukaardi jaoks
• Sisseehitatud Wi-Fi ja GPS
• Vaid vertikaalsihis toimiv elektrooniline lood

Canon EOS 6D asetub hinna ja omaduste poolest 5D Mark III 3098.97€alla ning 7D kohale. Kere hinna poolest (2299 €) on 6D umbes 1000€ võrra soodsam kui Mark III. Täpselt samas hinnaklassis on ka 6D ainuke, kuid väga tõsiseltvõetav rivaal – Nikon D600.

Karbis on: Canon EOS 6D 1858.97€, laadimisadapter, LP-E6 liitiumaku (sama, mis 5D Mark III-l), toitekaabel, USB kaabel, AV kaabel, kaamerarihm ning kilepakend kasutusjuhendite ja tarkvara CD-ga.

Canon EOS 6D hoiab enda käes tiitlit “Kõige kompaktsem täiskaadersensoriga peegelkaamera”. Täiskaadersensorist hoolimata on selle kaamera korpus isegi mõne millimeetri võrra 7D kerest pisem ning peaaegu samade mõõtmetega, nagu kaks astet allpool olev EOS 60D.

Sarnaselt EOS 7D ja 5D Mark III kaameraile on ka 6D varustatud ilmastikukindlate tihenditega. Samas on 6D märksa kergema kaaluga, kui visuaalselt hinnates arvata võiks. Tuntavalt kergem kaal tuleneb sellest, et 6D ülaosa ei ole valmistatud magneesiumsulamist vaid puha plastikust – selleks, et GPS ja WiFi signaalid metalli taha kinni ei jääks. Korpuse nahksed osad on samast tugevast materjalist, mis 5D Mark III kaameral ning ka muu pinnaviimistlus on meeldivalt teraline-struktuurne. Seda pinnaviimistlust on paremini näha allpool, lähemalt kadreeritud piltide juures.

Oluline erinevus võrreldes 5D mark III kaameraga – teravussügavuse eelvaate nupp on pisike ning istub objektiivibajoneti juures. Nii ei saa seda vajutada parema käe sõrmega vaid objektiivi hoidva käe omaga.

Kaamera tagant avanev vaade juhtnuppudele on väga sarnane 60D kaamerale. Ei ole siia raatsitud lisada eraldi joystick`i – see on asendatud kaheksasuunalise rõngasnupuga tagumise valikuketta koosseisus. Samas on – tänu taevale – olemas 7D ja 5D Mark III kaameratelt tuntud väga mugav video- ja fotorežiimi ning Live View kombineeritud lülitinupp. See on Canonil minu arvates väga hästi välja kukkunud ja toimib ülihästi.

Canon EOS 5D Mark III vs Canon EOS 6D eest.

Canon EOS 5D Mark III vs Canon EOS 6D tagant.

Programmirattad on nii 5D Mark III kaameral (vasakul) kui ka 6D aparaadil varustatud keskmise lukustusnupuga. 6D omalt on eemaldatud kolmas kasutaja poolt seadistatav režiim. Selle asemele on tulnud algajaile sobilikud SCN pildiprogrammide valik ja CA Creative Auto režiim.

 6D kaameral (paremal) on ülemise LCD kohal üks kiirvalikunupp rohkem kuid funktsioone on samas vähem. Värvustasakaalu muutmiseks näiteks tuleb ronida menüüsse või kasutada kaamera taga olevat Q-nuppu. 6D kaameral on aga puudu 5D Mark III päästiku juures olev M-Fn nupp.

Täiskaadersensoriga kaamerale üleminek tähendab muidugi automaatselt seda, et peate hakkama ostma suuremaid ja poole kallimaid objektiive. Pildil on 6D ette keeratud üks soodsamaid täiskaadritorusid – valgusjõuline 50mm f/1.4 USM fiksobjektiiv 469€.

Programmirattal on kaks kasutaja poolt seadistatavat särirežiimi (7D ja 5D Mark III kaamerail on 3). SCN valiku alt leiab algtaseme kaamerale tavalised eelprogrammeeritud särirežiimid nagu portrait, landscape jne. CA tähistab “Creative Auto” režiimi, kus ava ja säriaja muutmine on algajama kasutaja jaoks maskeeritud taustaudususe ja liikumisudususega ning vastava efekti muutumist näidatakse ekraanil slaiderite abil.

Paremal pool asutatel kiirvalikunuppudel on igaühel vaid üks funktsioon (7D ja 5D Mark III kaamerail on ühe nupu all teatavasti kaks funktsiooni – ühte saab muuta eesmise, teist tagumise valikukettaga). Kiirvalikunuppude funktsioonid on näidatud alloleval fotokogumil:

Kaamera peal olevatele kiirvalikunuppudele vajutades kuvatakse ekraanile muudetavad parameetrid. Iga nupu kohta 1 funktsioon.

Ühenduspesadega pole just priisatud. Olemas on (vasakul) kaugjuhtimispuldi ja 3.5mm mikrofoni pesad ning (paremal) USB ja HDMI pesad. 5D Mark III kaameraga võrreldes puuduvad välgusünkro ja 3.5mm kõrvaklappide pesa. EOS 6D on esimene Canoni kõrgema klassi kaamera, mis salvestab pilte (ainult) SD mälukaardi peale.

Tehniliste andmete loetelus võib märgata, et 6D pildiotsija kaadri katvus ei ole päris 100% vaid 97%. Sellest – pisut väiksemast numbrist – ei tasu end heidutada lasta. Reaalselt ei ole see 3% märgatav ning 6D pildiotsija on sama avar ja ere, nagu iga teise täiskaadersensoriga peegelkaamera oma. 6D kaamera pildiotsijast sisse vaadates ei näe 5D Mark III kaamerale sarnaselt kadreerimisjooni. Soovi korral saab aga hankida vastava mattklaasi, millel need jooned olemas on.

Tooksin veel välja ühe aspekti, mille poolest 6D on mugavam kui kõik senised Canoni peegelkaamerad. Suurendusklaasiikooniga nupp on siin viidud LCD-ekraani kõrvale. Filmirežiimis käsitsi teravustades ja pildistatud fotode kiireks teravuse hindamiseks on väga oluline, et see suurendusnupp oleks parema käega vajutatav ja hästi kiirelt ligipääsetavas kohas. Teistel kõrgema klassi EOS kaameratel on see nupp vasakul pool ekraani, mistõttu on seda kole tüütu seda parema käega vajutada. Algtaseme EOS-idel kuni 60D-ni on see nupp jälle ülal paremas nurgas, mis samuti kõige meeldivam lahendus ei ole. 6D kaameral on see aga täpselt seal kus vaja – pöidla all.

Menüü 1. Pildistamisparameetrite valik.

Menüü 2. Taasesitusrežiimi seaded.

Menüü 3,4 ja 5. Kaamera seaded (kollane), kasutaja eelistused (oranž) ja kohandatav “minu menüü” (roheline).

Kaamera seadete alt saab aktiveerida sisseehitatud GPS mooduli. See võimaldab lisada piltide infosse koordinaate – samuti on olemas ka nn “tracking” funktsioon, mis salvestab rännaku trajektoori ning lubab selle pärast kaardile kuvada. Menüüst saab valida asukoha määramise intervalli ning kuvada ekraanil infot hetkeasukoha kohta.

WiFi ühendust aktiveerides saame teada, et kui WiFi on sees, siis ei saa filmida videot. Samuti ei toimi siis USB-ühendus. Muidu on aga võimalik WiFi abil teha igasuguseid põnevaid  – ning tihti ka päris vajalikke asju. Näiteks saata fotot ühest 6D kaamerast teise, saata pildistatud fotosid automaatselt enda mobiilsesse seadmesse, juhtida kaamerat (nii päästikuid kui ka säriparameetreid) juhtmevabalt arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoniga jne. Canon EOS 6D on esimene peegelkaamera, millel WiFi sisse ehitatud on ning ma usun, et enamik 6D omanikke leiavad sellele funktsioonile ka tarvilikku kasutust.

Digitaalne lood on küll ära nuditud. Ning seda ju mitte üldsegi tootmiskulude kokkuhoiu tõttu, vaid pelgalt selle pärast, et 6D ei oleks “liiga võimekas”. Lood näitab küll horisontaalset tasakaalu kuid vertikaalset (üles-alla kaldenurka) mitte.

Hoolimata teistsugusest, pisut vähemate megapikslitega sensorist on kõik ülevaated kiitnud 6D pildikvaliteedi identseks 5D Mark III kaameraga. Ka DxOMark sensorivõrdlusandmed hindavad nende kahe kaamera sensorite võimekust praktiliselt identseks. 11-tsooniline teravustamissüsteem, mis 6D kaameral on üsnagi lihtne, töötab aga see-eest kiirelt ja tõhusalt – seda iseäranis kehvemates valgusoludes.

Kui sinu põhimotiivideks ei ole kiirelt ja sihitult liikuvad objektid – mida 5D Mark III kaameraga 3098.97€ hea taga ajada on – siis säästa 1000 eurot hea objektiivi 1187.3€ jaoks ja võta 6D. See on kaamera, mis pildistab imeliselt hea kvaliteediga fotosid isegi ISO 2000 juures, on kiire teravustamisega ja  hea käsitleda. Lisaks saad veel boonusena GPS ja WiFi võimekuse, mis võivad teatud pildistamisolukordades üsna tõhusaks osutuda.

Ära võta südamesse arvamusliidreid, keda EOS 6D väline sarnasus 60D kaameraga nii kohutavalt häirib. Ühel pool ekraani olevad juhtnupud ei muuda kaamera käsitsemist halvemaks – hoopis vastupidi. Ära võta aga kuulda ka ekstremiste, kes 6D kaamerat taevani ülistavad, sest olgem ausad – Nikon D600 on siiski mitmestki küljest rohkemate võimalustega kaamera. Kas need küljed aga ka sulle olulised on – sellele saad vastata ainult sina.

(3313)

The post Karbist välja: Canon EOS 6D peegelkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.

(1039)

The post Käed küljes: Canon EOS 6D täiskaadersensoriga peegelkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.