Augustikuuga saabuvad pilved tagasi meie taevasse. Eks pilvi on suvelgi, kuid augustikuiselt ähvardavaid vähem. Ilusad valged ja suvised rünkpilvetupsud asenduvad hallide ja süngete vihmapilvedega ning niiviisi iga päev. Loodusfotograafile on augusti saabumine ainult õnnistuseks. Muutlikud ilmad oma vihma ja valgusega täidavad mälukaarte palju kiiremini, kui südasuviselt selge sinine taevas.

Koos pilvedega saabub jahedam õhumass, mis hakkab meid sügiseks ette valmistama. Suvepäikese poolt kuumaks köetud maapinna ja saabuva sügisese õhumassi vahel tekib konflikt, mille märgiks sähvivad piksenooled. Äike on üks raskemini pildistatavaid motiive, ometi ka üks meeliköitvamaid. Äikese pildistamisele tuleb läheneda natuke teistmoodi, kui tavalisele maastikuvõttele. Kõige tähtsam on säriaeg, mis tuleks saada niivõrd aeglaseks, kui võimalik. Seda siis valgel ajal pildistades, pimedas pole säriajaga mingi probleemi. Mida aeglasem on säriaeg, seda suurem on tõenäosus, et pildistamise ajal äike kaadrisse lööb.

Eriti hea oleks, kui saab äikese tulekut eemalt vaadelda ja siis pilvefrondile kas ette sõita või juhuse tahtel juba ees ollagi. Siis jääb pildile ka põnevat pilvemustrit ja ei pea muretsema vihmasaju pärast. Juba pilve all olles muutub taevas tavaliselt ühtlaselt halliks ja siis pole pilt minu arvates enam nii huvitav. Lisaks sellele sajavad vihmapiisad objektiivile. Kadreerimisel tuleb juhinduda juba ennast näidanud piksenoolte järgi, sest aktiivne koht, mis nooli maapinna poole pillutab, teeb seda korduvalt. Siingi on hea, kui olla saabuva äikese ees, sest siis on pildistamissektor enam-vähem prognoositav, juba pilve all olles võib sähvida igal pool.

Niisiis säriaeg. Kaks kõige lihtsamat nippi säriaja aeglustamiseks on kõige väiksema ava ja kõige madalama ISO valimine. Lainurkobjektiividel on pisem ava tavaliselt F22 ja madalaim ISO on peegelkaameratel tavaliselt 50-100. Kuid valgel ajal pildistades võivad isegi niisugused ekstreemsed sätted säriajaks vaid ühe sekundi pakkuda. Asi seegi, kuid nii „kiire“ säriajaga langeb meie õnnestumisprotsent ja on tõenäoline, et välgunool jääb kahe kaadri vahele. Kui härra Murphy-le veel sõna anda, siis võib lausa kihla vedada, et äike paugutab ainult kahe kaadri vahel. Murphy-ga ongi see häda, et talle ei saa sõna anda, vaid ta võtab ise sõna ja hoolitseb niisuguste asjade eest ülima agarusega. Niisiis tuleb tema šansse vähendada ja säriaega veelgi pikendada. Maastikufotograafil on tavaliselt kaasas kiilfiltrid, mis nüüd võivad tööle hakata neutraalhallide filtritena ning säriaeg aeglustub kolinal. Siis poelgi muud, kui ainult tuld. Kohe, kui üks kaader tehtud, tuleb teha uus ja nii ikka jälle ja jälle, lootes, et on õnne.

Välgukobar merel

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Pildiformaat – 3:2 kaadrist lõigatud panoraamformaat. Lõikamise tingis ühtlane hall pilvemassiiv kaadri ülaosas.

Kadreering – Peamise rõhuasetuse tingis pilvemassiiv oma kujuga.

Ava – F22. Difraktsioonist tuleva ebateravuse kompenseerib äikese sattumine fotole.

Tehnika – Nikon D3x + Nikkor 24-70mm 1652.3€ @ 36mm. F22, 20 sekundit, ISO 50. Statiivilt. Lee filtrid:  2-astmeline kiilfilter taeva jaoks ning 3-astmeline neutraalhall filter säri aeglustamiseks.

Valgus – Äikesepilve alune valgus. Tumedaim pilv oli eespool, selja taha jäi vahelduva pilvisusega taevas.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.

Välgud ümber männi

Pildi esitlus ja tehnilised andmed

Pildiformaat – 3:2 kaadrist lõigatud ruutformaat. Lõikamise tingis välgusähvatuste koondumine kaadri ühte serva.

Kadreering – Suunaga ülespoole välgunoolte ja puu rütmi järgi.

Ava – F6,3. Pimedal ajal ei valmista muret pika säriaja saamine, vaid hoopis see, et säriaeg ei oleks liiga pikk. Kuna välgunoolte vahel sähvis ka vaid pilvi valgustav põuavälk, siis oli oht, et korduvad sähvatused teevad taeva liga heledaks ning nii ei paista nooled enam üldse välja.

Tehnika – Nikon D3x € + Nikkor 24-70mm 1652.3€ @ 24mm. F6,3, 30 sekundit, ISO 400. Statiivilt.

Valgus – Nelikümmend minutit pärast päikeseloojangut, mis äikesepilve all tähendab praktiliselt kottpimedust. Äikesepilved ümbritsesid mind kolmest küljest.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.

Loe kõiki Sveni pildilugusid Photopointi ajaveebis

(1905)

The post Sveni pildilood – 11. Äike paugutab appeared first on Photopointi ajaveeb.