Sony poolt eile esitletud poolläbipaistva peegliga digikaamerad STL α55 ja STL α33 on kahtlemata kõigist teistest fotokaameratest erinevad. Kui nii, siis millisesse klassi nad kuuluvad? Kas nad on hübriidkaamerad (peegelkaameraile omast optilist pildiotsijat neil ju ei ole), peegelkaamerad (nende ette ei saa ju ilma lisavahendita kinnitada hübriidkaamerate objektiive ning neil on peegel) või täiesti uut tüüpi kaamerad?

Kas STL α55 ja STL α33 on peegelkaamerad?

Kõik oleneb ilmselt sellest, kuidas defineerida sõna „peegelkaamera”. Wikipedia kirjutab, et „peegelkaamera on kaamera mille mehaaniline peeglisüsteem ning pentaprisma juhivad objektiivist siseneva valguse kaamera taga olevasse pildiotsijasse“. Sony uutel kaameratel on küll peegel, kuid see täidab sootuks teistsugust funktsiooni kui ülalolevas definitsioonis sedastatud. Pildiotsija ja pentaprisma siin puuduvad ning seetõttu ei ole STL α55 ja STL α33 näol tegemist peegelkaameratega.

Kas STL α55 ja STL α33 on hübriidkaamerad?

Kuidas aga defineeritakse sõna”hübriidkaamera”? Kuna see kategooria on alles tekkinud, siis ei ole selle piirid väga konkreetselt ja üheselt määratletud. Inglise keeleruumis on jõutud vaikivale konsensusele ja hakatud Micro Four Thirds kaameraid (Panasonic G-seeria, Olympus PEN) ja APS-C sensoritega hübriide (NEX, Samsung NX) nimetama „Mirrorless interchangeable lens camera“ ehk eesti keeles „ilma peeglita, vahetatavate objektiividega kaamera“. Selle, üldtunnustatud nimetuse kohaselt on hübriidkaamera olulisemateks omadusteks: 1. Peegli puudumine ja 2. Vahetatavad objektiivid.

STL α55 ja STL α33 kaamerail saab objektiive kahtlemata vahetada. Seega vastavad need aparaadid hübriidkaameraks olemise teisele tingimusele. Hoopis keerulisem on aga esimese tingimusega. Hübriidkaameral ei tohi olla peeglit – Sony mõlemal uuel kaameral see aga on.

Tähele tuleb aga panna, α55 ja α33 sees olev peegel on oma olemuselt ja funktsioonilt hoopis teistsugune, kui hübriidkaamerate nimetuses nõutud on. Wikipedia kirjutab, et „mirrorless  interchangeable lens camera“ paralleelväljendiks on „electronic viewfinder interchangeable lens camera“ ehk „elektroonilise pildiotsijaga , vahetatavate objektiividega kaamera“.

Neid kahte paralleelmõistet üksteisega võrreldes saab selgeks, et sõna „peegel“ on siin defineeritud tema funktsiooni läbi, mitte füüsiliste omaduste põhjal. Hübriidkaameras ei tohi olla peeglit, mis peegeldaks valgust optilisse pildiotsijasse. Ehk – tal ei tohi olla optilist pildiotsijat.

Tõepoolest – pindu, mis valgust vähemal või suuremal määral peegeldavad ning mida seega peegelpindadeks ehk peegliteks nimetada võib, on ka kõige tavalisemate hübriidkaamerate sees küllaga. Sellist aga, mis valgust pildiotsijasse peegeldaks ning mis pildistamisel sensori eest lahkuks, tavalistel hübriididel ei ole. Seda ei ole ka STL α55 ja STL α33 kaamerail. Seega vastavad need kaamerad Hübriidkaamerateks olemise tingimustele.

Kas STL α55 ja STL α33 kuuluvad ehk hoopis uude kategooriasse (nagu tundub arvavat Sony)?

Sony nimetab α55 ja α33 kaameraid „Translucent Mirror Technology digital camera”. Jääb selgusetuks, kas ta soovib vaid eristada neid kahte kõigist teistest kaameratest või annab koguni mõista, et need peaksidki kuuluma täiesti uude kategooriasse.

Kõigist teistest hübriidkaameratest eristab neid eelkõige kaks iseloomustajat: 1. Nende ette saab ilma adapteriga kinnitada samu objektiive nagu tootja peegelkaamerate ettegi. 2. neil on kontrasttuvastusega autofookuse asemel faasituvastusega autofookus. Need ei ole aga piisavad selleks, et tunnistada need kaks kaamerat eraldi klassi kuuluvaks.

Lõppotsus

Seega on ka  STL α55 ja STL α33 aparaadid „ilma (pildiotsijasse valgust peegeldava) peeglita, vahetatavate objektiividega kaamera“ ehk „elektroonilise pildiotsijaga , vahetatavate objektiividega kaamerad“ – eesti keeles lühidalt – hübriidkaamerad.

(506)