NEW YORK (Reuters) – Alison DeLauzonil oli tore puhkus Floridas. Seda seni, kuni ta kaotas oma fotoaparaadi, millega koos kadusid viimasest mitmeid kordi tähtsamad fotod ja koduvideod Alisoni vastsündinud pojast. Naine arvas, et on nendest mälestustest igavesti ilma. Aga võta pöidlast – juhtus huvitav asi: fotoaparaat “helistas” koju.

Kaotatud fotoaparaadis oli WiFi`t toetav mälukaart. See ei saatnud Alisoni arvutisse mitte ainult fotosid tema vastsündinud pojast vaid saatis sinna ka pildid rõõmsatest äsjastest kaameraomanikest. Pikanäpumehed, kes olid restoranis küüned taha ajanud naise käekotile olid rõõmutuhinas oma uue kraami proovimisega nii ametis, et ei teinud fotosessiooni mitte ainult endist. Poseerides esitlesid nad teineteisele ka muid Alisoni kotist leitud jumalaande.

Alisoni fotoaparaadis oli Eye-Fi 2 GB Secure Digital mälukaart. Umbes 1000 EEK maksev kaart, mis sobib enamikele digikaameratele kasutab WiFi võrku. Apple iPhone`i sarnaselt ühendub mälukaart WiFi-alale jõudes kohe internetiga. Seejärel saadab see tehtud fotod automaatselt omaniku arvutisse või eelnevalt defineeritud veebilehele nn filckr.com või album.ee. Kui arvuti juhtub parajasti olema välja lülitatud, salvestatakse pildid esmalt internetti ning laetakse sealt arvuti käivitamisel kohe viimasesse ümber.

See lugu näitlikustab suurepäraselt tehnika vargakindlamaks muutumist. Paljudel teistelgi seadmetel on samalaadsed funktsioonid. Macintoshi arvutitega kaasas olev tarkvara näiteks filmib kurjategijaid ning saadab vastvalminud linateose arvutiomaniku e-mailile.

Eelmisel kuul juhtus ülalkirjeldatud Alisoni juhtumile sarnanev lugu mehega Jaapanis, kes tahtis teada saada, miks tema köögist kogu aeg toitu kaduma läheb. Mees seadis lõpuks kööginurka kaamera, mis saatis fotosid sissetungijast tema mobiilile. Nii sai ta teada, et toiduvarga näol oli tegemist tundmatu naisega, kes elas tema kapis.

Keskmine pätt, kes ihub hammast teie iPodi või telefoni peale ei ole tavaliselt mingi arvutiekspert ning ei oska sellistest pisikestest riistapuudest mingit ohtu aimata. Mõne aasta pärast on ta aga juba targem kui täna. Olgem aga mureta – tehnikal on potensiaali kiiremini areneda.

(163)