Koduse traadita internetivõrgu ülesseadmine on lihtsam, kui see esialgu tunduda võib. Tegelikult on see (vähemasti Windowsi (SP2 või uuem) operatsioonisüsteemis) vaid paari juhtme ja seadme ühendamise vaev.

Et võrk aga nii hea tuleks, et ülakorruse või kõrvalmaja pätipoisid seda kasutades siivutuid filme alla laadima ei saaks hakata, on kasulik teada ka paari lisanõksu, mille vajalikkusest esmapilgul võib-olla üleüldse aru ei saagi.

Juhtmete-seadmete ühendamisest ning WiFI võrgu ülesseadmisest alljärgnevas räägimegi. Postituse teises osas, homme, tuleb juttu eelpoolnimetatud lisanõksudest – ruuteri turvaseadistustest.

Mida läheb vaja koduse WiFi võrgu loomiseks?

Esiteks on vaja internetiühendust ning modemit. Modem on seadeldis, mis muundab mööda telefoniliine tuleva analoogsignaali digitaalseks signaaliks ja vastupidi.

Enamus modemitest toimivad ka ruuterina (modemid, mis jagavad ühenduste mitme arvuti vahel) ning mõned toimivad koguni WiFi ruuterina. Kui teil ei ole veel ei internetti ega modemit, aga on kindel soov koju WiFi üles seada, siis on soovitatav osta just see viimati mainitud variant.

Kui te olete õnnistatud sellise modemiga, millel mitte ühtegi antenni tagant välja ei turrita, siis on teil vaja WiFi ruuterit 20.32€.

Neid on turul väga mitmes hinnaklassis – nende erinevused on kõige selgemini piiritletud kolmandas peatükis kirjeldatud standarditega. Selles kirjatükis on kasutusel kõige uuemat, 802.11n  standardit eviv Sitecom 300n juhtmevaba ruuter 741.15€.

Kolmandaks on teil vaja midagi torgata oma süle- või lauaarvutisse, mis WiFi ruuteri poolt edastava signaali kinni püüaks. Uuematel sülearvutitel ning netbookidel on kõigil juba WiFi võrgukaart sisse ehitatud. Et selles kindel olla, vaadake oma arvuti kasutusjuhendist tehniliste andmete loetelu.

Kui tahate juhtmevaba võrku kasutada lauaarvutiga ja/või mõne vanema sülearvutiga, siis on vaja tõenäoliselt osta WiFi võrgukaart 10.16€ või WiFi USB-pulk 3.85€. Sülearvutite jaoks on müügil ka Expreskaardi pessa ühilduvad WiFi kaardid.

Vasakult: 1. lauaarvutitega kasutamiseks sobv võrgukaart; 2. nii laua- kui ka sülearvutiteg akasutamiseks sobiv WiFI USB-pulk; 3. Sülearvutites kasutamiseks mõeldud WiFi kaart.

Sitecom 300n juhtmevaba ruuter

WiFi võrgu ülesseadmisel võtan siin aluseks Sitecomi uusima ruuteri 300n 741.15€.

Kõik kirjeldatavad sammud tuleks läbi teha olenemata selest, milline ruuter Teil parasjagu on. Erinevate ruuterite kasutajaliidese struktuur ja pahatihti ka seal kasutatav terminoloogia on erinev. Samuti ei lange tihtipeale kokku erinevate ruuterite portide tähistused ja asukohad. Õige tee leidmisel aitavad loogiline mõtlemine ja kasutusjuhend.

Sitecom 300n ruuteriga on kaasas USB adapter, mis sobib ideaalselt kasutamiseks sel juhul, kui laua- või sülearvutil sisseehitatud WiFi kaarti ei ole.

Sitecom 300n ruuteriga kaasas olev USB-adapter (müüakse ka eraldi 18.3€).

WiFi standardid ja nende erinevused

Sitecom 300n kasutab kõige uuemat, tegelikult veel lõpetamata WiFi standardit 802.11n. Eestis üldlevinud, Elioni jagatavad Thomson Speed Touch 780 masinad kasutavad näiteks sellest astme võrra madalamat – 802.11.b/g standardit.

WiFi võrgu arengus on üldse eristatavad neli staadiumit:

1. 802.11 (maksimumkiirusega 2 Mbps)
2. 802.11b (11 Mbps)
3. 802.11a (54 Mbps)
4. 802.11g (54 Mbps)
5. 802.11n (enam kui 100 Mbps).

802.11n standardit toetavad WiFi seadmed on märksa kiirema andmeedastusvõimega kui vanemad olijad. 802.11n ruuteri tunneb kohe ära selle järgi, et tema tagant turritab välja üheainsa asemel kaks või enam antenni. Selle tõttu on selliste ruuterite signaali raadius palju laiem kui 802.11a/b/g signaalijaamadel.

Juhtmete ühendamine

Esmalt tõmmake oma modem vooluvõrgust välja. Seejärel ühendage juhtmevaba ruuter modemiga.

Juhul, kui teil on arvuti juba modemiga ühendatud, tõmmake internetikaabel arvuti tagant välja ja sisestage seesama väljatõmmatud ots WiFi ruuterisse.

Ruuteri taga on tavaliselt päris mitu ühesuguse suurusega auku:

Modemist tulevale juhtmele on tavaliselt reserveeritud kõige äärmine, vasakpoolne avaus. Tavaliselt on avaused märgistatud numbritega, kuid üks neist kannab nime “Internet”, “Line”, “WAN” või midagi muud seesugust – see ongi koht, kuhu tuleb sisestada modemist tulev võrgukaabel.

Sitecom 300n ruuteri taga on viis avaust. Äärmine, vasakpoolne on tähistatud kirjega “LINE”. sinna tuleb ühendada modemist tulev kaabel.

Ülejäänud neli on tähistatud numbritega ühest kuni neljani. Nendesse saab samasuguse kaabli abil, nagu on modemi ja ruuteri vahel, ühendada neli arvutit. Nii on võimalik nende arvutite vahel oma internetiünendust kaabli abil jagada.

Kui arvuti on ruuteriga ühendatud, ühendage kõigepealt vooluvõrku modem. Seejärel, umbes poole minuti möödudes, susake kaasasoleva adapteri abil vooluvõrku ka WiFi ruuter. Ruuteril peaksid hakkama vilkuma igasugused tulukesed, mille tähendust saate uurida kasutusjuhendist.

Võrgu otsinguil

Nüüd peaks ruuter juba edastama internetisignaali kogu teda ümbritsevasse keskkonda. See internet tuleb nüüd ainult arvuti WiFi seadme abil üles leida.

Kuigi üldjuhul soovitatakse turvaseadistused eelnevalt kiirelt ära teha ja alles siis WiFi võrku testima hakata, on kaval enne turvaseadistuste tegemist korraks proovida, kas ruuteri ja võrgukaardi vahel on ühendust või ei ole. Kui ühendust ei ole, siis tuleks see enne leida kui minna edasi turvaseadistuste manu.

Kui siis pärast turvaseadistusi juhtmevaba ühendus katkeb, siis on selge, et tegemist on veaga seadistusel. Kontrollides enne ruuteri turvaseadistusi WiFi ühenduse olemasolu oma arvutis piirate ühenduse puudumise võimaluste hulka ja vea leidmiseks kuluvat aega tunduvalt.

Kõigil WiFi võrgukaartidel ja USB-adaptritel on kaasas juhtmevaba võrgu haldamiseks mõeldud tarkvara. Odavamatel seadmetel ei pruugi tarkvara kõige paremini koostatud olla – sel puhul on targem seda mitte installeerida ning kasutada Windowsi enda võrguhaldusfunktsioone. Sitecomi ruuteritega kaasasolev tarkvara on aga igati tasemel, võimaldab väga paindlikku ühenduste haldust ning seadistamist ja leiab läheduses levivad võrgud kiiresti ilma probleemideta üles.

Esmalt tuleks Sitecom 300n ruuteriga kaasasolev USB-adapter susata ühte sülearvuti USB-porti. Siis arvuti käivitada. Ruuteriga kaasas olev tarkvaraplaat tuleks arvutisse pista, avada ning kuvatud nelja valiku seast valida “Install Driver and Utility”. Arvutisse installeeritakse ruuteriga on kaasas oleva USB adaptri kasutamiseks vajalik draiver ning võrguhaldusprogramm.

Viimane avaneb installeerimise lõppedes. Ekraanile kuvatakse selline aken:

Nagu näha, on USB-adapter saanud signaali koguni neljalt erinevalt WiFi ruuterilt – neljast erinevast võrgust. Võtmeikoonid ruuteri nimede järel näitavad kas võrgud on turvatud või mitte. Ka minu äsja üles seatud ruuter on kenasti nimekirjas olemas: Sitecom467903. Akna ülal, sinisel ribal, vasakul olevad sinised levijooned näitavad, et internet ongi juba reaalselt olemas.

Selle kontrollimiseks proovige brauseris mingi veebileht avada. Kui see õnnestub, siis on kõik korras.

Kui peaks mingi ime läbi juhtuma, et Sitecomi võrguhaldusliidese akna sinisel ribal, vasakul on siniste joonte asemel punane hüüumärk ning ka ükski veebileht ei avane, siis tasub proovida näiteks selliseid asju, mida käsitles Digitarga blogi oma kirjatükis “7 põhjust, miks Wifi-ga Internetti ei pääse“. Sitecomi seadmete ja tarkvaraga peaks aga vähemalt 90%-l juhtudest ühendus kohe kenasti olemas olema.

Enne kui tõsisemalt veebiavarustes surfama ja pangaülekandeid sooritama asuda, tuleks uues ruuteris läbi viia mõned turvaseadistused. Sellest aga juba homme.

(1141)