Photopointi ajaveebPhotopointi ajaveeb

Äratuskell heliseb kell 6.00. Võileivad ja termosega sooja teed fotokoti välimisse sahtlisse ja ongi minek. Kuhu? Seekord talve nautima meie suurimate röövlindude merikotkaste seltsis. Tõsi, selleks ei pea ennast külmal talvehommikul seadma männi latva istuma, lootuses möödalendavat tiivulist märgata. Selleks põnevaks ja toredaks ettevõtmiseks on loodusevaatlejal mõnus võimalus istuda küünlavalgel hubases varjendis, mis on lindude vaatluseks spetsiaalselt ehitatud ja kohandatud. Loe kogu postitust »

Magusat valgust ei ole näha iga päev või iga tund. See kestab ehk minuti, teinekord loetud sekundid kas koidu või eha ajal.

Tõsi Photoshopis saab värviküllastust lisada, aga kui algmaterjal on kasin, ei leia ka sellest programmist ühtegi nuppu, mille kruttimine teeks imesid. Kuidas siis magusat valgust püüda?

Nagu varemgi on juttu olnud, läheb pildistamiseks vaja aega ja kannatlikkust. Vaja on ka  tibake ettekujutusvõimet. Loe kogu postitust »

Seene-Jütsid kõduneval oksal. Canon 100-400 ja 1.4x konverter

Ajal, mil koolijütsid ranits seljas jälle kooli ja kodu vahet kõmbivad, muutub looduse pale märgatavalt. Ja seda iga päevaga. Kes tahab looduse pildistamises tarkust taga nõuda, sel tuleb fotokott selga võtta ning igal vabal võimalusel sõna otseses mõttes metsa minna. Metsa muutuv pale loob kuhjaga häid võimalusi pildistamiseks, seda eriti läheneval sügisel. Mida rohkem aga pildistad, seda rohkem õpid häid pilte tegema. Loe kogu postitust »

Nägemisega on nagu iga muu tegevusega – mida rohkem teed, seda paremini õnnestub. Nägemine pole fotograafilises mõttes lihtsalt võime asju füüsiliselt näha, vaid see on pigem oskus meid ümbritsevast välja tuua e. “näha” meeliköitvaid motiive, mis pakuvad meile visuaalset naudingut. Ning see võime on treenitav.

Kui me soovime, et meie pildid köidaksid teisi, kes polnud samal hetkel meiega samas kohas, kuuldes lisaks ka helisid ning tundes lõhnu, mis tugevdavad emotsioone pildistatava objekti suhtes, nõuab see meilt veidi pingutust.

Mõnes mõttes võiks seda võrrelda kullaotsija tegevusega jõe kaldal. Ta jõuab kohta, kus potentsiaalselt võiks kulda leiduda, tõstab sõela sisse liiva ning hakkab sõeluma. Märgates kullatükki, sõelub selle liiva seest välja. Sellest tegevusest võib üle kanda vähemalt kaks momenti – nägemise e. märkamise oskus ning lihtsustamise ja välistamise oskus (väljajätmise oskus). Loe kogu postitust »

Põhikooli päevil viis klassijuhataja, kes oli ka fotoringi eestvedaja, meie klassi loodusmatkale. Klassijuhatajal oli kaasas Fed-kaamera ning selles oli värviline slaidfilm, mille ta hiljem ise ilmutas. Selle retke käigus leidsime ühelt põllult surnud hiireviu. Hiljem ühel klassiõhtul, kui vaatasime selle retke slaide, köitis mind foto sellest hiireviust. Need erilised värvid ja hiireviu mustriline sulestik. See värvislaidina nähtud pilt oli uus elamus minu fotograafilises elukäigus. Loe kogu postitust »