Postitused ‘Sveni pildilood’ sildiga

Sveni pildilood 29 – ei näe pildi taha

©Tekst ja fotod: Sven Začek

zf__4SZ1078 copy

Tänavuse kevade tahtel on märtsikuu probleemid kandunud juba poolde aprilli. Eile õhtul sellekuist pilti tehes vaevlesin ma väreluse probleemide kallal nagu ei kunagi varem. Lamasin oma linnuvarjes ühe pooleldi lahtisulanud järve ääres, mida iga-aastaselt kevadrände ajal linnud peatuspaigana kasutavad. Kõik oli ideaalne – lahtist vett oli vähe, linde oli palju, nende seas ka haruldusi – pilti aga ei saanud, sest sulamine oli liiga intensiivne ja pani õhu värelema. Loe kogu postitust »

Sveni pildilood 28 – märtsikuu probleemid

©Tekst ja fotod: Sven Začek

zf__3SZ7849_280311-avang

Seekord tahan ma jagada kaadritagust lugu, millel on väga otsene seos konkreetsete piltidega ning just praegusel ajal. Niiöelda praegune aeg saabub veebruari lõpus ja kestab lume minekuni. Nähtust, mis leiab aset päikeseliste ilmade korral ning mõjutab lumisel maastikul teleobjektiiviga elukate teatud distantsilt pildistamist, olen mina alati millegipärast sillerduseks nimetanud. Kuigi tegelikult on sillerdus õiges eesti keeles ju hoopis veepinnal, mitte lumel. Veebruarist kuni lume kadumiseni sillerduse efekt aina suureneb ja teeb pildistamise kohati võimatuks. Loe kogu postitust »

Sveni pildilood – 26. Vesimuti avastamine

©Tekst ja fotod: Sven Začek

_4SZ6722_130113-small

Talviti viib tee mind tihti pisikeste ja kiirevooluliste ojade ja jõgede äärde, et vaadata, kuidas sealsed elanikud oma elupaiga kinnikülmumisega toime tulevad. Niisugustel puhkudel on minu tavapärasteks kaaslasteks erinevat liiki rähnid, kes jõeäärsetes lepistikes enese toitmisega tegelevad ja sinitihaste salgad, kes roostikus pilliroo peal rähne jäljendavad ja endale sealt toitu toksivad. Maapealsetest kaaslastest kohtab vahel rebaseid ja minke ning ka kopraid. Veehundi ehk saarma kohtamine on alati suursündmuseks, tavaliselt piirdub käik siiski vaid härra jälgede lugemisega. Loe kogu postitust »

Sveni pildilood – 25. Näljaoht on saabunud

©Tekst ja fotod: Sven Začek

Kõige selgem märk karmi ja pimeda aja saabumisest meite maale on pisikeste lindude saabumine toidulaua äärde. Igal hilissügisel tulevad rasvatihased minu rõdule istuma. Esimene proovib ennast võimalikult nähtavaks teha, maandub rõdu äärele ja ajab oma jalad harki ning tõstab end võimalikult kõrgele, kuni ta näeb välja nagu tsirkusekloun karkudel. Jaa, aeg on käes. Toit teile, pildid mulle? Kaup sobib? Hästi, lööme käed! Loe kogu postitust »

Sveni pildilood – 24. Üleminekuaeg

©Tekst ja fotod: Sven Začek

Oktoobri lõpp ja november on paljuski talve ootuse aeg. Alles hiljuti puudel säranud sügisvärvid on leidnud endale koha maapinnal, mistõttu on mets eemalt vaadates väga trööstitult paljas. Nüüd on paras aeg fotoaparaat suunata allapoole ja pildistada pisikesi talve ligihiilimisele viitavaid märke enne, kui saab hakata suurt lund ja jääd jäädvustama. Metsaaojad ja pisemad järved on langenud värvilisi lehti täis, mis annavad kaldaäärsele veele hoopis uue helgi. Madal vesi jahtub kiiresti ja külmub servadest esimese öökülma saabudes.

Esimene öökülm avabki piltnikule uue maailma. Maailma, mis esksiteerib veel sügises, kuid liigub kindlalt talve poole. Maapind kahutab, taimed on härmas ja vesi on pugenud imeõhukese kaane alla. Seekordne pilt keskendubki kaanealusele värivilisele sügisele, mis on osaks saanud talve esimesele tembusele. Mida aeg edasi, seda tugevamalt mässib talv oma käed umber sügise, kuni pole jäänud enam ainsatki värvi peale musta ja valge. Aga selle maailmani on veel mitu nädalat aega. Praegu on aeg keskenduda üleminekule – sügise ja talve vägikaikaveole, mille lõpptulemus on ette teada. Loe kogu postitust »

Sveni pildilood – 23. Mängi situatsioon lõpuni

©Tekst ja fotod: Sven Začek

Loomapildistamine võib tihti olla nagu sportmäng. Midagi jalgpalli või tennise sarnast, kus pole oluline ainult üks hea löök, vaid ka eelnevad ja järgnevad kombinatsioonid. Mõlema spordiala juures on oluline mängida situatsioon lõpuni, mis tähendab seda, et pärast löögi või söödu teostamist tuleb vaadata, mida vastased või meeskonnakaaslased teevad, liikudes ise edasi justkui endiselt palliga olles. Punkt pole taskus enne, kui pall on vastase selja taga.

Täpselt nii on ka loomapildistamise puhul. Situatsooni käik võib olla ettearvamatu ja lõpp viibida ning ennustatuga võrreldes hoopis teistsuguseks kujuneda. Nii juhtus ka siinolevate sokupiltidega. Algne situatsioon ei reetnud lõpptulemust kuidagi, situatsiooni arenedes tulid mängu segajad ja lõpptulemus oli üllatav. Nagu olümpiamängud! Loe kogu postitust »

x
10 parimat postitust!

Telli iganädalane kokkuvõtte parimatest postitustest otse enda meilile: