Juba veidi enam kui aasta eest uhkeldas Razer hiirega, mida ta nimetas maailma esimeseks juhtmevabaks mängurhiireks. Kui Mamba tõepoolest esimene on, on Pyra teine. Roccat teatas nimelt eile, et on samuti valmistanud mänguritele suunatud juhtmevaba hiire nimega Pyra.
Pyra evib suurepärast andmeedastuskiirust 1000Hz. See tähendab, et hiirest saadetakse arvuti poole teele üks andmepakett iga millisekundi järel. Hiirel on 1600 dpi optiline sensor, viis juhtnuppu ja täisfunktsionaalne draiver. Vooluallikana kasutab Pyra kahte AA suuruses akut, mille laadimine toimub USB-kaabli abil. Aku peatsest tühjenemisest annab märku vilkuv sinakas tuluke – kui see põlema hakkab, saab hiire arvutiga ühendada ning seejärel rahulikult mängimist jätkata. Loe kogu postitust »
Viimasel ajal on väga populaarseks saanud pisikesed sülearvutid ehk netbookid. Kui tavalise sülearvuti puuteala abil on kursorit liigutada lihtsalt ebamugav, siis netbooki tillukese trackpadiga on see vahel päris piinarikas kogemus. Hädast aitab välja loomulikult hiir. Ning soovitatavalt selline kompaktsem, millel juhet taga ei tolkne. Nii on seda mugav koos arvutiga kaasas tarida.
Point TV 14. osas räägibki Ardo-Jako juhtmevabadest hiirtest – nii Bluetooth-ühendusega kui ka raadiolainetega toimivatest. Head vaatamist.
Esimest korda kasutati sõna “hiir” arvutitehnika kontekstis aastal 1965 publikatsioonis “Computer-Aided Display Control”. Esimeseks turustatud (tavakasutajale suunatud ja arvutiga kasutamiseks mõeldud) hiireks oli Xerox 8010 Star Information System arvutiga komplektis olnud isend – aastal 1981. Levinuks muutusid hiired alles koos Apple Macintosh arvutiga aastal 1984. Seda hiirega väljalaset kommenteeris PC kolumnist John C. Dvorak, öeldes: “mitte miski ei kinnita asjaolu, et inimesed selliseid asju tõepoolest kasutada tahaksid”.
Aga näe, tahtsid. Ilmselt kasutad ka sina allolevale küsitlusele vastamiseks hiirt. Aga millist neist?
2009 aasta lõpus andis Razer teada, et lisab oma tootevalikusse uue hiire nimega Abyssus. Käesoleva aasta algul see sinna lisanduski ning nüüd on see saadaval ka Photopointis. Abyssus asetub Razeri hiirehierarhias vaksa võrra kõrgemale kahest soodsamast isendist – Krait ja Salmosa. Abyssuse sõbraks on samas hinnaklassis olev Diamondback 3G. Viimasel on olemas ka külgmised nupud kuid 2x väiksem tundlikkus ning veidi aeglasem andmeedastuskiirus.
Abyssus on lihtne, ilma vilkuvate tulukeste ja draiverita mängurhiir. Kolm nuppu + ratas, andmeedastuskiiruse ja tundlikkuse seadistamiseks kaks lülitit hiire all. Vaatame lähemalt. Loe kogu postitust »
Logitech tõi paar päeva tagasi lagedale hiirest ja klaviatuurist koosneva komplekti (moodsas keelepruugis “töölaua”) koodnimetusega MK710.
Tegemist on juhtmevabade tarvikutega, mille vingeimaks omaduseks tuleb tunnistada aku kestus. Ühe laadimiskorraga pidavat nii klaviatuur kui ka hiir vastu kogunisti kolme aasta pikkusele kasutamisele. See on juba sama palju, nagu mõne mehe klaviatuuri elutsükkel üldse. Samas ei ole Logitech öelnud, kui intensiivselt seda klaviatuuri need kolm aastat kasutada tohib. Photopointi Ajaveebis postitustele valu andes ei peaks see äkki vastu paari kuudki. Või mine sa tea…
Peale juhtme- ja laadimisvabaduse on sellel “töölaual” aga ka nii mõndagi muud head pakkuda. Mugavad nõgusad klahvid, meedianupud, pehme randmetugi, aku kestuse ja klahvirežiimide infot kuvav LCD-paneel, üliväike viivitus jõudeolekust naasmisel jne…
Komplekti hinnaks on Logitech nimetanud 99,99 eurot ehk 1600 EEK. Eestikeelne pressiteade ja suuremad tootefotod allpool. Loe kogu postitust »
Roccati esimest hiirt nimega “Kone” teavad ilmselt kõik tulihingelised arvutimängurid. Paar kuud tagasi teatas Roccat aga teisest hiirest. Kui Kone oli pilgeni täis uudseid ja uhkeid omadusi, siis Kova puhul on mindud teises suunas. Selle hiire puhul on Roccati sõnul olnud oluline funktsionaalsus. Seetõttu ei ole Kova hiirel isegi draiverit. Sellegipoolest on Võimalik muuta nii tundlikkust kui ka tulede värvust – see toimub külgmiste nuppude üheaegse allavajutamise teel.
Esimest korda kasutati sõna “hiir” arvutitehnika kontekstis aastal 1965 publikatsioonis “Computer-Aided Display Control”. Esimeseks turustatud (tavakasutajale suunatud ja arvutiga kasutamiseks mõeldud) hiireks oli 
Loading ...
