Digilaborite värvihaldus ja nende profiilidega majandamine on läbi aegade tekitanud palju erinevaid arusaamatusi. Mõned küsimused on nii-öelda korduma kippuvad, mõned aga harvemini esinevad.

Kuna fotofirmades kasutatavad digilaborid on siiani enim kasutatavad väljundseadmed 10 X 15 cm ja A4 formaadis fotode puhul siis püüan nende seadmete värvihaldusega seotud teemad võimalikult lihtsalt ja praktiliselt lahti seletada.

Olulisemad digilaboritega seonduvad küsimused võiksid olla:

1. Kas ma pean oma monitori käsitsi vastavalt paberil oleva fotoga sarnaseks „keerama“ ?
2. Kuidas ma saan oma monitori pildi labori tulemusega klappima ?
3. Kas digilabor tunnistab icc profiili ehk kas digilabor loeb failile külge poogitud icc profiili ?
4. Kuidas ma kasutan digilabori icc profiili ?
5. Mis värviruumis peab minu foto olema ?

Kõigepealt kiiresti digilaboritest ja nende värvihaldusest.

Digilaborite all mõeldakse tänapäevaseid fotode suurendamise seadmeid mis kasutavad digitaalse ja klassikalise keemilise protsessi (RA4) ühendatud tehnoloogiaid.

Laborisse söödetakse RGB värviruumis digikaamera fail. Failis olev info suunatakse edasi laserisse mis valgustab klassikalist valgustundlikku fotopaberit punase, rohelise ja sinise valgusega. See teeb sama välja nagu vanasti valgustati fotopaberit suurendusaparaadi abil. Peale paberi valgustamist ilmutatakse fotopaber klassikalise RA4 meetodiga. Enamlevinud digilaborid eestis on FUJI Frontier mudelid, kuid leidub ka Noritsu, AGFA D-Lab ning KIS seadmeid.

Kõik digtaalses fotograafias kasutatavad seadmed nagu kaamerad, skännerid ja erinevad trükiseadmed tajuvad värve erinevalt. Iga seade saab failis olevatest RGB numbritest isemoodi aru. Sellepärast salvestavadki kaks erinevat kaamerat sama objekti vähem või rohkem erineva värviga.

Võrreldes ühte fotot mitme erineva monitoriga näeme igalt monitorilt erinevat tulemust. Printides sama foto välja mitmes erinevas laboris saame suure tõenäosusega samuti vähem või rohkem erinevad tulemused. Esmapilgul tundub värvide kontrollimine just kui Mission Impossible. Tegelikult pole asi nii keeruline.

1. Kas ma pean oma monitori käsitsi vastavalt paberil oleva fotoga sarnaseks „keerama“ ?

Kindlasti mitte. Selline lähenemine on vanamoodne ning ei ole kooskõlas värvihalduse üldiste reeglitega. Teoreetiliselt võiks taoline käsitsi pildi timmimine tulla kõne alla ainult siis kui antud monitori kasutatakse ainult ühe konkreetse digilabori jaoks.

Korrektne lahendus seisneb monitori kalibreerimises selleks ettenähtud kolorimeetriga. Inimese silm ega ükski trükiseade pole kasutatavad etalonina.

Kolorimeetriga kalibreeritakse monitor täpselt vastavalt värvihalduse standarditele. Peale kalibreerimist kuvab monitor värve maksimaalselt oma võimete kõrgusel. Optimeeritakse kontrast, heledus, gamma, valgepunkt ning kaardistatakse värviruum.

Kalibreerimise käigus mõõdetakse monitorile samuti oma icc profiil. Just tänu icc profiilile kuvabki monitor nüüd värve Photoshopis korrektselt. Photopointi laborite kuvareid kalibreeritakse samuti perioodiliselt.

2. Kuidas ma saan oma monitori pildi digilabori tulemusega klappima?

Üks–ühele ei saa klappima mitte ühtegi monitori ja digilaborit. Monitor on värve kiirgav seade. Kõik paberile suurendatud fotod seevastu on värve peegeldavad. Tegemist on kahe erineva värvimudeliga.

Lahendus peitub kalibreeritud monitoris ja digilabori icc profiilis. Loomulikult peab ka kasutatav pilditöötlemise tarkvara sisaldama värvihalduse moodulit. Enam levinud programmid mis toetavad icc profiilide kasutamist on Adobe Photoshop ja Adobe Lightroom.

3. Kas digilabor tunnistab icc profiili ehk kas digilabor loeb failile külge poogitud icc profiili?

Digilabor ei sisalda icc standarditele vastavat värvihalduse moodulit. See tähendab, et digilaborid ei arvesta failile külge poogitud icc profiilidega. Sellepärast ongi oluline mõista laboris ilmutatavate piltide puhul faili konvertimise vajadust antud seadme värviruumi.

4. Kuidas ma kasutan digilabori icc profiili ?

Salvesta labori icc profiil kõvakettale kataloogi kust see lihtsalt kaduma ei lähe. Vajuta parema hiire klahviga profiilile ja vali Install Profile.
Ava pildifail Photoshopis.
Vali Edit > Convert To Profile

Vali rippmenüüst digilabori profiil. Rendering Intent soovituslikult Perceptual. Black Point
Compensation aktiivne.

Vajuta OK

Nüüd on fail digilabori värviruumi konverditud ning valmis paberile suurendamiseks.

NB! Palu laborandil kõik automaatkorrektsioonid välja lülitada. Vastasel juhul kasutab digilabori tarkvara pildifailis korrektsioone mille tulemusena ei vasta fail enam masina lineaarsele karakteristikale ning tulemuseks on valed värvid.

Kui tellid fotosid interneti vahendusel kasutades selleks PhotoExpress programmi, tuleks klõpsata linnuke viimases, kolmandas etapis kastikesse “Mitte korrigeerida”.

5. Mis värviruumis peab minu foto olema ?

Enamlevinud värviruumid on sRGB ja Adobe RGB. Raw formaadis pildistatud failid võib algselt raw konverterist konvertida Adobe RGB värviruumi ning seejärel konvertida Photoshopis digilabori värviruumi.
Juhul, kui kasutatava digilabori icc profiili pole, peab fail olema konverditud sRGB värviruumi.

Photopointi Tartu poodide laborite ICC-profiilid

Siit saab alla laadida Photopointi Tartu poodide laborite värviprofiilid. Telste poodide profiilid avaldame blogis niipea kui uued valmivad.

Tartu Lõunakeskuse kaupluse labori profiilid

Tartu Kaubamaja kaupluse labori profiilid

Tartu Eedeni kaupluse labori profiilid