Nii mõnedki Pentaxi peegelkaameraobjektiividest on tegelikult juba üpris soiidses eas. Siiani müügil oleva FA-sarja (üli)valgusjõulise normaalobjektiivi optika jõudis esmakordselt letile juba 1984. aastal – tookord küll käsiteravustamisega korpuses.
Moodsad ajad nõuavad teadagi moodsamaid lahendusi. Ja nii meisterdas Pentax uue normaalobjektiivi – Pentax DA*55mm f/1.4 SDM.
Mitte, et vana viiekümnene (FA 50mm f/1.4) digikaamera ees kuidagi hätta jääks – kaugeltki mitte. Peamiseks vanuse märgiks on vast fotomasina keres asuvale mootorile üles ehitatud teravustusmehhanism, mis odavamate kaameramudelitega erilist kiirust üles ei näita.
Siiski ei piirdu uuendused kaugeltki kruvimehhanismi SDM-mootori vastu vahetamisega.
Ülim kvaliteet
Põhiliseks tuleks vast lugeda täiesti uut optilist skeemi. Eks Pentaxil ole ennegi edukaid objektiive olnud, kuid 55mm f/1.4 SDM on pärl nendegi kõrval.
Olgem ausad – pahatihti kipuvad ülivalgusjõulised objektiivid täisava juures märgatavalt teravuses kaotama. Uuel Pentaxil on aga kujutis eeskujulikult terav läbi kogu võimalike avade vahemiku. Justnimelt eeskujulikult – tehtud pilte uurides tundub mulle üha enam, et 55mm f/1.4 on isegi pisut teravam kui seni minu jaoks standardobjektiivide teravusetaloniks olnud DFA 50mm F/2.8 Macro.
Võib üsna julgelt öelda, et Pentax K20D RAW-failist A3-mõõtu suurendatud fotol pole kasutatud ava praktiliselt võimalik ära arvata. Lisaks teravusele on selles oma osa ka üleväikesel vinjeteerumisel. APS-C mõõdus sensori korral on kujutise nurgad vaid ca. 0.3 säriarvu võrra tumedamad – spetsiaalse mõõtmiseta märkab seda ehk vaid mõni eriti kotkapilguline kodanik.
Uue 55mm objektiivi põhitrump on kristallselge joonis. Lisaks võimaldab ilmastikukindlus igas olukorras rahulikult pildistada.
Objektiivi vääristuses on kasutusel uus Aero Bright Coating tehnoloogia, mis tootja sõnul vähendab oluliselt läätsedevahelisi peegeldusi. Tõsi ta on – selleks, et päikesejänkusid kaadrisse hüppama saada, tuleb päris tõsiselt vaeva näha.
Kuid seegi pole veel kõik – nii teravuse kui vinjeteerumise poolest tunneb DA*55mm f/1.4 end suurepäraselt ka täiskaadersensoriga fotomasina ees. Vaid teravustada tuleb filmikeredega käsitsi, kuna „kruvi” objektiivi bajonetis enam pole. Kas on meil ehk oodata selle objektiivi võimeid täielikumalt ära kasutavat 24×36mm kaadrimõõduga digikere?
Tehnikast veel
Võrreldes juba mainitud „FA-vanakesega” on uus objektiiv tublisti kasvanud. Kui FA50/1.4 läbimõõt ja pikkus on 63×37mm ja kaal 220 grammi, siis DA*55/1.4 vastavad strateegilised mõõdud on 70.5×66 ja 375.
Mis parata – objektiivi sisemusse paigutatud mootor ja ilmastikukindlust tagavad tihendisüsteemid nõuavad oma. Aga vähemasti ei pea keegi seda naljaka kujuga bajonetikatteks nagu seda näiteks mõne Pentaxi õhukese Limitediga ette kipub tulema.
Kuigi numbrid hirmutavad, ei tundu DA*55/1.4 SDM kaamera ees sugugi suure ega raskena, kuna komplekt jääb kenasti tasakaalu. Automaatteravustemine on praktiliselt hääletu ja väga täpne. Käsitsi teravustamiseks pöördub objektiivil (erinevalt FA-sarja optika kitsukesest rõngakesest) pea kogu kenasti kummeeritud esiosa. Vaatamata ilmastikukindlust tagavatele tihenditele liigub see kergelt ja sujuvalt ning quick-shift süsteem lubab automaatika töösse sekkuda täiesti suvalisel hetkel.
Avaseaderõngast digiajastule kohaselt (o tempora o mores) otsida ei tasu, kuid mis seal’s ikka – eks me hakkame sellega juba tasapisi ära harjuma. Diafragma lamellid on spetsiaalse ümardatud kujuga, et tagada võimalikult hea bokeh (ebateravate detailide väljajoonistumine).
Sellise klassi objektiivi puhul on iseenesestmõistetav, et esiosa ei pöörle, kuid lisaks ei liigu teravustamisel midagi ka edasi-tagasi.
Ainsaks liikuvaks osaks on korpuse sisemuses asuv esiläätsega seotud optikaplokk. Kuigi tegu pole makroobjektiiviga, muudab kindlalt paigal püsiv korpus lähivõtte mugavamaks – eriti, kui kasutada objektiivile kinnitatavat rõngasvälklampi.
Filtrimõõduks on Pentaxile juba ammustest aegadest tavapärane 58mm. Polarisaatori mugavamaks kasutamiseks saab objektiivi päikesevarjukist eemaldada väikese katte.
Kokkuvõtteks
Sellise fookuskaugusega fiksobjektiivi kohta suhteliselt suur ja raske, kuid see-eest ülimalt terava ja ühtlase joonisega ükskõik millise ava juures – nii võiks vist Pentax DA*55mm f/1.4 SDM kõige kokkuvõtvamalt iseloomustada.
Ma ei ütle, et see objektiiv oleks iga pentaxiomaniku must have (FA50 f/1.4 pole ju veel sugugi maha maetud!), kuid rahuliku une on see ilmselt viinud juba päris paljudelt. Tõsine tööriist.
| Pentax DA*55mm f/1.4 SDM | ||||||||
| Fookuskaugus | 55mm (digikaamera ees vaatenurk 28.6 kraadi) | |||||||
| Korpus | tolmu- ja ilmastikukindel korpus, tihendrõngaga bajonett | |||||||
| Konstruktsioon | 9 elementi 8 grupis | |||||||
| Vääristus | mitmekihiline SMC Aero Bright Coating | |||||||
| Teravustamine | objektiivisisene SDM mootor, AF/MF-lüliti objektiivil | |||||||
| Min. terav.kaugus | 45 cm | |||||||
| Avamehhanism | 9 ümardatud lamelliga diafragma, avad f/1.4… f/22 | |||||||
| Filtrikeere | 58 mm | |||||||
| Mõõtmed ja kaal | 70.5 x 66 mm, 375 g | |||||||
| Komplektsus | objektiiv, päikesevarjuk, kott | |||||||
Plussid:
1. Ülimalt terava kujutisega
2. Minimaalse vinjeteerumise ja moonutustega
3. Ilmastikukindel korpus
Miinused:
Fiksobjektiivi kohta suhteliselt kogukas
Pentax DA*55mm f/1.4 SDM Photopointis
DA55mm f/1.8 SDM ei ole küll makroobjektiiv, kuid lähivõttel see hätta ei jää. Tausta reprodutseerumine on eeskujulik.
Sarnasel teemal:
(5 hinnet, keskmine: 4.40)
Loading ...
Loading ...
no offense, aga selle 55mm fookuskaugusega toru tootmine tundub mulle vähemasti äärmiselt totter olevat, miks mitte üks korralik 85mm/1.4 teha mingi 55mm asemele? aga ei, lihtsalt ei tehta.. leian, et just 85mm toru on praegu kõige vajalikum täiendus Pentaxi optikakogusse.
smc Pentax FA 77mm F1,8 Limited väga korralik ju olemas.
http://www.photopoint.ee/toode/15260/smc-pentax-fa-77mm-f18-limited-must.html
no on on olemas, aga pööraks ehk tähelepanu sellele ka, et sellel torul pole ju varjukitgi, selle meistriteose esilääts on täielikult kaitseta. ja see korpusest väljatõmmatav “varjuk” ei kvalifitseeru varjukite alla, see on lollus kuubis.
Ja miks ei kvalifitseeru see väljatõmmatav varjuk varjukina? Vägagi kvalifitseerub, igatahes rohkem kui nii mõnigi “päris” ja plastikust ettekeeratav. Korralikult sametiga kaetud, et vähimatki peegeldust vältida, väga mugav kasutada just täni sisse-välja liikumisele. Ja mismõttes esilääts kaitseta on?
Muidugi võib silmas pidada ka seda, et vaatamata sellele, et see DA* 55 kannatab kasutada ka täiskaadri ees, on siiski tegemist APS-C sensorile optimeeritud objektiiviga ja kui teha lihtne matemaatiline tehe: 1,5×55=82,5 ümmardame selle kenasti ja julgelt 85-ks, ja voila, saamegi 85/1,4. See, et seda objektiivi saab kasutada ka täiskaadri ees (tulevikus) tähendab vaid seda, et Pentax on kindlaks jäänud oma limited sarja ja ka teistele fiksobjedele omase suure kujutise joonistamisele.
Siim, Sa proovi 77 Limitediga (või miks mitte ka 70 Limitediga) pilti teha ja siis räägi edasi. Või FA85 Soft – ka täiesti müügil asi. Pigem võiks siis juba õiendada, et kus on üks uus ja uhke 135mm toru :)
Aga mis varjukisse puutub, siis 77 Limitedil on seda just täpselt nii palju kui seda tarvis on. Olen proovinud – pikem tuutu ei anna selle objektiivi puhul midagi juurde, kuna selle optika kardab ainult peaaegu risti langevat parasiitvalgust.
aga kas sul, Margus, 70mm Limitedile on varjuki osas midagi ette heita? mis on samuti toru kestast väljatõmmatav? lahtise avaga joonistab küll kaunis hästi, aga need kuramuse toru-sees-varjukid ei ärata kurat teab, mispärast minus usaldust. küllap olen niivõrd kiindunud sellesse, et torule tuleb ikka eraldi korralik ja võimalikult pikk varjuk otsa keerata. iseenesest joonistab see 70 ju minu silmis küll täiesti võrdväärse kvaliteediga nagu 77mm Limited torugi, ütlemata tore on ka see, et hind on selgesti 70mm toru soetamise kasuks.